[Maamees]

Äkki on siin keegi kes sellist asja müüb või rohkem süvitsi kursis ja oskab soovitada/aidata:

Maaalusel keldril sai põrand üles võetud, mäda mis mäda ja vaja uus nüüd teha. Kevadel ja sügisel tikub vesi ka sisse suruma, vee kõrgus sõltub olukorrast, keskkond muidugi niiske aastaringselt. Põrand on tõstetud tellistega ja vinkelrauaga ja nüüd saab veel kõrgem tehtud, sügisel tegi veetase 30 aasta rekordi ja ujutas korralikult ning vana põrand andis alla ja vajus kokku. Uus põrand tuleb männist, vähemalt nii soovitasid tergemad. Lehis oleks veel parem, kuid hind ei kannata..... Nüüd siis mure:

Plaan uus põrand üle möksida mingi niiskuse eest kaitseva vahendiga, neid müügil eri värvi ja kangusega. Kuid keldri omanikul tekkis mure või küsimus, nimelt kui mürgised või toksilised on sellest immutusvahendist "hingavad" aurud? Hoidistega pole selgelt mingit muret, kuid kartul-kaalikas-porgand ja muu selline modru teeb muret. Kas keegi kursis rohkem nende kaitsevahendite hingeeluga ehk koostisega ja ehk mõni neist selline looduse ja inimsõbralik?

Tänud ette!

[mativs]

Leeklamp, männitõrv ja tuld! Nii, nagu vanasti suuski tõrvati. Immutada tuleks nii palju, kui puu vastu võtab. Siis peaks kestma jääma küll.

[MeelisV]

puit ja selle immutus küll tore aga vesi keldris on ikkagi jama
meil maakodus niikaua kui mäletamist oli ehk aastakümneid polnud kunagi vesi keldrisse tulnud aga nüüd mõni talv tagasi oli esimene kord ja siis veel üks aasa peale seda.
esivanem siis kaevas põrandasse augu ja istutas sinna tühjenduspumba
mis siis asja ära lahendas.
vesi on niiskus mis ei meeldi ei juurikale ega ka "kurgipurgi" kaanele seega ....
https://www.google.ee/search?q=t%C3%BChjenduspump&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=PBN5UfjUAoeH4ASkuIGgAg&ved=0CDYQsAQ&biw=1280&bih=695

[jurkman]

Kunagi oli Ligno ikka üle prahi, veidi küll haises, aga olemuselt polnud väga mürgine ja pikapeale kuivas ära. Mädaniku vastu kaitses hästi.
Ligno tootmise on Euroopa Peremehed vist ära keelanud.

Olen proovinud kaasaegseid vahendeid. Müügil on põhiliselt rämps, mis eriti sisse ei imbu ja samas kuivab kiiresti ära.
Kõige efektiivsem paistab olevat tume tõrvaõli läbitöötanud mootoriõliga segatuna vahekorras umbes 4:1.

Üldiselt soovitaks kõigepealt tegeleda niiskuse elimineerimisega erinevate niiskustõkete, drenaažide ja tuulutustega.

[mlsluik]

Samas, mida hullem mürk seda paremini kaitseb, kasvõi igasuguste putukate eest..

[saarrand]

Ise olen viimasel ajal kasutanud põhiliselt seda rohelist möginat: Impra, vähemalt minu vajaduste jaoks on olnud ideaalne, iseasi kas ta päris keldri põrandale kõlbab, kui seal kartulid otse peal on. Impra haiseb tükk aega ikka päris tugevasti ja laudu peaks üks kuu aega kindlasti väljas tuulutama, siis võibolla kannataks kasutada ka.
Niiskuse ja hallituse vastu toimib suht efektiivselt ka Vivaprotekt, tõsi teda nimetatakse rohkem krundiks kui päris mädanemise vastaseks aineks.
Enda kasvuhoone alusprussid tegin omal ajal põlevkiviõliga, aga see ka haiseb tükk aega päris korralikult.

Eks ta ses suhtes õige on, et mida kangem kraam, seda paremini kestab, aga keldri jaoks vb oleks mõistlik küsida poest, mida seal soovitatakse.

[Daff]

Muidugi kui materjal juba olemas siis on valik ehk keerulisem aga muidu võiks mõelda sügavimmutatud puidu peale. Annavad ju firmad kohati lausa 20 aastat garantiid, et ükski idanik ega mädanik teda ei võta.

Omal ka tegu üliniiske keldriga, kus lausa allikas sees ja üle 3-4 aasta tavalaud vastu ei pea. Olen kaalunud just prooviks panna sügavimmutatud materjalist riiulid sisse. Pärast hea targutada vähemalt kui muud kasu pole.

[Kjen]

Kunagi oli Ligno ikka üle prahi, veidi küll haises, aga olemuselt polnud väga mürgine ja pikapeale kuivas ära. Mädaniku vastu kaitses hästi.
Ligno tootmise on Euroopa Peremehed vist ära keelanud.

Ligno on saadaval endiselt näiteks Espakus põlevkiviõlivärvi nime all.
Maasse paigutatud puittoodete puhul mingi tehasetooteline rohelise süvaimmutusega puitpalisaad (traadiga lindiks kokku köidetud puitpostikesed) on 3a täiesti ära pehkinud, teekivide piirdeks pandud lignoga üle pintseldatud (2x) pruss on endiselt kõva ja kujupüsiv.

Aga üldiselt kirjeldatud mure puhu soovitaks ka pigem pump + drenaažikaev lahendust.

[Maamees]

Tänan aktiivse tagasiside eest!

Ühesõnaga, vee jätaks mängust välja, põranda tõstega peaks nüüd selle murega ühel pool olema. Jääb järgi veel niiskus ja immutusvahendite kahjulikus inimesele läbi toidu. See sügavimmutatud puit oli hea soovitus, peaks uurima. Lugesin eile, et lehis peab immutamata kordades kauem vastu kui immutatud mänd, kuid hinda ma ei tea ja vist ei julgegi teada saada.

Edit: Puumarketiga just rääkisin ja väidetavalt Euroopa Liit keelas immutusvahendites ära mürgised ained. Lehise ja männi hinnavahe on kahekordne ca ja ei oma ka tähtsust enam, minu poolt soovitud mõõtu pole pakkuda eestis ehk siis 40mm planguna.

[v6sa]

Haab on ka niiskuses üsna vastupidav... Isegi immutamata kujul. Aastakümneid muigugi ei kesta keldriniiskuses - seal peaks kartulite jms elusa tervise huvides ikkagi 90 ja rohkem protsenti niiskus olema...

[pen.skar]

Pilsivee pumpa keldris kasutades hakkab vesi järjest paremini sisse tungima. Veesoon läheb aga avaramaks. Omal puurisin arvatava veesooneni augu ja kohistasin makrifleksi täis. Esialgu aitas.

[nunu]

Pöörduks korraks algusesse tagasi
Miks peab see keldri põrandaalune tühi olema? Äkki täidaks liiva, kruusa, killistiku või lõpuks isegi mineraalse ehitusprahi ja muu käepärasega nii ära, et põranda tasapind saab tõusuveest kõrgemale. Pealt tasandaks ära, kataks kilega ja valaks 5 cm betooni peale. Siis võib pealt kasvõi plaatida. Kui on oht, et kevadeti/sügiseti tõuseb vesi veel kõrgemale, siis võib põrandasse luugiga kogumiskaevu teha, kuhu saab siis vajadusel tühjenduspumba panna. Seda kile vahele panemist peab isegi kaaluma, sest kelder võib juurikate säilitamiseks liiga kuivaks muutuda, oleneb, muidugi ruumi seinte hüdroisolatsiooni kvaliteedist. Vinkelraud jääks aga täitsa üle ja selle eest saaks isaegi natuke raha tagasi.
Tulemuseks on oluliselt mugavamini koristatav põrand ja igaveseks või vähemalt järgmise veeuputuseni lahendatud liigniiskuse probleem
Ja vaheseinteks, riiuliteks ja salvedeks võib täitsa harilikku ehituspuitu kasutada.
Kui ikkagi puust, siis mina kasutaks südamerahuga sügavimmutatud puitu kõikjal, välja arvatud need kohad, mis vahetult kartulite ja juurikatega kokku puutuvad, s.o. salve seinad ja põrandad.
Immitatud puidu hind peaks olema 230 € tihumeeter saematerjal ja 330 € tihum. höövelmaterjal.
PS lehise terrassilaud 90x21x3000 maksab ca 2 € jm. Seda saab vabalt kasutada 400 mm sammuga roovituse peal.

[Basilio]

Kui juba teemaks läks, siis kas keegi teab, millega immutatakse/immutati puidust elektriposte? Need paistavad suht hästi kurjale ilmale vastu pidavat.

[nunu]

Kui juba teemaks läks, siis kas keegi teab, millega immutatakse/immutati puidust elektriposte? Need paistavad suht hästi kurjale ilmale vastu pidavat.

Läbi aegade erinevate materjalidega. Varaseim oli puutõrv, siis põhiliselt kreosoot (kantserogeenne) ja pentakloorfenool. Viimane on väga efektiivne kuid jubedalt mürgine, lubatigi kasutada ainult liiprite, postide ja sillakonstruktsioonide immutamiseks. Suvel soojaga keeldusid mehed nende postide otsa ronimast, võis isegi pildi eest ära võtta.
Praegu kasutatakse põhiliselt vasesooladega immutamist - rohelised postid ja kreosooti - mustad postid.

Edit: Et ei jääks valet mulet ülaltoodust lisan, et kõik immutusvahendid on vähem või rohkem mürgised, kaasa arvatud vanemat tüüpi rohelist värvi immutusmaterjalid nagu CCA jne. Uued rohelist värvi immutusmaterjalid (Tanalith E) on lubatud ka laste mänguväljakutel ja mujal sellistes kohtades kasutada....
.... vähemalt esialgu.

[aavu]

Millega enne 40-ndat aastat immutati, ei tea aga must ta oli ja 70-ndate algul olid vähemalt pooled postid heas seisus, eriti need millel "mütsid" peas. Üksikuid hakati siis välja vahetama roheliste vastu ja betooni vastu.

[Maamees]

Immutusvahenditest rääkides, siis vene ajal oli mingi mustjaspruun haisev mögin mis söövitas nahka, vanaisa suvilat sai sellega tehtud. Selle nimetust keegi mäletab?

[Armex]

Immutusvahenditest rääkides, siis vene ajal oli mingi mustjaspruun haisev mögin mis söövitas nahka, vanaisa suvilat sai sellega tehtud. Selle nimetust keegi mäletab?

Kas oli ehk lignool

[Maamees]

Haises omajagu ja nahale sattudes tekitas õhetavad punased laigud, nime jah ei mäleta enam....

[honkomees]

Omal niiske kelder, et juurikad säiliksid ... vett pole kunagi sees olnud aga niiskus on keldri loomulik keskkond. Kui pole niiskust, siis kuivavad kõik säilitatavad asjad ära. Põrandaks kah õhuke betoonikiht, aga salved-riiulid puidust ja aastatepikkuse katsetamie järel olen jõudnud järeldusele, et kõige odavam on lihtsalt töötlemata laudu paari-kolme aasta järel vahetada, kui kulutada raha mõtetutele ainetele. Ükski töötlus pole minu keldris puidu säilimist pikendanud ...

[Jansa]

aastatepikkuse katsetamie järel olen jõudnud järeldusele, et kõige odavam on lihtsalt töötlemata laudu paari-kolme aasta järel vahetada, kui kulutada raha mõtetutele ainetele. Ükski töötlus pole minu keldris puidu säilimist pikendanud ...

Arvan sama. Tavaline märg saematerjal on piisavalt odav selleks.

Ülalmainitud mustjaspruuni haisvat mögnat on ka mul üks kanku. Sain kuskilt Pääskülast ühe papi käest, kel oli maja keldri põranda alla üüratusse vaati seda... varutud.
Raudtee ääres kasvanud lapsena tundsin lõhna ära. Liiprid kuumal suvepäeval lõhnasid just sedasi. Nime ei tea.