[raivo45]

Kas oleks mõeldav teha T16M-i alla purustaja sitalaotaja reduktorist millel ühte otsa keerates teeb teine 6,5 pööret. Et siis näiteks jvv teeb 500 pööret ja purustaja teeks siis 3250 pööret. Kas läheb liiga hulluks kätte ära? Mis juhtub sitalaotaja ketiga mis sealt liigse kulumise käigus ära lendab, kui kaugele lendab ja mis traktori rehvist saab kui see sellisel kiirusel pöörleva ketiga pihta saab? Kui läheb liiga hulluks siis saab alati auto tagasillast või vene väetisekülviku reduktori panna.

[pen.skar]

Kõige sobivam on Honeckeri aegse saksa kartulikombaini kettareduktor sinna vastupidi töötama panna. Saadav, tugeva ehitusega ja kena. Mul selline aastaid käib mööda küla kartulipealseid niitmas. Ükskõik kas T-25, T-40 või Mtz järele. Kett kulub kõige kiiremini vabast otsast, lendu võib lõpuks minna viimane, eelviimane lüli. Rahvas nagunii kaugemale ajada, kummidele küll ei tee midagi see metallitükk. Tõstab pöördeid 2 korda, s.o. 1000- 1100 p/min. Ülehelikiirusest kaugel, vuriseb veidi.

[raivo45]

Kui palju see kartulikombaini redukror muidu pöördeid tõstab? On seal see tavaline vene universaal reduktor? http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=44943 selles teemas kujutatud reduktorit mõtled vä? Selline oli varem peal, ühe otsaga aga see lendas laiali.

[Daff]

6,5 otsast ringi ajamine pole hea mõte. Järgi proovitud. 2,2 meetrise läbimõõduga tööorganit, milleks oli sitalaotaja kett, jõudis russa õuepeal tühjalt läbi suure häda ringi ajada nii, et must jooksis.
Pane see teine alumine võll. Seal on ettevise midagi 3,5 kanti.Täitsa piisav kui lendterad paned.
Minu arvutuste järgi tegi minu põrgumasinal keti välimine ots 325m/s ehk 1242km/h. Kui selle kiiruse juures 3 kilo kaaluv kett lahti pääseb mis stardi hetkel kaalub 4,3 tonni siis kujutlusvõimest jääb puudu, mida see lendav detail korda võib saata.

[Basilio]

Minu arvutuste järgi tegi minu põrgumasinal keti välimine ots 325m/s ehk 1242km/h. Kui selle kiiruse juures 3 kilo kaaluv kett lahti pääseb mis stardi hetkel kaalub 4,3 tonni siis kujutlusvõimest jääb puudu, mida see lendav detail korda võib saata.

Wikipeedia ütleb sedapsi: "Kuivas õhus merepinnal temperatuuril 20°C on heli kiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul."
Täitsa põnev on küsida, mis häält seoke eksperiment tekitas? Kui miski ületab helikiirust, siis heliefekt peaks lähedalt olema ... vähemalt kuuldav.

[Daff]

Hääl polnudki teab mis jube, meenutas trimmerit, kuid kordades mehisem oli vihin. Kaks kohalikku "tehnikadoktorit" igatahes läksid puukuuri taha peitu kui russa pöörded põhja jõudis lõpuks suruda. Peale seda katset lugesime projekti ebaõnnestunuks ja asi läks ümbertegemisele.