Huvitav ja põnev tehnika laias maailmas.
#1

Alustuseks selle teema tegemise ajenditest.
Vahel satub ikka veebis surfates mõne haruldase või eriskummalise või lihtsalt siinmail eksootilise tehnika videote või piltide peale. Ja siis tahaks nähtut teistelegi jagada. Osa asju sobivad vahel naljanurka, aga mitte alati. Sarnast teemat ma ei leidnud, sestap otsustasin selle siis teha.
Sissejuhatuseks üks õige mehine lõuatäis:
http://www.youtube.com/watch?v=2bfKrJKSBiQ
Tean, tean. Jänkidel on sellised, mis koorma ühekorraga panevad, aga see kaelkirjak on ikka tõesti omapärane.Big Grin
Vasta
#2

[Pilt: 537966_496344327081185_494387169_n.jpg]
Ilus Volga Venemaalt.Üks õnnestunud katsetest muuta Volgat(võrreldes originaaliga).
Vasta
#3

Et Tucumen´i poolt loodud teema käima lükata, siis teen algust "allmaailma tegelaste" poolt hinnatud masinate tutvustamisega. Pea viis aastat mööda tunneleid kolades on nii mõndagi kaamerasilma ette jäänud.

Esimesel pildil on siis Scania baasil "inektoodimasin". Üldisel on tegu ülipeene sugumasinaga, mis suudab segu pea 100bar surve juures kivisse suruda. Peale lõhkamist puuritakse järgmise etapi sisse pikad augud, millesse keeratakse "mansetid" ette, mansettide külge ühendadakse hüdrovoolikute abil seesama "segupump", mis segu kivisse hakkab pumpama. Töö eesmärk on kõiksugu praod ja veesooned kinni betoneerida, et hiljem tunnel võimalikult kuiv jääks.

       

Järgmiseks krohvimasin, sellega lugu lihtne. Eest kallatakse pirnist segu sisse, tagant löövad pumbad segu seina. Justkui nagu pritskrohv.

   

Järgmiseks näide tüüpilisest "Normetist". Kahe korviga tõstukid on ehitatud reeglina lõhkamistööde jaoks, ehk siis kaks meest saavad korraga lõhkeainet seina lasta. Seda antud masinat kasutatakse enamjaolt kõikideks tõstetöödeks. Normetid on tunnelis ühed kõige levinumad masinad. Lisainfot leiate siit: NORMET

   

Siit üks "tavaline" ekskavaator, millel "väike" puur otsa aretatud. See masin töötab siiski maapeal.

   


Eks teinekord jätkan juba rasketehnikaga...

Sandviki puurmasin: [Pilt: productNav_drill_961x301.jpg]

       

Ühe korviga Normet-tüüpi tõstuk

   

Ja üks kõige uuemaid

           

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#4

tak35744, sellest Volgast rohkem pilte, linki?

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#5

(28-04-2013, 22:59 PM)mlsluik Kirjutas:  Sandviki puurmasin: [Pilt: productNav_drill_961x301.jpg]
No vot selle massina suguvendi Atlas-Copco poolt tehtuna olen ligemalt kuskil kuus-seitse aastat "uurind", pealmaa omad küll, aga eks tehnika ole sarnane. Huvitavad asjad!


Vasta
#6

Mismoodi mootorite ja inimese hingamiseks värske õhk poole kilomeetri peale jõuab? Belaruss või Jumz lämmataks seal oma vinguga esimese saja meetriga kõik elava!
Vasta
#7

(29-04-2013, 21:36 PM)pen.skar Kirjutas:  Mismoodi mootorite ja inimese hingamiseks värske õhk poole kilomeetri peale jõuab? Belaruss või Jumz lämmataks seal oma vinguga esimese saja meetriga kõik elava!
tere,üldjuhul on maaall kõik seadmed elektri jõul,kaabel lohinal või rippu järel.
Vasta
#8

(29-04-2013, 21:36 PM)pen.skar Kirjutas:  Mismoodi mootorite ja inimese hingamiseks värske õhk poole kilomeetri peale jõuab? Belaruss või Jumz lämmataks seal oma vinguga esimese saja meetriga kõik elava!

Väga hea küsimus.
Nagu juba mainiti, siis enamus masinaid kasutavad diiselmootoreid vaid selleks, et töökohta sõita. Seal lülitatakse ümber elektri peale. Sellel Sandviki puurmasinal on kenasti näha küljepeal asuvad elektrimootorid, mis õlipumpasid ringi ajavad. Kaablirulli on taga, ise kerib kaabli maha, ise kerib ka peale tagasi. Tunnelis kasutatakse ainult diisel masinaid, bensiini ving tapab.
Õhutamiseks on veetud tunnelisse tavaliselt vent torud, mis reeglina on tehtud presendi laadsest materjalist. Maapeal siis ventikad pumpavad pidevalt värsket õhku sisse. Peale lõhkamist vaja ju suits sammuti kiirelt välja saada.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#9

(28-04-2013, 23:30 PM)Maamees Kirjutas:  tak35744, sellest Volgast rohkem pilte, linki?
Pildi leidsin siit . Siin saab sama pilti näha teistes suurustes.
Madaldatud 03:
[Pilt: 302470_496034430445508_1591632263_n.jpg]
[Pilt: 943338_497755333606751_1576477918_n.jpg]
[Pilt: 375140_497755316940086_1728642737_n.jpg]
[Pilt: 389134_497755320273419_20423941_n.jpg]
Kollasest 03-st juttu ka: http://lowdaily.ru/2012/10/29/bucuria/
http://www.drive2.ru/cars/lada/2103/21033/okotojet/
Rohelisest: http://www.drive2.ru/cars/lada/2103/21033/madjahead/
Volga takso
[Pilt: 405939_497758543606430_609140162_n.jpg]
Vasta
#10

