04-06-2013, 11:45 AM
Selle projekti juures on, nagu mitmed eelkõnelejad juba maininud,vähemalt kaks arvestatavat aga.
Esiteks ei ole masina enda mootori kasutamine jõuallikana mõeldav muidu, kui tahapoole käigukasti ei tekitata arvestatavat aeglustust, et saada liikumiskiiruse vähenemine ja viia mootor jõu väljavõtuks sobivasse tööreziiimi.
Teiseks on masin suhteliselt raske, madala kõhualusega, kehvapoolse kaalujaotusega põllutöödeks ja originaalrehvide ja muuga võib ennast ootamatult põllul kinni olemas leida.
Lisaküsimus on veel see, kas teemaalgataja soovib seda masinat ka teeliikluses pärast tööseadme eemaldamist kasutada või mitte?
Kui nüüd ise oleksin sunnitud sarnasest masinast heinaniiduki ehitama(peaks olema ikka väga mõjuv põhjus), siis pisut järele mõeldes sünniks see umbes nii.
-eeldusel, et mootori vända esimese otsa ehitus võimaldab jõu väljavõttu(loe;talub piisavalt suurt koormust), siis ilmselt eemaldaks stange, radiaatori ja muud segavad tegurid esiotsast. Lanseka otstes olevatele stange kinnitustele ehitaks tugiraami, millele kinnituks kardaani vahepukk. Viimase ühendaks kardaani abil väntvõlliga. Vahepuki teise otsa teeks kaks rihmaseibi, ühe niiduki ajamiks, teise hüdropumpa ringi ajama.
Iseenesest saaks pumba kinnitada ka otse vahepuki võlli otsa, aga ei näe olulist mõtet seda pidevalt suurte pööretega keerutada, kuna kogu hüdraulikasüsteem koosneb ju põhimõtteliselt ühest silindrikesest, mis niidukit tõstab. Radiaatori viiks ettepoole paremale. Vaheraamile teeks veel ühe vahepuki kinnituse pisut väljapoole auto gabariiti juhipoolsesse külge, ja piisavalt kõrgele, et sellest tahapoole minev kardaan rattasse ei jookseks. Ja need kaks pukki ühendaks omavahel pingutatava rihmaga(pinguti teeks juhikohalt juhitavaks). Sellega toimuks siis niiduki jõuülekande ühendamine-lahutamine.
Käigukasti ja tagasilla vahele leiaks võimaluse paigaldada lisakäigukast ja paigaldaks tagasillale võimalikult suured ja tõsise mustriga rehvid ja vajadusel tõstaks vedrustust.
Juhipoolse tagaukse eemaldaks, kinnitaks põhja/lansekate külge teise vaheraami, millega ühendaks niiduki. Niiduk peaks olema ilmselt rootorniiduki tüüpi. Selle laiusega üle ei pingutaks... Peaks olema ülekatte parema saavutamise huvides mitte sõiduki pikiteljega risti, vaid pisut diagonaalis. Niiduki raamile 90 kraadine reduktor, mis saaks ajami eespool asuvalt vahepukilt kardaani vahendusel. Sellelt omakorda rihmajam kahele-kolmele terapukile.
Tuleks kasutada ka kas taldu vms, et niiduk kopeeriks maapinda. Samuti ei teeks ilmselt paha tasakaalustusmehhanism, mis vedrude abil püüaks niidukit maapinnalt kergitada, et see täie massiga maas ei lohiseks.
Sellist projekti valmistades peaks pöörama suurt tähelepanu turvalisusele.
Kardaanid-rihmad peaks olema kaetud katetega ja niiduki poole jääv autokülg ilmselt vääriks samuti kaitset tugeva väiksesilmalise võrgu vms näol.
Esiteks ei ole masina enda mootori kasutamine jõuallikana mõeldav muidu, kui tahapoole käigukasti ei tekitata arvestatavat aeglustust, et saada liikumiskiiruse vähenemine ja viia mootor jõu väljavõtuks sobivasse tööreziiimi.
Teiseks on masin suhteliselt raske, madala kõhualusega, kehvapoolse kaalujaotusega põllutöödeks ja originaalrehvide ja muuga võib ennast ootamatult põllul kinni olemas leida.
Lisaküsimus on veel see, kas teemaalgataja soovib seda masinat ka teeliikluses pärast tööseadme eemaldamist kasutada või mitte?
Kui nüüd ise oleksin sunnitud sarnasest masinast heinaniiduki ehitama(peaks olema ikka väga mõjuv põhjus), siis pisut järele mõeldes sünniks see umbes nii.
-eeldusel, et mootori vända esimese otsa ehitus võimaldab jõu väljavõttu(loe;talub piisavalt suurt koormust), siis ilmselt eemaldaks stange, radiaatori ja muud segavad tegurid esiotsast. Lanseka otstes olevatele stange kinnitustele ehitaks tugiraami, millele kinnituks kardaani vahepukk. Viimase ühendaks kardaani abil väntvõlliga. Vahepuki teise otsa teeks kaks rihmaseibi, ühe niiduki ajamiks, teise hüdropumpa ringi ajama.
Iseenesest saaks pumba kinnitada ka otse vahepuki võlli otsa, aga ei näe olulist mõtet seda pidevalt suurte pööretega keerutada, kuna kogu hüdraulikasüsteem koosneb ju põhimõtteliselt ühest silindrikesest, mis niidukit tõstab. Radiaatori viiks ettepoole paremale. Vaheraamile teeks veel ühe vahepuki kinnituse pisut väljapoole auto gabariiti juhipoolsesse külge, ja piisavalt kõrgele, et sellest tahapoole minev kardaan rattasse ei jookseks. Ja need kaks pukki ühendaks omavahel pingutatava rihmaga(pinguti teeks juhikohalt juhitavaks). Sellega toimuks siis niiduki jõuülekande ühendamine-lahutamine.
Käigukasti ja tagasilla vahele leiaks võimaluse paigaldada lisakäigukast ja paigaldaks tagasillale võimalikult suured ja tõsise mustriga rehvid ja vajadusel tõstaks vedrustust.
Juhipoolse tagaukse eemaldaks, kinnitaks põhja/lansekate külge teise vaheraami, millega ühendaks niiduki. Niiduk peaks olema ilmselt rootorniiduki tüüpi. Selle laiusega üle ei pingutaks... Peaks olema ülekatte parema saavutamise huvides mitte sõiduki pikiteljega risti, vaid pisut diagonaalis. Niiduki raamile 90 kraadine reduktor, mis saaks ajami eespool asuvalt vahepukilt kardaani vahendusel. Sellelt omakorda rihmajam kahele-kolmele terapukile.
Tuleks kasutada ka kas taldu vms, et niiduk kopeeriks maapinda. Samuti ei teeks ilmselt paha tasakaalustusmehhanism, mis vedrude abil püüaks niidukit maapinnalt kergitada, et see täie massiga maas ei lohiseks.
Sellist projekti valmistades peaks pöörama suurt tähelepanu turvalisusele.
Kardaanid-rihmad peaks olema kaetud katetega ja niiduki poole jääv autokülg ilmselt vääriks samuti kaitset tugeva väiksesilmalise võrgu vms näol.