[Kappo]

Tere ja j6udu k6igile,

olen seda phänomeeni juba pikka aega jälginud aga nüüd tahaks ka selest rääkida.
Infoks nii palju et olen 22 aastat Saksamaal üles kasvanud, kolme aastaselt elasin Saksamaal ja nüüd olen 3 aastat Eestis.

Saksa foorumitest on müügikuulutuses hinna nimetamine kohustuslik. Eestis on mingi kummaline phänomeen mis torkab silma ja ajab mul isiklikult vere keema.

Müüja kirjutavad tihti "Pakku oma hind" Kas see on mingi halb nali v6i Eestis proovitakse kasutatud asjaga v6imalikult palju raha teenida? ingel, ma ei lähe ju ka söögipoodi ja pakkun enda hinda 1kg kartulite eest. Mina ostjana olen kas n6us hinda maksta mis küsitakse, proovin tingida v6i otsin teise v6imaluse kust midagi osta.

Kas see teid ei häiri? Müüja kes pakub enda kaupa peaks ju teadma kui palju raha ta mingi detaili eest küsib.

[Alts]

Kui selle nädala kohalikku ajakirjandust sirvinud olete, siis alles oli diskussioon, miks meil ei ole tööpakkumistes avaldatud pakutavat palka ja tihti see number (mis võib olla teinekord mõttetult väike) ei selgu enne, kui inimest on vähemalt kolm korda tööandja vahet jooksutatud. Saan aru, et teatud kogemuste puudumisel võib inimese ju tööle võtta ja pakkuda väljaõppeajal väiksemat palka aga...

Et vast leiab lolli nõnda...

Edit3:
tqhq foorumist sarnane arutelu:
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=38567

[janek555]

Meil on eestis nii vähe inimesi,et mingit turgu või turuhinda ei saagi paljude detailidega tekkida. Ise küsin ka vahest samuti ja tihti lõppeb see "võta niisama" hinnaga, või siis inimene annab nii palju,kui ta ise parajaks peab.
Sellest ehk erinevus saksamaaga ... pole lihtsalt inimesi ja turgu.

[motamees]

Olen teemaalgatajaga nõus. Müügikuulutuses peaks olema hind. Ju ma pole selline maailmaparajandaja, kui Kappo ja vaatan "külma" eestlasena sellest rahulikult mööda. Kui hinda pole, siis ma ei süvenegi üldse sellesse pakkumisse. Ju inimesel oli lihtsalt tähelepanu vajadus, et võimalikult palju helistataks.
Ütelda, et eestis pole turgu, pole ka nagu adekvaatne. Turg kindlasti on, aga oluliselt väiksem, kui saksamaal.
Ühes teemas ütles Denis, et arenenud riikides on lihtsalt asi korrektsem. Küsitakse niipalju, kui asi väärt on ja asi läheb ka kaubaks. Meil aga tahetakse "ratsa rikkaks" saada ja paraku jäävadki asjad müümata.
Zubrjonoki teema ju just tekkiski selle pärast, et ei tea, palju küsida/maksta. Ja selgust pole siiani...

[Maanteemuuseum]

... arenenud riikides... Küsitakse niipalju, kui asi väärt on ja asi läheb ka kaubaks. Meil aga tahetakse "ratsa rikkaks" saada ...
Zubrjonoki teema ju just tekkiski selle pärast, et ei tea, palju küsida/maksta. Ja selgust pole siiani...

Kui asjal on välja kujunenud mingi enam-vähem turuhind, siis asi lihtne. Aga teadmata vidinate puhul enamasti pole asi "ratsa rikkaks" saamises, vaid psühholoogilises nõrkuses - turuhinda ei tea, aga ei taha ka, et pärast kõik irvitaksid: oi kui odavalt sain lolli käest kätte. Ja siis pannaksegi "paku ise hind", saan teada, mis inimesed pakuvad, kujuneb nö oksjonihind.
Muuseumile on ka tihti igasugu asju pakutud jutuga, et annaks muuseumi, päris ilma ära anda ei taha, aga milline oleks selle asja hind. Ja samuti on helistatud ja küsitud, et milline on ühe või teise vana asja turuhind, seda siis mitte muuseumile müümiseks. Inimesed lihtsalt ei tea turuhinda ja ei taha lasta end ka pügada.

[Roland]

Olen sinuga täiesti ühel meelel...samuti on mitmed asjad uurimisel olnud ja kah selle paku ise taha pidama tegelikult jäänud..Ja hiljem kuulutusi sirvides satun ikka sama kuulutuse otsa...milles siis asi..