Telekast näitas ühte küla silla taastamist kuskil Šveitsi maal, seal kasutati sellist elukat:
http://www.kaiser.li/oesterreich/bagger/...kaiser-sx/
http://www.youtube.com/watch?v=dqGDN84wgEk#t=23s

Lenda Juri Gagarin
Vasta
#11

(30-04-2013, 15:40 PM)tak35744 Kirjutas:  Volga takso
[Pilt: 405939_497758543606430_609140162_n.jpg]

Volga esiplaanil on samuti näha väärt "tehnikat" idanaabrite mängumaalt Big Grin

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
#12

Vot nii "väärtuslikku ja silmarõõmu pakkuvat tehnikat" pole kahjuks pakkuda Sad Idanaabrite mängumaalt aga... Pilt vene rc-foorumist ja pakuks ise miskit (90ndad) ida-Saksamaalt.
[Pilt: cassebelge2000pd9.jpg?gl=EE]
Vasta
#13

Selle pildi puhul on kahju, et puudub tag-imise võimalus, nagu mõnes moodsas suhtluskeskkonnas. klikiks ainult nina või saba peale ja paneks (oletatava) margi kirja.
Enamik materjalist vääris tollal kindlasti vanaraua staatust, aga mõnest on tänapäeval kahju.
Vasta
#14

Ida-saksa jaoks on kuidagi liigapalju lääne tehnikat ja liigavähe trabante ja wartburge mu puuduliku möistmise järgi. Samuti pakuks ise 70'date löppu vöi 80date algust, autode vanuseid vaadates jäävad 60nendatesse enamus.
Aga sellest pildist saaks toreda äraarvamismängu teha küll.
All ntx pikutab ka rallitaunus ootamas enda digimuutumist külmkapiksWink

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#15

Trabante vanarauda ei võetud - need olid mingist rõvedast plastist ! Aga pilt paistab vanem küll -Big Grin
Vasta
#16

Trabant oli tegelikult vist pressitud puuvillast, a viiakse ju tänapäevalgi pontiac transporte ja corvettesid emexisse, niiet ma oleks ikkagi vähemalt ühte trabi oodanud sealtWink

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#17

Tundub,et isegi üks Chevrolet Nova on sinna ära eksinudSad


Vasta
#18

Kellegil võiks alles olla ca. 90-94? aastate saksakeelseid Auto Bild ajakirju. Mäletan, et seal väga tihti oli ühe kahe lehe samateemalisi värvilisi ida-saksa autolammarite pilte. Tahaks neid jälle näha kui aint kuskil v. kellegil alles oleks.
Vasta
#19

(04-05-2013, 08:20 AM)90Deville Kirjutas:  Trabant oli tegelikult vist pressitud puuvillast, a viiakse ju tänapäevalgi pontiac transporte ja corvettesid emexisse, niiet ma oleks ikkagi vähemalt ühte trabi oodanud sealtWink
Trabide plastkeredes kasutati algselt mingit looduslikku kiudu. Võimalik, et oligi puuvill. Peagi aga selgus, et mis ei meeldinud roosteussile, maitses väga rottidele ja nii mõnigi õnnetu trabandiomanik avastas oma talveks kuuri alla jäetud auto kevadel üsna auklikuna. Hiljem hakati kasutama klaasriiet ja see materjal närilistes huvi ei äratanud. Küll aga läinud plast talvel kõva külmaga väga rabedaks, nii et kui trabi ja lada juhtusid kokku põrkama, siis esimese mõnest keredetailist jäänud järele vaid killupuru.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#20

(04-05-2013, 14:08 PM)Mossemees Kirjutas:  
(04-05-2013, 08:20 AM)90Deville Kirjutas:  Trabant oli tegelikult vist pressitud puuvillast, a viiakse ju tänapäevalgi pontiac transporte ja corvettesid emexisse, niiet ma oleks ikkagi vähemalt ühte trabi oodanud sealtWink
Trabide plastkeredes kasutati algselt mingit looduslikku kiudu. Võimalik, et oligi puuvill. Peagi aga selgus, et mis ei meeldinud roosteussile, maitses väga rottidele ja nii mõnigi õnnetu trabandiomanik avastas oma talveks kuuri alla jäetud auto kevadel üsna auklikuna. Hiljem hakati kasutama klaasriiet ja see materjal närilistes huvi ei äratanud.
Ei noh päris halenaljakas pilt võis see olla.Trabiomanik tuleb ja näeb et tema liikur on rottide poolt auklikuks puretudSad roosteuss ei taha aga rotile meeldibBig Grin
Kaks aastat tagasi Tartus Lõuna-autokeskuses töötades sai ka ühe Trabiga tutvust tehtud.On ikka imeviugur küll.Asi oli aastast 1989 seega üks uuemaid ja väga heas seisukorras. Trabi omanik oli sellesse projekti matnud kindlasti palju-palju raha.Välja nägi nigu tehasest tulnud või paremgi veel.Kõik veel vajaminevad jupid/vidinad telliti ka saksast ja midagi ise treima ega leiutama ei pidanud.Masin ilus aga kui käima pandi siis terve garaaz sinist tossu täis ja see rõve hääl....No ei ole see auto...kahju kohe idasakslastest kes sihukese viguri pärast pidid järjekorras olema ja peale kättesaamist õnnelikud olema...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne