[phyl]

Ma ei oska paremat näidet kohe tuua kui, tõsta ratast käega esimesel joonisel (ei jõua), aga tõsta teisel joonisel oleva jõu õlaga ratas - hakkad juba jõudma. (ega ilma asjata kõikidel masinatel toeta püstak otse ratta rummu peale.)

Veel võin tuua näite BMW seeria E36 taga silla, (püstak puudub, vedru ja amort on eraldi Pilt: http://bmwfans.info/parts/catalog/E36/Se...uspension/ ) ja kui võtad sama seeria BMW compact taga silla, siis vedrud toetavad eri kohtadele (ühel jõu õlg suurem, teisel väiksem) ja ühele sobivad jäigad vedrud on teise jaoks pehmed, sama asi juhtub ka selle mersu "lihtsa" laienduse puhul.

...
teine häda on pehme vedrustus, pool meetrit muudab vedrustusele mõjuvat jõu õlga nii hullult, et mersu on oma põhjaga mööda maad ja ratta lääba on nii paigast, et siga ka ei söö.

Miks? Rööbe ei mõjuta ju vedrudel lebavat massi - see on ikka sama. Iseküsimus on selle hüpoteetilisest esiniidukist lisanduv mass, mis võib küll nina maasse suruda.

Õigus, rööbe ei mõjuta vedrudel lebavat massi, kuid mõjutab jõuõlga, millega kaal mõjub. Näiteks kui muidu on autol õõts maaga enamvähem paralleelne, siis tungiga nt. õõtsa keskelt tõstes (ehk on "rööbet väikemaks viidud") jääb õõts päris kenakese nurga alla. Üldjuhul piisavalt suure nurga alla, et auto tungi pealt maha sõitma hakkaks.

Lisan selgituseks joonise, küll oleks pidanud siin veidi teisiti minema see pikendatud õõtshoob, nimelt otse 45 kraadi all taevasse. Mõjub ju nüüd kogu esiotsa raskusest pool ikka samale rehvile ja kuna õlg on kaks korda pikem või isegi enam kordi pikem, tuleks tema endise asendi säilitamiseks 1.kas tugevdada vedru kaks või enam korda või 2. kergendada esiotsa kaks või enam korda.