Projekt: Sisu SL210
#21

(07-05-2013, 08:51 AM)Raigo Kirjutas:  Esiklaasi ümbrus on veel alles?

Hetkel veel alles ning täitsa kobe.. Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22

(07-05-2013, 07:50 AM)Daff Kirjutas:  Omanik konstateeris fakti, et seest üsna arhailine...

See lause tuletas meelde soomlaste ütlust Sisu kohta, mis kõlas stiilis , "Kiire traktor".

Ma ei taha sellega autoomaniku solvata, lihtsalt, heal lapsel mitu nime.

See ikka täitsa moodne auto, mitte miski "niittikoppi"
[Pilt: kuorma-autot-sisu-1146177_l_057bce3219af4daf.jpg]

Kunagi tuttav soomlasest krusajuht rääkis kuda saanud seitsmekümnendail tutika auto, siis teised narrinud, et kas ise tegid vineerist vä?

loll on loll olla.
Vasta
#23

Paras naelakast tõesti... Toungue


Üks kiire klõps teeäärest tehtuna...

   






https://tenders.nsw.gov.au/railcorp/?eve...9512EEDD00

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#24

(07-05-2013, 14:49 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  
(07-05-2013, 07:50 AM)Daff Kirjutas:  Omanik konstateeris fakti, et seest üsna arhailine...

See lause tuletas meelde soomlaste ütlust Sisu kohta, mis kõlas stiilis , "Kiire traktor".

Ma ei taha sellega autoomaniku solvata, lihtsalt, heal lapsel mitu nime.

See ikka täitsa moodne auto, mitte miski "niittikoppi"
[Pilt: kuorma-autot-sisu-1146177_l_057bce3219af4daf.jpg]

Kunagi tuttav soomlasest krusajuht rääkis kuda saanud seitsmekümnendail tutika auto, siis teised narrinud, et kas ise tegid vineerist vä?

Hulga aastaid tagasi omas isa kahte sarnast Sisu, Rolls Royse mootoritega, lõpetasid maise teekonna Emexis. Tagantjärele kahju, et kenasid Rollsi kirjadega klapikambri kaani alles ei hoidnud.
Vasta
#25

(07-05-2013, 14:49 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  
(07-05-2013, 07:50 AM)Daff Kirjutas:  Omanik konstateeris fakti, et seest üsna arhailine...

See lause tuletas meelde soomlaste ütlust Sisu kohta, mis kõlas stiilis , "Kiire traktor".

Ma ei taha sellega autoomaniku solvata, lihtsalt, heal lapsel mitu nime.

See ikka täitsa moodne auto, mitte miski "niittikoppi"
[Pilt: kuorma-autot-sisu-1146177_l_057bce3219af4daf.jpg]

Kunagi tuttav soomlasest krusajuht rääkis kuda saanud seitsmekümnendail tutika auto, siis teised narrinud, et kas ise tegid vineerist vä?

Soome Kolhida.
Vasta
#26

(08-05-2013, 22:48 PM)zazik Kirjutas:  Soome Kolhida.

Mulle ka sihukese mulje esmaselt jättis. Aga RR logo nokal....

loll on loll olla.
Vasta
#27

Nii...

Oli vahepeal aega alustada kallurimehe elu, esimesed koormad seljataga ning üldmulje hea. Siiamaani on kokkupuuted olnud ainult uuemate masinatega, millel poolautomaadid peal ning buldogkabiinid... Objektile sõitma aga läheks iga kell sellise vanema masinaga, mille koormustaluvus piir on suht kõrgeWink

   


Virutasin paar pritsitäis määret liigendite ja pukside vahele, läks kohe kuidagi kergemaks ja mõnusalt pehmeks see masin .... Toungue Rolleyes

Nüüd olengi dilemma ees, nimelt mootor on üheltpoolt suht õline. Miskit hullu pole, aga plokk on ikka märg ja kogub üleliigset tolmu endale peale. Õli immitseb nii klapikambri kaane kui ka plokikaane vahelt. Õlikadu on väga väike, aga siiski. Seega on jube tahtmine mõnipäev plokikaan maha võtta ja vaadata, mis karul südamesWink Kuna sellele Cumminsi mootorile (Cummins LT10 peaks ehk olema? ) mingeid korralikke koostööjooniseid pole leidnud, siis küsiks targematelt, kellel kokkupuuteid sellise mootoriga, kas on ka mingeid eripärasid sel mootoril? Et lahtivõttes üllatusi ei tuleks ja töö kiirelt sujuks... Wink

       

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#28

... ning päeva jooksul tekkis teine küsimus veel. Nimelt vahest on nagu mulje et sidur ei lahuta korralikult ära, juskui veab kaasa. Paar minutit hiljem aga jälle kõik ok. Sõiduajal niivõrd väga ei tunne, kuna palju seda sidurit ikka käikude vahetamiseks kasutadaToungue Kohalt minnes vahest harva ei lahuta korralikult ära, siis jätsin masina seisma, lükkasin käigu sisse ja uuesti käima, lahutab küll, aga kergelt veab kaasa. Samas varsti jälle kõik ok?