Olen teemaalgatajaga nõus. Müügikuulutuses peaks olema hind. Ju ma pole selline maailmaparajandaja, kui Kappo ja vaatan "külma" eestlasena sellest rahulikult mööda. Kui hinda pole, siis ma ei süvenegi üldse sellesse pakkumisse. Ju inimesel oli lihtsalt tähelepanu vajadus, et võimalikult palju helistataks.
Ütelda, et eestis pole turgu, pole ka nagu adekvaatne. Turg kindlasti on, aga oluliselt väiksem, kui saksamaal.
Ühes teemas ütles Denis, et arenenud riikides on lihtsalt asi korrektsem. Küsitakse niipalju, kui asi väärt on ja asi läheb ka kaubaks. Meil aga tahetakse "ratsa rikkaks" saada ja paraku jäävadki asjad müümata.
Zubrjonoki teema ju just tekkiski selle pärast, et ei tea, palju küsida/maksta. Ja selgust pole siiani...

[motamees]

...samuti on mitmed asjad uurimisel olnud ja kah selle paku ise taha pidama tegelikult jäänud...

Tegelikult teavad nad väga hästi palju tahavad, aga ei julge nii suurt numbrit avalikult kirjutada. Kui helistad ja pakud mingi hinna, siis on kohe mehele teada, et see hind pole mitte õige ja õige hind oleks ikke naasugune.
Isegi oksionite asjad ei anta seal kujunenud hinnaga käest ära, kui liiga väheks on jäänud.

[Talupoeg taluja]

Viisakas oleks,et kui asja osta tahad ja küsid asja peremehe käest,et mis on hind ja sulle vastatakse-----10 rutsi. Meil ja eriti noorema põlvkonna sellid aga küsivad,et: Mida pakud? Pakud siis esimese mõttesse tekkiva hinna ja kohe peale seda,kui tood kuuldavale oma numbri,saad vasta ilge möla ja targutamise. Sisuliselt pannakse sind piinlikku ja tobedasse olukorda,millest väljatulemiseks pead ka ise sõimama ja teist noomima hakkama. Mulle selline suhtumine ei meeldi. Igal asjal on oma hind. Kui ma seda ei tea,olen pannud kirja kuulutusse,et kokkuleppehind. Eks siis koos lepime kokku. Aga mitte nii,et kohe käratatakse: "Idioot oled või?" ...................see asi maksab 100€ ja sina pakud mulle 10-kat."
Tean ka siit foorumist ühte sõpra,kes astub selliste müüjate juurest kiiruga mööda,kes hakkavad pihta jutuga---"Palju pakud?" Olgu kasvõi see juhus,kui müügil mõni kallis jupp....... Ja ma ei pane seda üldse pahaks. Sest sellise müügi jaoks,kus sisse tuleb eelnevalt mainitud hinna küsimus---sellesse on sisse kodeeritud tüli! Oksjonil aga tõesti pakutakse hinda. Mujal on asi aga sootuks keerulisem ja lähtuda tuleb paljudest asjaoludest ja ära ei tohi unustada sõbralikku tooni ja viisakusreegleid. Ehk siis kõike head,mis varjul inimestes....

[Kappo]

[/quote]
Kui asjal on välja kujunenud mingi enam-vähem turuhind, siis asi lihtne. Aga teadmata vidinate puhul enamasti pole asi "ratsa rikkaks" saamises, vaid psühholoogilises nõrkuses - turuhinda ei tea, aga ei taha ka, et pärast kõik irvitaksid: oi kui odavalt sain lolli käest kätte.
[/quote]

SInu väitega mina kohe kindlasti ei n6ustu. Ka siin foorumist on palju teemasi kus inimesed enne kui detail müüki läheb uurivad hinda ja paluvad abi. K6ik inimesed ei tea kui palju v6ib näiteks katkine emmi mootor maksta ja paluvad abi. Kui veidi m6istust kasutada on k6ik hinnad kusagil järgi loetavad. Kui soovid detailiga lihtsalt raha teenida ja mitte foorumi keskkonda, ehk ühte inimest kes täpselt seda asja otsib aidata müü oma "väärtuslik detail" mingis oksjoni portaalis.
Pigem otsim sellist sorti "müüa" lolli kes pakkub tunduvalt rohkem kui asi väärt on.

Mäletan juba mittu juhtumeid kus targad mehed foorumist oskasid mulle kauplemise ajal öelda et "eelmine aasta pakkus soomlane 5 korda rohkem kui mina seda teen" - loogilise m6tlemisega inimene nagu mina olen tekkib järgnevalt ainult üks küsimus: "Miks siis maha ei müünud?"

Vabandan, aga selline müügistiil ajab minu vere keema. Ja just automoto foorumis on selliseid "müüjaid" palju kogunend. Kahju, mina näen vanatehnikat mitte ärina vaid inimeste huvi. Hea meelega abistan teisi ja teen vastava hinna. Miks peab minu riiulis vedelema ja tolmu korjama kui keegi teine saaks sellega 6nnelikuks ja enda projektiga edasi liikuta. Raha teenitakse teiste asjadega.

[Maamees]

Osade foorumites ilma hinnata kuulutused lendavad prügikasti....

[Maanteemuuseum]

SInu väitega mina kohe kindlasti ei n6ustu. Ka siin foorumist on palju teemasi kus inimesed enne kui detail müüki läheb uurivad hinda ja paluvad abi. ... Miks peab minu riiulis vedelema ja tolmu korjama kui keegi teine saaks sellega 6nnelikuks ja enda projektiga edasi liikuta. Raha teenitakse teiste asjadega.

Endal muuseumitöös kogemused just sellised, et inimene küsib: Palju võib see asi maksta kui müüa? Ja ütlen et oleme soetanud nt 100€ eest umbes sellise asja. Inimene vastu: Kas tõesti on nii odavad, ma siis ei hakka müüma, parem las seisab mul mälestusasjana riiulis. Mõtlesin, et saab sellega natuke raha teenida, aga selle hinna eest ei tasu müüa.
Kui nüüd inimene pole teinud taustauuringut, siis on tal lihtne öelda: Paku hind! Ja ostjal on tõesti keeruline ja ebameeldiv, on endalgi olnud. Aga ma mõistan ka neid müüjaid, ei taha ka nemad mööda pükse saada.

[zazik]

Siinkohal meenub üks umbes poole aasta tagune juhtum siitsamast foorumist.
Oli teema, palju võiks maksta külgkorviga emmiline (mudelit ei mäleta, polegi oluline). Seal siis kaasfoorumlased vaatasid pilte ja pakkusid hinda ja ühtlasi põhjendasid, miks nii palju või vähe. Teemaalgataja teatas selle peale, et asja omanik tahab saada n eurot, mis oli ca 2x rohkem kui teemas hinnaks pakutud oli. Sellepeale ma kirjutasin mingi kergelt sarkastilise vastuse a la "las roostetab edasi", mis omakorda tõi kaasa privaatsõnumite tulva teemaalgataja poolt. Sisuks oli see, et ma olen paha inimene, kes takistab õnnetul naisterahval tsikli müüki(???). Heatahtliku inimesena ma tookord kustutasin oma sarkastilise vastuse ja unustasin teema.

Kogu see lugu oli siis lihtsalt näide selle kohta, kuidas soovitud hind on ette teada, ikkagi küsitakse abi hinna määramisel, ning kui vastus ei sobi, siis saavad vastajad veel vasta näppe ka.

[Romka]

Ehe stiilinäide lähipäevilt:

Müüa "x" auto varuosadena.
Mina: "Palju kapoti eest tahad, kui hind on mõistlik, siis olen huvitatud."
Müüja: "Palju pakud!"
Mina: "Kuna nokk on läbi roostetanud ja värv ei sobi, siis mitte üle 50€"
Müüja: "Uurisin Eesti lammutuse hindasid, kapotid al 150 euri komplektsed"
Jutu lõpp.

[PlyVal64]

Oli kunagi merefoorumiski sarnane juhtum, kus algselt oli "paku oma hind" vms. No pakkusin Ja mitte just vähe, 50 000 eek polnud 2007 just kommiraha... solvusid

Hindadeta ja ka palganumbrita kuulutused ajavad tõesti marru. "Paku midagi" - pakun korraliku näopeksu näiteks?

[Envir]

Ma kunagi mõtlesin ka niimoodi, et huvitav, miks ei saa siis hinda juurde pandud. Praegu on endal nii mõndagi, mille võiks ju ära müüa, aga ma ei tea palju see täpselt maksab, ei viitsi ka müümisega eriti tegeleda. Olen ise juppide eest omal ajal mitte väikest raha maksnud ja täiesti võõras ahne koi tükke nüüd päris tasuta ka ei pea saama: kui keegi pakub summa, mis mul suunurga ülespoole veab, siis saab endale. Ei ole mingit valskust ega kavaldamist, puhas emotsioonide värk, mine neid kroone eurodeks arvutama või miskit, mõne meelest tuleks vb peale veel maksta. Omal ajal 100EEK võrdub 100EUR praegu.

[Daff]

Soovis mingi kodanik müüb "X" asja varuosadena juba pea poolteist aastat. Olen ikka vaikselt nillinud aga jutt on kogu aeg umbes selline ,et "tule kohale, siis vaatame" ja "ma müüks heameelega asja komplektselt maha." See jubin mis mind huvitab on ikka alles nagu ta kunagi oli.

No mida sa siis kuulutad et varuosadena kui jupikaupa ei ihna müüa. Ja kohale sõita mul pea 200 kilti. Ning kui jutt ei klapi? Neli sotti lõbusõitu, et kontrollida mida mees tegelikult tahab.
Aga ehk aegade veeredes ka selgus majja tuleb.

[Marko]

Tuttav teema, just niimoodi käibki...
Otsin praegu oma punnis silmadega Scorpale kärukonksu. Scorpafoorumis kuulutus. Esimene kiri kohe teemal: palju raatsid anda? Ma pakkusin siis viieka nagu mul kombeks on, muig. Selle peale hingas härra sügavalt sisse ja küsis 80.- Selle raha eest hakkab juba uus paistma. Selgitasin pikalt ja põhjalikult, et käibest kaduva auto juppe ei saa kulla hinnaga müüa ja üle 20 ma ei näe põhjust maksta. Tehingut muidugi ei sündinud. Eks ta viib lõpuks Kuusakoskisse, seal saab 2 euri umbes.
OT: Kas siin teab keegi kedagi, kellel võiks sedaanscorpio konks kapi taga olla?

[oldmoped]

Tere!
Minu nimi on Jaan ja ma olen M***.
Ja seda süvenevalt. Põhjus on selline:

Minu arvates on probleemi juured päriselt eesti ostjates.
Kui mingeid osasid või masinaid, mida ise enam ei vaja ja nendega tegeleda ka ei taha, ning südametunnistuse rahustuseks , et "äkki kellelgi on seda väga tarvis" kuskil foorumis sümboolse hinna eest müügiks (et maksad, palju ise tahad, küsimusi ei esitata olenemata kas andsid 1 või 100€) pakkuda või kasvõi niisama, et kui kellelgi seda väga tarvis on, siis tulgu vaid järgi ja viigu minema siis...

a) "mul on seda väga vaja ma homme tulen, ära kellelegi ära anna" ... ja nii kestab see "homme" mõne asja puhul juba mitu aastat.

b) Tee iga nurga alt pildid ja saada mulle mailile, siis ma vaatan, kas ma ikka tahan seda.

c) Kas te selle ise Kohtla-Järvele kohale tooksite?

d) saabuvad "ärimehed", kellel on seda "väga vaja"... ja mõne päeva pärast on asi kuskil müügiportaalis üleval.

jne jne jne.


Kui mõni asi panna konkreetse hinnaga müüki, mis võib olla isegi kõvasti alla reaalse turuhinna, a'la 250 maksev asi müüki 150... siis kindlasti tuleb peotäis kirjasid stiilis "ma tulen homma ja ostan selle 25 ära".

[saarrand]

See varuosadeks müüdavate asjade ostmine on jah nii ja naa kogemustega olnud. Kõige positiivsem kogemus oli endal Nissan Almera mootoriga. Enda mootoril hülss lõhki, panin kuulutused üles kõikvõimalikesse kohtadesse, et ostan mootori või avariilise auto varuosadeks. Kohe hakkasid lendama kõned peale, et jaa, olemas, 200€. Need, kes on kursis Nissani asjadega, siis teavad, et vanemate Nissanite mootorid on üldiselt pommikindlad ja neid pole kellelgi vaja ning eriti üle utiili hinna pole põhjust maksta. Vähe müügikuulutustes lappamist ja sain komplektse mootori koos Pärnust Tartusse toomisega 70€-ga. See siis hetkel lähiaja üks parimaid diile.
Samas hiljaaegu otsiisn T-40-le väljalaskekollektorit ja seda taheti ka mulle pidevalt koos mootoriga pähe määrida, kuigi kuulutuses oli kirjas, et müüa T-40 mootor varuosadeks. Aga kui helistada, siis tahetakse ikka kogu kupatus sülle anda. Lõpuks sain kollektori Talupojalt!
Päris sellist asja ei ole aga ette tulnud, et üldse kaubale ei saaks, seega üldiselt positiivsed kogemused.

[oldmoped]

Ostjad ei oska kuulutusi lugeda.

Kui mingi asi on "müüa varuosadeks", ei tähenda see seda, et "müüa selle küljest üksikuid teile vajalikke varuosi".

Loomulikult on ostja tüüphuvi selles, et mõne müügis oleva masina küljest omale vajalik ja kõige nõutum detail kätte saada sümboolse hinnaga ja see, mis selle ülejäänud mittekomplektseks rüüstatud ja sellega igasuguse turuväärtuse kaotanud jäänukiga peale hakata, müüja mureks jätta.