[phyl]

Üks asi mida võin veel kommenteerida, on see, et kui kogu niiduk hakkab lõpuks kaaluma mingi 400-500kg ja toetab oma massiga vastu maad, siis tekib mersukesel probleem pööramisega - nimelt nina on autol liiga kerge, et suunad muuta (efekt on sama, nagu talvel sahatades, kui sahk on ees ja nina masinal kerge).

Ma kujutan ette, et isegi kui ees on 100kg massi, ja VÄIKESED neli ratast (kõik laagrite peal ja pööravad 360 kraadi) isegi siis tekib probleeme suuna hoidmisega. (suurte ratastega, 300mm vähemalt pole vast probleemi)

Teine küsimus on see, kui tahe on minna natuke maastikulist pinda ka hööveldama - siis nelja ratta süsteem ei kopeeri normaalselt pinnast ja mõne kõrgema kundi peal on kettad mõnusalt mullas.

Sarnane efekt nagu muru traktoril, lihtsalt muru traktor on meeter pikk ja selline vahemik kopeerib juba pinnast + kujuta ette, kui muru traktoril on käru jäigal taga, siis maastiku peal on mäkke tõus maru raske.

Ühesõnaga, ega ilma asjata pole välja mõeldud liigendid ja vedrustus.

Jäigalt ühendamisel (kolme punkiga) mersu külge pole sellest niidukist kasu (mõni kõrgem kunt ja nina mullas ja mersu kinni). Kui kaks ühendust on jäigad, aga sellisel juhul peab ülemine liigend edasi tagasi liikuma, lihtsam viis on kõik kolm liigendit muuta liikuvaks (nagu traktori rippsüsteem)

Kuidas muuta see leiutamine lihtsamaks? Mõni kaasfoorumlane on juba ehitanud sarnase asja ja lihtsamalt - tõmbad oma niidumasinat. Sellisel juhul tõmbad täpselt sama moodi nagu auto käru ja kõik probleemid on lahendatud.

Muidugi on probleem ka veel siis rihmadega, kui ees olev niiduk liigub vabalt, rihmad ei talu pikkuse muutumist, kardaan talub.

Jällegi, ega ilma asjata pole välja mõeldud nurk reduktorit ja kardaani + nurk reduktor suudab suurendada niidumasina pöörikut (olgem ausad 800 - 3000 rpm-i on vähe) ja on vastupidavam, kui iga päev rihmasid vahetada. Ei talu rihmad igatepidi väänamist, eriti kui rihmad muutuvad kuumaks, siis on kohe jupid taga, olgem ausad, hõõrdumisel muutavad asjad kuumaks.

---

Tüübil pole keevitus aparaatigi ja tema räägib siin mingi projekti ehitamisest.

Ma pole keevitajaks õppinud ja ei hakka tööd narrima oma oskustega, las seda tööd teevad need, kes on õppinud. Olen neid isehakanud keevitajaid näinud küll, kuidagi keevitavad ära. Minu ülesanne on asi teoreetiliselt valmis mõelda, koos teie abiga muidugi Jupid muretseda ja ise ka muidugi nõu ja jõuga abis olla meistril.


.

Vot täpselt siin räägid sa endale vastu. Mis sa arvad, et inimesed omavad kodus tööristu selle jaoks, et välja nähe kõvad mehed? Ei, vaid selle pärast, et meil ei ole raha, et poest vastavaid asju alati osta ja teenuseid kogu aeg sisse osta, aga tööriistade abiga saab ära leiutada mingi asja.

Ma rõhutan, et ISE saab ära leiutada, sest kui lähed mingi küla sepa juurde ja palud abi, et tema enda tööristadega teeks sulle mingi jublaka valmis, siis maksad ennast "ogaraks". Ka selles lauses on omad agad, kui on vaja elu jooksul üks asi treida, siis ei ole mõtekas ise omada nt: treipinki, aga kui sul on vaja iga päev mingi asi treida, siis kogud raha, ostad masina, õpid masinat kasutama ja teed tööd.

Võin näite enda pealt tuua, remondin masinaid, tihtipeale vaja plokikaane pind üle lihvida (üks aasta ostsin teenust sisse) järgmine aasta pakkusin ise teenust.

Kui see veel motti maha ei tõmba siis

---

Veel lisaks sellise info teemaalgatajale, et PRIA-lt toetuse saamiseks tuleb kas hein purustada või siis niita aga niitmise korral tuleb see hein sealt ka ära viia. Aga selle vastu on ravim: mersule heina koristuseks looreha taha.

Õige märkus.

Suure ringi küsimus, et kas mitte püsirohumaa euro toetus ei ole mitte väiksem kui 100 euri/ha kohta. Lühi ajalise rohumaa toetus määr on minu teada 100 euri/ha ja iga nelja aasta tagant pead mingit põllu kultuuri kasvatama. (ei aita siin sahkerdamine ka, et lõpetad lepingu mingiks ajaks Nt 2 aastaks ja siis hakkad uuesti euro toetus taotlema, lühiajaline heinamaa on lühiajaline heinamaa.)