Sidur töötab sel masinal siis õliga, nagu nt moskvich Wink Huvitab, milles uba? Kõik tundub katsudes, vajutades - vaadates OK olema.

       

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#29

Sarnane aga uuem SISU on ka teedevalitsusel ja liigub Elva-Pangodi vahel kogu aeg. Kast on sama aga kollane.Muid lisasid on ka küljes.


Vasta
#30

(17-05-2013, 17:10 PM)mlsluik Kirjutas:  Sidur töötab sel masinal siis õliga, nagu nt moskvich Wink Huvitab, milles uba? Kõik tundub katsudes, vajutades - vaadates OK olema.
Ju tal ikka õhkvõimendi ka on. Või tõesti mitte? Õhkvõimendi puhul kas ei ole sellist võimalust, et see nöögib ja ei saa vahel sidurit lõpuni alla vajutada? Vedelikajamis ma eriti ei usu et õhk sees on, siis ta ei lahutaks korralikult ära kogu aeg. Aga kõige tõenäolisem on hoopis ehk see, et lahutuskahvel või käpp või miski on seal lahti või kulunud? Kannab olenevalt asendist erineva koha peal. Mis sul seal muud ikka kui tuleb aga lähemalt uurida, kuigi kapotiga Sisusid mina näppinud ei ole ja kui raske või kerge on ligipääs, ei oska arvata.
Vasta
#31

Ei ole Sisudest aimugi, kuid analoogia põhjal teise veomasinatega mõned mõtted.
Alates 200Hj-st on sidurid tavaliselt niisuured, et vajavad õhkvõimendit. Selle õhutamine on tiba teistsuguse algusega, kuid juba toimiva süsteemi õhutus käib ikka samamoodi, kui suvalisel hüdrosiduril. Seda, et õhkvõimendi ei toimi lõpuni, hästi ei usu, sest ta kopeerib hüdroosa tööd. Niipalju, kui hüdro tahab silindrit välja lükata, aitab ka õhk kaasa. S.t nad ei ole iseseisvad ja üksteisest eraldatud üksused.
Eelpool loetud plokikaane mahavõtmise himudest. Jällegi mainin, et konkreetsest Sisust, ega Cumminsi mootorist ei tea midagi, aga analoogse suurusega mootorite baasil arvan: Tihend peaks olema plekist, mis valtsitakse paigaldamisel hülsi ja plokikaanre soontesse. Seega seda teist korda kasutada ei saa. Tavaliselt on õlikanalite tihendamiseks ümber avade, kust õli suundub nii üles, kui ka alla, silikooni taoline pehmest kummist rõngas eelmainitud plekist tihendi mõlema poole peale joonistatud. Need habrastuvad ära ja leke ongi olemas. Vanemate mootoritega oli harva kuulda, kuid järjest uuematega on valusaks probleemiks olnud ploki või kaane või misiganes detaili ussitamine/sööbimine/korrodeerumine jahutusvedeliku mittevahetamise tõttu. Tüüpviga sellisel puhul oli 9-liitrise Scania (silindripeade leke), 4-seeria suuremad Scania mootorid (leke plokikaante ja ploki vahelt), peaaegu kõik uuemad MAN-id (auk veepumba taga plokis) jne. Seda kõik hoolduselt kokkuhoidmise tõttu. Jätta 45-65 liitrit jahutusvedelikku ostmata annab näiliselt ju suure kokkuhoiu.
Veoki remont on kallis hobi, jupid on oluliselt kallimad, kui harjumuspärased sõiduautode osad. Oma osa tahab sellest hobist ka maksuamet. Raskeveokimaksu arve tuli juba?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#32

Teistkorda ei kasutata ühtegi plokikaane tihendit, äärmisel juhul just värskelt paigaldatud tihend võibolla kõlbab veel. Rolleyes
Cumminsi juurde tagasi tulles, plokikaane tihendit ei saa enne järgmist nädalat, seega on võimalus aegu sättida ja mõtteid koguda. Wink

Sellega ongi see lugu, et eks see masin on aastaid niimoodi sõitnud ja sõidaks ka edasipidi, aga endal on halb vaadataWink Leke pole üldsegi suur, kuid milleks üldse peaks mootor lekkima kui on võimalus see lihtsalt ja kiirelt korda teha.

