[E303]

Kohe on tulemas jaanipäev ning huvitav oleks teada kuidas maarahvas omal ajal kolhoosides jaanipäeva pidas.Tean et mingit vaba päeva tol ajal ei olnud ning linnas rahvas ka jaanipäeva ei pidanud. Kuid kuulda on olnud et mõnes kohas tehti ikka suur tuli üles ja kolhoos tõi söögid ja joogid kohale et rahvas saaks pidutseda. Eriti lätis peeti selliseid illegaalseid suuri jaanipidusid majandites mille juhid polnud veel komuuna ideoloogiast läbi imbunud.

[kopraonu]

Jaanipäevade tähistamise osas on raske kaasa rääkida. Kuid suvepäevasid pidasid, suuremad asutused nagu ETKVL,EPTd ja suuremad sohvoosid isegi.

[Veteran]

Jaanipäev oli jah tavaline tööpäev, kuid jaanituli oli Viljandis lossimägedes alati .
Juhtusin korra just jaanilauba õhtul Talnast Fellinni poole sõitma. Rahvast marssis mööda teed ikka sinnapoole, kust suitsu tõusis ja jaanituled põlesid. Polnud see keelatud midagi!

[kass]

Jah, noored vihased mehed ei kujuta tänapäeval täpselt ette, kuidas iidsel nõukogude ajal inimesed siin vaesel ja paesel maal elasid. Punasest kommuunaideoloogiast üdini läbi imbunuina. Tõesti, tänapäevase demokraatia ja vabaduse tuulte meelevallas ei kujuta isegi enam ette, et ka siis eestlased lugeda-kirjutada mõistsid, et ööseti võis väljas liikuda ning isegi jaanituld tehti, isegi linnainimesed soojendasid omi punase terrori all kössi surutud konte lõkke ääres ning jahutasid sisemust õlle ning viinaga. Tõe huvides tuleb tunnistada, et ega Tallinnas Võidu väljakul ega Õismäe keskuses küll jaanilõket ei süüdatud, jooki muidugi võeti isegi Lasnamäel Ivan-denji auks ja tähistuseks.

[Vana7]

Üks kolhoosiaegne jaanipidu tuli meelde küll.Oskar oli kääritanud ilmatu laari koduõlut ja setumaalt pärit Paul keetnud 40 lt. piimakarratäie seda va hansat.Lõõtsapilli tõmbasid vaheldumisi ja vahel ka koos treial Kalju ja keegi linnamees, kelle nime enam ei mäleta.Pidulisi oli ikka mitusada ning peoplats ümbritsetud noorte kaskedega.Tants ja trall käis päikesetõusuni.Mõned paarid käisid vahepeal võsas "jaaniussi otsimas" nii, et järgmise aasta märtsis suurenes kolhoosipere märgatavalt.Kunagine kuulus kõrtsikakleja Ott ja kohalik piirkonnavolinik Fedja läksid karvupidi kokku nii, et särgid kärisesid, kuid kainemate külameeste abiga leppisid varsti, rüüpasid mõnuga koos hansat ja kui mina koju hakkasin minema, magasid mõnusasti teineteise kaisus pärnapuu all.
Järgmise päeva lõuna paiku tuli brigadir Kusti minu traktoristist isa heinatööle ajama, kuid Vana ainult mörises läbi une talle midagi arusaamatut vastu.Isa reputatsiooni päästmiseks ajasin DT-24 käima ja läksin heinavaalusid kokku lohistama.Aga ega sel päeval tööst suurt midagi välja ei tulnud, sest heinamaale oli kaasa võetud suur plännitäis pidust ülejäänud ja veelgi kangemaks käärinud koduõlut ning paari tunni möödudes norskasid heinalised mõnusasti rõugu all.
Sellest ma parem ei räägi, mis minuga juhtus, kuid olin siis 16.

[Tuudur]

Hämmastav. Miks küll Lääne-Virumaal seda rahvale ei öeldud, et jaanituli keelatud on?
Palmses, Altjal jne oli igal aastal jaanituli. Kohal oli mingi ansambel, autolahvka, süüdati jaanituli, rahvas tantsis, mängis murumänge ja jõi. Väiksematest küladest ma ei räägigi, igal ühel oli oma jaanituli koos pidustustega...

[kass]

Hämmastav. Miks küll Lääne-Virumaal seda rahvale ei öeldud, et jaanituli keelatud on?
Palmses, Altjal jne oli igal aastal jaanituli. Kohal oli mingi ansambel, autolahvka, süüdati jaanituli, rahvas tantsis, mängis murumänge ja jõi. Väiksematest küladest ma ei räägigi, igal ühel oli oma jaanituli koos pidustustega...

No mis siin imestada, läänes ikka lääne kombed, teil vist oli isegi oma raha ja sõjavägi?

[pljuhkam]

Hämmastav. Miks küll Lääne-Virumaal seda rahvale ei öeldud, et jaanituli keelatud on?
Palmses, Altjal jne oli igal aastal jaanituli. Kohal oli mingi ansambel, autolahvka, süüdati jaanituli, rahvas tantsis, mängis murumänge ja jõi. Väiksematest küladest ma ei räägigi, igal ühel oli oma jaanituli koos pidustustega...

No mis siin imestada, läänes ikka lääne kombed, teil vist oli isegi oma raha ja sõjavägi?

meil lääne-virus olid isegi omad kassid lisaks köigele muule...

[krossifänn]

Hämmastav. Miks küll Lääne-Virumaal seda rahvale ei öeldud, et jaanituli keelatud on?
Palmses, Altjal jne oli igal aastal jaanituli. Kohal oli mingi ansambel, autolahvka, süüdati jaanituli, rahvas tantsis, mängis murumänge ja jõi. Väiksematest küladest ma ei räägigi, igal ühel oli oma jaanituli koos pidustustega...

Jah vähemalt(80ndatel) Tartumaal Ülenurme õppe/katsemajandis käis see samamoodi.Vot bändi kohapealt ei mäleta,kas elus või lindimuusika aga muusika oli.Autolahvka,murumängd,söömine,joomine.Kilepakis valmis marinaadis sašlõkk autolahvkast ostes oli isegi poisikesele taskukohane.Õllest siis ei hoolinud aga mingi 50ne kopika kanti oli ja seda osteti ikka kastide kaupa.
Meenub üks jaanilõke See ilmselt viimasel momendil kokku korjatud.Lõke nagu ikka ja suuremad tümikad/roikad(märjad) väljaspool.Sisemuses kõige all võis olla aga K 700 rehv,seal vahepeal suurusjärgus väiksemad ja kõige krooniks mingi pressi/kaaruti vms.rehv. Bensiiniga süüdates läks jaanilõke põlema nigu säraküünal ja andis palju valgust,soojust,sädemeid ja musta suitsupilve taevasse.Hommikul tossasid veel viimased puutümikad.

[miilits]

Harjumaal endises "Sotsialismi Tee", hiljem "Lauristini nim." kolhoosis peeti Jaanipäeva alati, küla kiige remonditi ära ja lõkkematerjal toodi kohale.
Oli aegu, kus kolhoosi poolt oli laud nagu "äke" ja õllemeistrite toodang priilt pruukida, ühe päevaga see pidu kindlasti ei piirdunud.
Minu ülesandeks oli järgmistel päevadel transporditeenuse pakkumine isa Jawa-ga, seda muidugi ainult küla piires, sest kaugemale ma sõita ei julgenud, kuna õigused selleks puudusid, kuid peab nentima ,et pidupeadega reisjate vedamine andis hea praktika, sest ega need eriti sirgelt "seljakoti" kohustusi ei täitnud.

[näkisepp]

tere keskhommikut,suuremad jaaniku tähistused said hoogu alles 60-ndatel,kuna punavõim ikkagi pelgas,et neist rahvakogunemistest võis midagi ohtlikku tekkida.
On meelde jäänud üks omapärane jaanituli 80-te alul Kuusalu kolhoosis Salmistul.Hukatuseks sai see asjaolu,et põhja Eesti sai televusseri kaudu jälgida ka põhjanaabrite Soomlaste telepilti ja ega tollel ajal jaanituld siis õigel päeval 23-l tehtud ikka laupää õhta olid pidustused.
No ja kui siin piirkonnas oli Soome telepilt nähtav,siis muretsesid kõik ka sala-teid pidi telekava endale ja oh lugu,sellel saatuslikul peoõhtul oli Soome telekavas märgitud EMANUELI filmikene,tule süütamine oli plaanitud kell 22.00 ja film pidi ka samal ajal algama ja oh seda nalja mis siis sai, mida Eestlasele nii vajaka oli(sex),oli seda telekast vaja kindlasti näha.
Segakoorid lõpetasid esinemise poole pealt ja tuli süütamata liikusid rahvamassid hordide kaupa oma telekastide poole,seda lugu meenutatakse siinkandis ikka ja jälle ja naerdakse oma ajupuudulikust,ILUSAT JAANIKUT KÕIGILE.

[Aspelund]

Selle filmi nägemise nimel sõideti lõunasektorist bussidega levipiirkonda... Mihkel Raua memuaarides on ka see hetk kenasti ära märgitud..samuti see, mis läks kortermajades ja mujal lahti pärast filmi lõppu...

Interneeduse andmetel juhtus see 1987. aasta varasuvel, telekanaliks oli MTV.

A.

[Daff]

Info põhjal, mis sotsialismiajast on meieni jõudnud, võib välja lugeda, et otseselt Jaanituli ja Jaanipäev keelatud polnud aga parteikomitees oli ta ebasoosingus ja olenes kui kõva oli majandi juhtkonna selgroog, siis vastavalt sellele ka erinevates majandites erinevad traditsioonid.
Isa räägib näiteks juhtumist kuidas nendel kunagi tuli õhtul pimada saabudes veega üle valati pritsiseltsi poolt, kuna ülevaltpoolt laekunud korraldus tuli kustutada, sest viimane paistvat liiga kaugele.??? Ju siis tuli paistis maaliliste lõuna eesti kuplite otsast otse parteikomitee aknasse. Mina olin ka seal Jaanitulel ja vaatasin lapsevankrist suurte silmadega kuidas aurupilv taevasse tõusis. Nii vanemad räägivad.

Kui aga juba töömehe teed sai alustatud siis olid Jaanituled vägevad. Meie majandis oli isegi lühendatud tööpäev. Kella kolmest jäeti kommunismi ehitamine pooleli ja hakati tegelema Jaanikuks valmistumisega.
Õhtul oli kohalik ansambel lavale aetud, majandi poolt pandi välja siga, šašlõkina loomulikult. Kohalik kauplus müüs oma väljasõidu lavotškalt järjekordse rekordkoguse alkoholi, ning sõbralikult joodi ennast kooma.
Järgmine päev oli tavaliselt suur vaikus. Need kes suutsidki tööle tulla, seal midag korda ei suutnud saata. Oli töötegemise imiteerimine, paroodia ühesõnaga.

[IIIFFFAR]

Lapsemälestused Pärnumaa servalt Vaiste lahe äärest seitsme-kaheksakümnendate vahelt...
Mõni nädal enne Jaani oli onu Miidu Mart (kuulus mees, keda Pärnakad hilisemal ajal Rüütli uulitsa lõõtsamehena tundsivad) lauda ette suurte presentide pääle linnased kasuma pannud. Neid oli õhta mere äärest lehma koju ajades hää magusaks nosimiseks natuke kaasa näpata.. Valmiskasvanust siis ise keetis lõppprodukti mõned vaadid.
DT-20 põksudes vedas mere äärde kunagi põlenud saekaatri betoonpõrandale ehitusprahti ja puidurisu. Tähtsal päeval oli igal pool ka linnast tulnud külalisi. Onu Mart vedas tünnid mere äärde, nende hulgas ka diislivaadi, millega risuhunniku üle kallas...
Õhtul parajal hetkel siis kõndisime vanaemaga piduplatsi, vana palgiraudtee servas oli ühe linnaonu ilus heleroheline "Volga" seismas. Onu nime ei mäleta aga siis oli igatahes kindel, et pauku ka saab. Tol onkul nimelt oli alati raketipüstol kaasas, millega siis ilusaid värvilisi tulesid taeva saatis. Poisikesed said pärast võidu tühjasi padrunikestasi korjata.
Onu Mart istus õllevaadi otsas ja tõmbas lõõtsa, külarahvas tantsis-laulis ja kihutas õlutit näkku-makku, eks onudel oli särtsakamaid materjale ka ühes....
Lapsed said kommi ja kihutasid kadakate vahel jaaniusse korjata..

Too betoonpõrand on täna veel õrnalt aimatav, raudteeliiprid olematuks mädanend (parem ka, jalgrattal põrutas perset kangesti..) aga jaaniusse pole pärast seda enam näinud... Üks aasta käisin spetsiaalselt jaaniööl samas paigas luusimas aga ei kedagist.

[pontu6]

Hiiumaal, kus möödus minu lapsepõlv, peeti jaani alati. Ka tuld tehti mitmel pool üle saare. Siis kui ise neist kõigist osa tahtsin saada ja endal transporti polnud, oli see juba mõningane probleem.
Kalurikülades oli tavaks põletada vana paat. Tore oli vaadata kui see läbinisti tõrvatud jurakas öösel praksudes põles.

[kass]

Vahekokkuvõteks võiks öelda, et ega nõukaajal ( vähemalt peale Stalinit) ei olnud selle Jaanipäevaga asjad sugugi halvemad kui praegu, vb isegi paremad, asi on kinni ikkagi inimestes endis, ka meis, elame sellises ajas, nagu me selle ise kujundame!
Seega, head lõppevat Võidupüha ja jätkuvat Jaanipäeva, oleme ikka eesti mehed!
Jää vabaks eesti meri, jää vabaks eesti rand, ei tuisku ega tormi.....

[mlsluik]

Jää vabaks eesti meri, jää vabaks eesti rand, ei tuisku ega tormi.....

Ei,ei, seltsimees kass. Sel ajal lauldi ikka SAA vabaks eesti meri...


Nüüd laulame "Jää vabaks eesti meri..."

[Basilio]

Nüüd laulame "Jää vabaks eesti meri..."

Rahva soovil on eesti meri jaanipäeva paiku tõepoolest jäävaba!

[kass]

Jää vabaks eesti meri, jää vabaks eesti rand, ei tuisku ega tormi.....

Ei,ei, seltsimees kass. Sel ajal lauldi ikka SAA vabaks eesti meri...


Nüüd laulame "Jää vabaks eesti meri..."

Jah, sai siin ennist sentimentaalseks muututud. Eks kalgi hinge etanooli lahuses leotamine pani hingekeeled helisema...
Aga ega ma kirjutanudki, et kolhoosikorra viljastavates tingimustes lauldi "jää vabaks...". Aga laulsid seda laulu nii laskurkorpuse poisid kui ka ss-grenaderid. Ja ainuke pala mille ma mingil moel (äärmiselt ebamusikaalse loomana) mandoliinil tinistama õppisin.
Aga tühja ka, mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada....aga millest, ei mäletagi, vist tahtsin lihtsalt kirjutada, nagu tavaliselt. Ja peab vist tõesti poole vähem hakkama tarbima ja kirjutama ka...

[v6sa]

...
peab vist tõesti poole vähem hakkama tarbima ja kirjutama ka...

Sellised avaldused võivad põhjustada ulatuslikke rahvarahutusi... Eriti see kirjutamise vähendamist puudutav pool tsitaadist. Sest see tähendab kohe poole vähem valitsevast meelsusest erinevat loetavat ja see ei lähe mitte. Eriti peale jaani...