[Üllar]

Tere

Selline mõte T25/40/150 peal kasutatavate küttepumpade koha pealt - kas pumba töötamisel on vahet kumbapidi kütuse sissevool ja ülevool kõrgsurvega ühendatud on?

[Daff]

T-25/40 pumbal originaalis läheb küte sisse ülemisest ja ülevool on alumisest avast. MTZ pöörispeal aga tuleb küte sisse alt ja ülevool on ülevalt, kuigi MTZ pumbal on avad teine teiselpool pumpa. Seega pakuks välja, et vahet pole millisest avast sisnev küte on installitud. Ülevoolu klapi peab ainult ringi tõstma, sest vaevalt küte on nõus tagurpidi läbi klapi ronima.

[Marko]

Ülevoolutoru ei pruugi paagis põhja ulatuda ja ega seal vist filtrit/sõela ka ei ole.

[v6sa]

Tere

Selline mõte T25/40/150 peal kasutatavate küttepumpade koha pealt - kas pumba töötamisel on vahet kumbapidi kütuse sissevool ja ülevool kõrgsurvega ühendatud on?

Ikka on - kütus peab ikka paagist KSP poole voolama. Seda kindlustavad klapid. Ning KSP peal ei tohi unustada, et surveklapp on tagasivoolustutsis...

[Üllar]

Ei ma mõtlesin ikka niimoodi, et pumba enda küljes need kaks otsa ära vahetada, mis vahetult kõrgsurvega seotud on. Koos klapiga muidugi. Remondimees midagi vihjas, et sel moel saab teinekord lihtsamini õhu välja meelitada.

Kas MTZ ka harrastas keerispumpasid. Siiamaani mina olen küll ainult ridapumpasid kohanud nendel.

[Daff]

Käisin just ühte vana pumpa vaatamas ja julgen väita, et need otsad võib julgelt ringi tõsta. Kas aga õhuprobleemile sellest abi saab ma ei tea. Peast ei saa ikkagi õhku välja enne kui keera punn maha.

Mtz tüüpi trakasid tuli jah pöörispea pumbaga mingi aeg, aga hästi lühikest aega. See pump väljanägemiselt sama mis 40 oma aga ainult kaugelt. On kohe täiesti omaette pump. Korpus on suurem, pumba peal on tehtud spets õhutuskork kust saab õhutada, plunžer on 9mm, samas kui -25/-40 on 8,5mm. Mul selline pump vedeleb. Käisin hiljuti ühe remondimehe juures ja see ütles, et midagi sinna panna ei ole. Kasuta paadi ankruks.

[v6sa]

Ei ma mõtlesin ikka niimoodi, et pumba enda küljes need kaks otsa ära vahetada, mis vahetult kõrgsurvega seotud on. Koos klapiga muidugi. Remondimees midagi vihjas, et sel moel saab teinekord lihtsamini õhu välja meelitada.

Kas MTZ ka harrastas keerispumpasid. Siiamaani mina olen küll ainult ridapumpasid kohanud nendel.

Kohtade vahetamine ei muuda midagi - ühtviisi kehvasti saab ringleva õhu välja. Küll oleks mõte tagasivool KSPst viia pumba sisendi asemel paaki tagasi. Päris pimedaks teha ei soovita - erinevalt membraanpumbast teeb siin survet kolb otse nukilt...

Pea õhutustamisel on ohutum avada pihustitorud pihustite juurest, kui katkuda maha seda punni - saab korraga täis nii pea kui torud. Sest kui pea kord tühi, on tegelikult tühjad ka torud. Need tuleb omakorda täis lüüa.

Minul näiteks ei ole oma tööriistakollektsioonis võtit, millega pöörise peal olev 14 mm punn lahti keerata nii, et pihustitorusid maha ei peaks keerama. Traktori komplektis olev 14 mm toruvõti ei mahu...

Aga 19 mm võtmeid pihustitorude kruttimiseks on mul piisavalt

MTZ pöörispea on üllatuseks...

[Daff]

Jah, etteande pump saab käituse küll otse nukilt kuid nukk surub kolbi imevas taktis. Survet tekitab kolvi taga olev tagastus vedru. Kui surve on saavutatud tekkib moment kus kolb ei liigugi täies pikkuses tagasi vaid ainult niipalju kui traktor jõuab kütet eest ära tarbida ja ülevooluklapp läbi lasta.
Nii et teoreetiliselt võib pimeda ette panna, midagi lõhki ei lenda kuid praktikas pole sellel üritusel mõtet.

Pöörispea õhutamine on aga teadus omaette. Tavaliselt pole abi pelgalt pihustitorude lahtikeeramisest. Enne kui pumba pealt punni või siis pihustitoru stutsi lahti ei lase, ei juhtu seal pumbas midagi.
Eile just sai pump toodud stendist. Remondimees andis õpetused kaasa kuidas õhutada aga ma üritasin asja lihtsamalt teha. Panime põka russile nööriga sappa, pihustitoru lahti ja tuld, aga mitte üks mats enne ei käinud kui ikkagi tegime nii nagi proff õpetas. Pihusti stuts pumba pealt lahti, mõni meeter vedu ja juba kütus tuli. Torud külge ja start. Punn oli kellegi poolt ümmarguseks keeratud, sellepärast oli vaja stutse lahti lasta.

[v6sa]

...
Pöörispea õhutamine on aga teadus omaette.
...
Eile just sai pump toodud stendist. Remondimees andis õpetused kaasa kuidas õhutada aga ma üritasin asja lihtsamalt teha. Panime põka russile nööriga sappa, pihustitoru lahti ja tuld, aga mitte üks mats enne ei käinud kui ikkagi tegime nii nagi proff õpetas. Pihusti stuts pumba pealt lahti, mõni meeter vedu ja juba kütus tuli. Torud külge ja start. Punn oli kellegi poolt ümmarguseks keeratud, sellepärast oli vaja stutse lahti lasta.

Kas avasite kõik torud või ainult ühe?
Oskad ehk põhjendada, miks pööris ei õhutustu loomulikul teel?

Ilmselt oleks kütus tulnud üsna koha ka siis, kui oleksite edasi vedanud Kaua tirisite? Gaas oli ikka põhjas (maksimaalne etteanne)? Ma tean küll, et teoorias peaks KSP regulaator andma käivitamisel alati maksimaasle etteande, mida mootori käivitumisel hakkab piirama, kuid see ei tundu alati toimmivat vanadel "hooldatud" pumpadel...

Ma ei vaidleks, kui mul ei olek korduvalt olnud õnne saada saska käima ilma pead näppimata. Mõlemalt pihustilt torud lahti, käsipumbaga seni ette, kuniks paagis hakkab midagi kuulda olema ja siis starterit seni, kuni torudest hakkab pritsima. Üle 3 paarikümnesekundilise tsükli pole kunagi kulunud...

T-150 kahesektsioonilist ei ole ma täitnud - seal võib olla mõni nüanss, mida peab arvestama (täitmise järjekord vms...).

Samas ei ole pea avamine otse paha - lihtsalt puhtust peab pidama

[Üllar]

Üks vend, kes omal ajal 150-ne peal oli, rääkis, et kui kütus otsa sai, pidi seda 20 liitrit käsitsi õhuaugu kaudu välja pumpama, enne kui mootor uuesti hinge sisse võttis. Seda, kas ta midagi muud ka lahti keeras, ei osanud siis küsida. Viimane kord kui endal selline asi juhtus, keerasin ka pihustite juurest torud lahti ja pikapeale hakkas kütust tulema. Ei teagi, kas kõrgsurve polnud veel päris tühjaks saanud, aga pumba enda juures ei olnud vaja midagi lahti keerata.
Tagasivoolu ma tahangi paaki viia, kuna sel juhul on õhul kõige otsem tee sedakaudu välja minna, kui ta muidugi dosaatori kaudu oma õige tee üles leiab. Originaalis on ette nähtud muidugi selline asi, et kord juba filtreeritud kütus (ja muidugi ka filtreeritud õhk ) Peab välja minema ainult läbi kõrgsurve, imelik loogika minu meelest. Ei näe küll põhjust, miks üks ja sama kütus ei võiks korduvalt filtrist läbi käia, mistõttu ma mõned voolikud ka ringi sättisin.

[Daff]

Pöörispeaga on selline jama, et kui ta täitsa kuivaks lasta,siis uuesti täitmisel pidavat jääma pumbe peasse üks õhumull mis sealt mitte kuidagi välja minna ei taha.
Oma osa mängib kindlasti see, et pump on vana.
Kui oletada, siis võib olla viga isegi selles samas klapis, mis pumba peas survet hoiab. Vedru aastatega surnud ja rõhk väiksem ning pump ei jõua anda vajalikku survet, et mull kokku suruda. Kuidas muidu seletada seda anomaaliat, et üks pump laseb ruttu õhu välja ja teine kohe mitte ei anna õhku kätte.
Uuel pumbal surveklapp ju lausa kiunub kui ülevool tööle hakkab, minul näiteks ei tee piuksugi. ???

Samas on kogemus kunagi T-40 aegadest, kus pumba vahetus ja õhutamine polnud mingi probleem. Starteriga lõi õhu kenasti välja.

[Üllar]

Juhul kui tagasivool läheb otse paaki ja õhu väljakäiamisel gaas täiesti maas hoida, siis teoreetiliselt mingi võimalus on, et läbi dosaatori ringvool tekib. Jääb üle ainult loota, et see ringvool mõne õhumulli ka endaga kaasa haarab. Lootus on muidugi lolli lohutus. Pihustitorude lahtikeeramisest ikka ei pääse.

Enda pump on ka just stendist tulnud, küllap sellega seoses kõrgsurve seest natuke märg ikka on.

[Daff]

MTZ keerispea. 1992 aastal toodetud. 49.111004 on kood mille järgi saab asja tuvastada.

[saarrand]

Mina olen 2002 aasta MTZ-l näinud ka veel peal keerispea pumpa ja seda kindlasti tehasest peale, kuna masin on sõbra juures firmas uuest peale lumelükkamiseks kasutuses olnud.

[sndr81]

Keerispumbaga mtz http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...d=33180557

[Rapsijuurikas]

See viimane on küll ise peale pandud,vaata torusid.
Meie külla tuli sellise pumbaga 98a masin.

[Üllar]

Traktor on nüüd omajagu töötanud peale pumba paigaldust, aga käivitumine on ikka selline, et kui päeva seisnud on, siis hakkab tööle niimoodi pota-pota, misjärel umbes minuti või kahe jooksul võtab tuurid üles. Ei saagi nüüd aru, on seal veel õhku sees kuskil või jooksevad pihustite kaudu öösel torud tühjaks. Õhu sattumise etteandesse ma välistaksin, sest paagis kütuse tasapind on kõikidest agregaatidest kõrgemal.

[v6sa]

Traktor on nüüd omajagu töötanud peale pumba paigaldust, aga käivitumine on ikka selline, et kui päeva seisnud on, siis hakkab tööle niimoodi pota-pota, misjärel umbes minuti või kahe jooksul võtab tuurid üles. Ei saagi nüüd aru, on seal veel õhku sees kuskil või jooksevad pihustite kaudu öösel torud tühjaks. Õhu sattumise etteandesse ma välistaksin, sest paagis kütuse tasapind on kõikidest agregaatidest kõrgemal.

Õhk sees, mõlemal juhul. Kas tagasivool on tihe? Kas surveklapid ikka peavad? Kas pihustid on tihedad?

Diiselmootori toitesüsteemi imipool peab olema tihe ja eraldus tagasivooludest samuti.

Mis traktorist me räägime üleüldse?

[Üllar]

SMD-62 mootoriga on tegu. Pihustiotsad vahetasin mõni aeg tagasi ära ja muid vigureid tegin veel.
Probleem esineb siis kui mootor on seisnud umbes päev või niimoodi. Soe mootor otse hüppab käima, millest võiks järeldada, et õhk imipoolelt ei tule. Sellepärast kahtlustangi, et pihustiotstega on mingi kamm, seda enam, et pihustid on toitesüsteemi kõige madalam osa ja kui torud tühjaks voolavad, siis võtab minut-kaks aega, enne kui see meeter maad toru uuesti kütusega täidetud saab.

[v6sa]

SMD-62 mootoriga on tegu.
...
seda enam, et pihustid on toitesüsteemi kõige madalam osa ja kui torud tühjaks voolavad, siis võtab minut-kaks aega, enne kui see meeter maad toru uuesti kütusega täidetud saab.

Kõrgem ikka?

Lekkiv pihusti võib lasta kõrgsurveosast vedeliku tagasi ja siis on rõõmu küll. Kuigi surveklapid peaks seda takistama...

Mina laseks kummagi pea (sel vaul on kaks sekstiooni ju pumbal) ühe toru pihusti juurest lahti ja uuriks, kummast enne pritsima hakkab. Täis süsteem peaks kohe mutri avamise järel niiskeks minema ja esimese tsükliga juba pritsima.