Plokikaane mahavõtmise ees pole üldse hirmu, lihtsalt hea teada mootori iseärasusi, kui neid peaks olema.


Pump näeb välja selline:

   

ja silinder:
   


Natuke maksudest...

Raskeveoki maks sellel sisul on ca 87€ kvartal, raskeveokimaksu määrad leiab aadresilt: http://www.emta.ee/?id=1163

Liikluskindlustus aastaks on ca 300€, seda juhul, kui vastutava isiku konfitsent on 0.40

Juhul, kui on soov veoteenuse eest raha küsida, siis läheb juba huvitavamaks.
See, et OÜ tuleb luua, on siililegi selge. Siis pead läbima ametikoolituse, et saaks üldse miskit taotlema hakata. Või leiad ametikoolitusega isiku, kes vedude eest vastutab.
Nüüd taotled endale tasulise autoveo tegevusloa. See suht igav protsess, toon välja ühe suvalise tingimuse, mis peab olema täidetud.

Tegevusloa omajal peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 9000 euro väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 5000 eurot.

Siis taotled veel sõidukikaarti ja anna minna... Ahjaa, kõiksugu taotlused, load, kaardid jms pudi - ainult köhi pappi... Big Grin
Tanklast lased paagi silmini täis ja sõidad jälle rõõmsalt paar päeva, siis uuesti ots tankla poole... Wink

Kuhu ma tahtsin oma jutuga jõuda, on see, et nüüd tuleb hinnakiri...
Samas peaks olema põhjendatud, millest sellised hinnad. Rolleyes

Tunnitööna - 26€/h+käive
Km - 1€/km
(foorumirahvale 0.95€senti/km, mõnele veel vähem Wink )

Eks pikemate objektide puhul saab kohendada numbreid, samas saan välja pakkuda ka mitu kallurit.

(17-05-2013, 18:26 PM)KristjanT Kirjutas:  Aga kõige tõenäolisem on hoopis ehk see, et lahutuskahvel või käpp või miski on seal lahti või kulunud? Kannab olenevalt asendist erineva koha peal. Mis sul seal muud ikka kui tuleb aga lähemalt uurida, kuigi kapotiga Sisusid mina näppinud ei ole ja kui raske või kerge on ligipääs, ei oska arvata.


Seda kahtlustan isegi, kahvel või võll kulunud. Eks homme võtan sidurikoja luugi alt ära, ehk näeb miskit lähemalt. Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#33

Mina näen küll teisel pisipildil võimendit.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#34

(17-05-2013, 21:47 PM)Wiki432 Kirjutas:  Mina näen küll teisel pisipildil võimendit.

Võimendi küll, kuid õhuga pole seal suurt miskit pistmist Wink

Nii vähemalt tundub...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#35

Kas sidur on siis raske ka? Või on suhteliselt pika käiguga? Nagu juba kõlas, siis alates 200 hobujõust reeglina võimendid peal ja iga vajutuse ajal sutsuvad ilusti.

Ega odav tehnika pidamine ei ole, aga sellele hobile vastu ka ju ei saa. Kas plaanid ka tasulisi vedusid ametlikult hakata tegema? Karm kadalipp vaja jah läbi käia. Tahtsin vahepeal ise sama teed minna, aga isu läks ära, eriti kui kindlat tööjärge ees pole. Eks hooajalisele tööle (teedehitusele) kindlasti leiab rakendust, aga sealt saadav raha on iseküsimus... Auto hoolduskulud vast annab tagasi. Hetkel on mul sarnane situatsioon metsakolliga, mis tahab kogu aeg mingeid vidinaid, aga tagasi ei too ta suurt midagi. Kogu raha võtab äraBig Grin
Vasta
#36

(17-05-2013, 21:52 PM)mlsluik Kirjutas:  Võimendi küll, kuid õhuga pole seal suurt miskit pistmist Wink

Nii vähemalt tundub...
Sidurit vabastades ei käi sutsu? Mitu toru läheb sellese agregaati? Eesplaanil olev peenem silindriline osa peaks olema hüdrosilindri keha, millele järgneb jämedam silinder õhukolvi jaoks. Õhutusnipli asend ja rõhutasandi viitaks ka võimendile.

Tsitaat:Või leiad ametikoolitusega isiku, kes vedude eest vastutab.
Üks isik ei saa enam mitmes veofirmas vastutav olla.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#37

(17-05-2013, 21:54 PM)KristjanT Kirjutas:  Kas sidur on siis raske ka? Või on suhteliselt pika käiguga? Nagu juba kõlas, siis alates 200 hobujõust reeglina võimendid peal ja iga vajutuse ajal sutsuvad ilusti.

Ega odav tehnika pidamine ei ole, aga sellele hobile vastu ka ju ei saa. Kas plaanid ka tasulisi vedusid ametlikult hakata tegema? Karm kadalipp vaja jah läbi käia. Tahtsin vahepeal ise sama teed minna, aga isu läks ära, eriti kui kindlat tööjärge ees pole. Eks hooajalisele tööle (teedehitusele) kindlasti leiab rakendust, aga sealt saadav raha on iseküsimus... Auto hoolduskulud vast annab tagasi. Hetkel on mul sarnane situatsioon metsakolliga, mis tahab kogu aeg mingeid vidinaid, aga tagasi ei too ta suurt midagi. Kogu raha võtab äraBig Grin

Siduri vajutusega kaasneb kohustuslik suts on olemas sellelgi kasti, pole veel jõudnud süveneda, mis täpsemalt seda teeb.. See väike siduri silinder on selline vahva vigur seal... Big Grin

Plaan on tõesti tasuliste vedudega tegelema hakata, eks lähinädalatel peaks paberid korda saama. Eks ta omamoodi hobi ole, plaan lõplikult kodumaale naasta ning siin vaikselt edasi toimetada. Töid hetkel jagub, kuid alati saab masinaid juurde võtta ning tegemata ei jää midagi.

(17-05-2013, 22:04 PM)Wiki432 Kirjutas:  Sidurit vabastades ei käi sutsu? Mitu toru läheb sellese agregaati? Eesplaanil olev peenem silindriline osa peaks olema hüdrosilindri keha, millele järgneb jämedam silinder õhukolvi jaoks. Õhutusnipli asend ja rõhutasandi viitaks ka võimendile.


Hakkas vähe kripeldama ja käisin roomasin väheke põhjaall, õhu survepool on ka täitsa olemas, kuid kenasti peidus...
Niisiiis, jälle targemWink Peab homme uurima, kas anomaalia siduriga võib olla sidurivõimendi poolt põhjustatud...

Tänud igatahes õigele teele suunamast... Rolleyes

(17-05-2013, 22:04 PM)Wiki432 Kirjutas:  Üks isik ei saa enam mitmes veofirmas vastutav olla.

ÕigeWink

Õnneks ametikoolituse saab läbitud 4 nädalaga, täitsa huvitav koolitus kus käivad loenguid pidamas ka politsei jms ametnikud.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#38

Erilisi anomaaliaid ei tohiks õhuvõimendi tekitada. Nagu eespool juba kirjutasin, kopeerib õhupool täpselt hüdropoole tegevust. Kui hüdropoolel on õhk sees, ei lükata töösilindri kolbi lõpuni, täpselt sama teeb ka õhu kolb.
Kui suruõhku ei piisa, on pedaal väga raske. Kui kolvi mansett on katki, käib auto all sidurit all hoides tugev susin. Muud justkui ei saaks olla.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#39

Igaks-petteks peaks natuke ehk õhutama...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#40

Kodanikud on hädas olnud õhkvõimendiga siduri õhutamisega. Laseks igaks juhuks sellest kontuurist suruõhu paagid enne tühjaks, kust võimendi surve saab.
Ma ei tea, mis need häda näinud kodanikud on teinud, kuid mitmed on vandunud ja sarvilisi pildunud. (et enne oli veel enam-vähem, aga pärast ei saanud enam üldse sidurihooba liikuma) Kompressoriga surunud õli nii ülevalt kui altpoolt süsteemi jne. Enda pisikese kogemustepagasi juures pole selliseid probleeme olnud. Ju tekib mingi konflikt süsteemis, kus vedru surub kolbe õuepoole ja õhk ka veel või midagi sellist. Kui süsteem on täiesti tühi, siis peab küll alul kolvi mehaaniliselt sisse suruma ja laskma hürdol välja pumbata. Kordagi ei tohi seejuures lasta vedrudel kolbi väljapoole liigutada, alati peab suruma ise tugevamalt. Ka õhutusnipli avamise järgi. Aga siin on süsteem juba täidetud, õhutad nii, nagu tavalist hüdrosidurit.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne