Esimene mudel,ETN-142 oli konstrueeritud mingi Saksamaa ekskavaatori eeskujul hoopis Kiievis,seal \"istutati\" see DT-54 raamile. Kuna ukrainlaste konstruktsioon ei sobinud Eesti tingimustesse,paluti tollasel TPI mehaanikateaduskonna dekaanil Soonvaldil teha projekti märgatavaid täiendusi.Abiks kutsus ta kokku üheksa tolle rühma üliõpilast,rikkudes muuhulgas tollast seadust,mis keelas üliõpilasel palgalist tööd teha.Kõigepealt tehtigi mudelile 142 erinevaid täiendusi,mis võimaldasid alustada selle tootmist ka Tallinnas.
1957.aastal alustasid üliõpilased mudeli ETN-171 konstrueerimist.Kõik selle tehnilised lahendused olid originaalsed,va mootor D-40K.Ekskavaatori üheksa autorit tegidki hiljem oma TPI diplomitööd just 171 sõlmede teemal.171 katseeksemplar valmis 1958,tootmine algas 1960.
Mudel 171 saigi hilisemaks Tallinna roomikekskavaatorite baasmudeliks,hilisemad mudelid olid selle rohkemal või vähemal määral edasiarendused.
Järgnesid siis mudelid:
ETN-123-142-l baseeruv kitsa kraavi (kaablikraavi) roomikekskavaator
ETZ-181-maaparandusroomikekskavaator,171 edasiarendus
ETZ-201-ehitustööde roomikekskavaator,puudusid torupaigaldusseadmed ja automaatika
ETZ-202-maaparandusekskavaator
ETZ-202A-mudeli 202 edasiarendus
ETZ-202B-202A järglane,maaparandusmasin.
ETZ-203-ratasšassiiga 181/201.
ETZ-2010-hüdromehaanilise käiguosaga maaparandus-roomikekskavaator
ETZ-251-202 miski edasiarendus,täpsema eripära kirjeldus raamatus puudub
ETZ-206,208,208A,208B,208D,208E-külmunud pinnases töötamiseks mõeldud roomikekskavaatorid.Kasutati eriti Siberis.
ETZ-2011-kõige viimane roomikekskavaatori mudel,täiendatud 202.
Mudelite ETN-124 ja ETZ-163 andmed mul puuduvad.
1960ndate alguses konstrueeriti teiseks põhitooteks Belarussil baseeruv kraaviekskavaator ETZ-161,selle järglased kandsid indekseid 165,165A ja praegugi Mõisakülas toodetav 1607.
1970ndatest aastatest alates kontsentreeruti roomikmasinate puhul eeskätt maaparandajate vajaduste täitmisele,loobudes nende kaablikraavi-/ehitus-jm.versioonidest.
Tallinna ekskavaatorid ei jäänud ka auhindadeta,161 pälvis 1969.aasta Leipzigi messilt kuldmedali,202B sai sama tunnustuse osaliseks 1984.aastal Brnos. Erinevaid preemiad said ka paljud Talleksi töötajad.
Kurioosne lugu oli veel,kuidas 11 ekskavaatoritehase konstruktorit kaebasid autoritasude küsimuses (tollal sai ühe autoritunnistuse eest autoritasuna välja maksta maksimaalselt 20 000 rubla ning 202-l kasutatud kuue autoritunnistuse eest lubas NSVL Ehitus-,Teede-,ja Kommunaalmasinaehituse Ministeerium välja maksta summaarselt samuti 20 000 rubla) tollase NSVL aseministri kohtusse ning võitsid hagi,kuigi kaheksa aastat hiljem.
Kokku seega 53600 ekskavaatorit,lisaks veel 3804 universaallaadurit D-442,625 teehöövlit V-10 (andmed kõik raamatust,ilmselt mõeldud ekskavaatoritehase alluvuses toodetuid) ja 1676 teehöövlit D-512.
Parimate aastate tootmismahud:
1975-1920 tk
1976-2191 tk
1977-2226 tk
1978-2224 tk
1979-2227 tk
1980-2250 tk
1981-2231 tk
1982-2035 tk
1983-2049 tk
1984-2096 tk
1985-2115 tk
Eksporditi Talleksi tooteid alates 1960.aastast kokku 41 välisriiki,esimesed rändasid Hiinasse.Sots.maade kõrval müüdi toodangut ka näiteks Soome,Austriasse,Austraaliasse,Šveitsi,Kreekasse,Belgiasse.Tehas oli tollases Eestis ühe tihedaima välissuhtlusega,tublid välisvaluuta varud aitasid neil veel 1980ndate lõpul ehitada Tallinna uue peahoone.
1990.aasta lõpus anti tehas EV alluvusse,peeti plaane tehase erastamiseks tollastele tippjuhtidele eesotsas Treieriga.Järgnes äärmiselt segane lugu,mille lõpptulemusena Talleks müüdi hoopis tippjuhtidega konkureerinud \"Eesti Talleksile\".Kuigi Riigikohus hiljem tolle otsuse tühistas,andis EV Ülemnõukogu valitsusele eriõigused erastamise jätkamiseks.Lõppkokkuvõttes võitiski \"Eesti Talleks\" erastamise.Seejärel vaikselt kaotatigi Tallinna tehas ja üleüldse tootmine.Mõisaküla filiaal peaks praegu olema iseseisev firma,kes toodab kraaviekskavaatoreid edasi.Koos erastamisega lõppes ka vahepeal päris palju kõmu tekitanud Eesti väiketraktori lugu-taheti ju Talleksis tootma hakata tšehhi TZ-4 mudelit meenutavat väiketraktorit.
Ja veidi veel lisaks teehöövlitest:
GAZ-AA-l baseerunud V-1-muuhulgas esimene NSVL-is toodetud autogreider.Selle järglane E-6-3 baseerus GAZ-51l.Teehöövlite tootmine lõpetatigi,nagu ka universaallaaduri D-442 oma,aastal 1966.
Üks lisaküsimus veel D-442 kohta-kas keegi oskab sellest mudelist pisut rohkem rääkida?
Allikad:\"Ühe masinaehitajate rühma lugu\",Tallinn,2003
lk 57-92 \"Talleks\"
lk 92-95-teehöövlid
lk 278-288-Paul Treieri autobiograafia
Lõpetuseks märgiksin veel,et taasiseseisvumise järgsete aastate jooksul lihtsalt lammutati erastamise sildi all hulgaliselt masina- ja ka muud tööstust (Dvigatel,Talleks,Vasar,Pöögelmanni tehas,Punane RET,ka näiteks Tartu Autoremondi Katsetehas),mille tehnoloogia,arhiivid jm pahatihti lihtsalt hävitati,kui võimust võttis suur vahendamise ja muidu äritegemise buum.Kurioosseim näide pärineb samast raamatust-Pöögelmanni tehase hirmkallid mikroskeemide tootmise seadmed visati lihtsalt 5.korruselt alla puruks...
Umbes samad asjad toimusid ka Lätis (VEF ja RAF on kaks esimest näidet...).
Sellised lood siis Talleksi ekskavaatoritega.Eelpool toodud raamatus leidub ka hulgem pilte Talleksi masinaist.
(Seda postitust muudeti viimati: 12-03-2004, 19:03 PM ja muutjaks oli Sillu.)
Laadurist D-442 on jutt ajakirja \"Tehnika ja Tootmine\" 1959. aasta 3. numbris. Sama laadur on kujutatud ka sama aasta TT 2. numbri esikaanel. Tegemist on linttraktorile DT-55 (DT-54 laiade roomikutega variant) paigaldatud esilaaduriga ,mille vahetatavateks tööseadmeteks on universaalne kopp (kasutatav n.ö. greifertüüpi kopana ,tavalise eestlaetava kopana ja ka buldooserina.) ,küljele tühjendatav kopp puistematerjalide laadimiseks ,haarats palkide ,kivide jm. selliste asjade laadimiseks ning haarats põhu ,heina ,sõnniku ,silo jms. materjalide laadimiseks. Artikli juures on mõned pildid ka. Huvitav oleks teada ,kas Eestis on mõni D-442 praegugi kasutusel või vähemalt alles.
Ekskavaator ETN-124 oli aga ETZ-161 ja ETZ-165 eelkäija ,millel baastraktoriks MTZ-5. (ETZ-161 baseerus teatavasti traktoril MTZ-50 ja ETZ-165 MTZ-80.)
Omal ajal,kui mu isa Eesti Telefonis töötas,oli tal ETZ-idega seal ka tublisti tegemist.Läänemaal olid üks 161 (50 alusel,vl 1976) ja üks 165A (82 alusel,vl 1988).Põhiliselt jändamist oli tööorganitega,mis Läänemaa suht kivises pinnases kiiresti kulusid.1997.aastal said mõlemad traktorid omale täiesti uued tööorganid,vanemale läks asfaldifrees (nö kitsas kett) ja uuemale tavaline \"alligaator\".
Mõlemad traktorid on praegugi Läänemaal alles,kuid omanikud on teised.Vanemal masinal on selleks üks lähisugulane...
Peale ekskavaatorite,vormelite ja furgoonide on Eestis tehtud seeriaviisiliselt ka erinevaid haagiseid.Hetkeseisuga (Neti järgi) on meil kolm seeriaviisiliselt sõiduautohaagiseid tootvat firmat:Bestnet (Tiki-Treiler),Respo ja Stingam.On aga toodetud ka suuremaid haagiseid,kuid see on jäänud hetkel minevikku.
1986.aasta \"Tehnika ja Tootmise\" 9.numbris,mis pühendatud tollase TPI 50.aastapäevale,on ka umbes kaks ja pool lehekülge (kahjuks mul see number kuhugi kadunud) juttu TPI töötajate poolt konstrueeritud veokihaagistest,mida toodeti erinevates autoremonditehastes.Tuntuim on ehk üheteljeline ZILi kallurhaagis (tähis mäletamist mööda TA-04-09,tootja vist Tallinna ART).Haagisteks kohandati Eestis seerialiselt ka mahakantud kallurautosid,millelt eemaldati raami esimene pool koos mootori,kabiini ja esisillaga,nii tehti eriti vanade MAZidega. Samamoodi oli TPIs konstrueeritud ka turbaveo poolhaagis ZILidele.Toodeti seda (kuigi TT artiklis seda ei olnud) terve Eesti jaoks Haapsalu EPT-s.Üks tuttav oli nende tootmise juures ise aktiivselt tegev,tema kinnitusel oli nende tegemisel suureks probleemiks erinevate materjalide defitsiit.Kui rauda raami ja \"korvi\" (nii hüüti turbaveokaste) jaoks veel jagus,siis muude juppidega oli rohkem või vähem probleeme.Eriti defitsiitsed olid sillad-veljed-kummid,nii et EPT-dele (põhilised turbavedajad) saadeti sageli paljas alus,sillad siis võeti mingi mahakantud masina alt. Toodeti neid haagiseid kuni kaheksakümnendate lõpu-üheksakümnendate alguseni.
Kuskil vahemikus 1992-95 toodeti Taeblas (firma nimeks tollal \"Tiina\") mõningal hulgal ka sõiduautode kerghaagiseid.Siinkirjutaja isa praegusel tööandjal on kaks selle firma toodet praegugi kasutusel,nimelt 1-teljeline SH-1-650 (viimane number on täismass) ja 2-teljeline AH-2-750-2. Väljalaske aastad 1993 ja 1994.
Kindlasti on erinevaid haagisetegijaid ka muid olnud,tõin vaid omale kõige lähedamalt teada olevad.Keegi,kel too TT number 1986.aastatst lähemal,võiks ka selle miskitviisi üles panna (kas või tekstina)
Corbexi tehas teeb ka praegugi täiesti kindlalt teehöövleid,üks TTÜs õppiv sõber käis seal just sel nädalal ekskursioonil ning tema sõnul oli seal parajasti kaks höövlit ehitamisel.
Hiiumaal peaks sealsel firmal \"Hiiu Teed\" kah üks MG-1901 olema,vähemalt möödunud neljapäeval selline masin antud firma eest seal ühel teeremondi objektil müttas.
Talleksi jutule lisaks veel seda,et indeksiga ETZ-208 (kindlalt ETZ-208B) olid ka masinad,mis baseerusid T-130l või T-170l.Vist eelmise aasta alguses nägin ühte sellist ka Tallinnas mingil ehitusobjektil töös.
Mulle üks tark rääkis ,et I maailmasõja ajal olevat Eestis ehitatud lennukeid??? Täiesti Eesti enda vaimusünnitused olevat olnud. On`se tõesti ka nii ja kas keegi saaks kuskilt tarka juttu lisada, endal TjaT maal köidetud ja ei hakka lahti kakkuma niikuinii on mul alates 78 aastats:S
Kahe ilmasõja vahel tehti neid küll,nii Saksa ja Poola litsentside kui ka täiesti oma projektide alusel.Aga täpsemalt pole hetkel kahjuks eriti aega otsida-kirjutada.
mossepower Kirjutas:Mulle üks tark rääkis ,et I maailmasõja ajal olevat Eestis ehitatud lennukeid??? Täiesti Eesti enda vaimusünnitused olevat olnud. On`se tõesti ka nii ja kas keegi saaks kuskilt tarka juttu lisada, endal TjaT maal köidetud ja ei hakka lahti kakkuma niikuinii on mul alates 78 aastats:S
Kolasin mööda lätlaste põhjaosariike ja tee ääres jäi silma ETZ-202. Tundub, et masin jäi seisma Nõukogude võimu lõppedes sest oli juba poolel teel maapõhja ja üleni roostes. Ühe väikelinna mingi asutuse territooriumil vedeles neid juba paar-kolm tükki.
mossepower Kirjutas:Mulle üks tark rääkis ,et I maailmasõja ajal olevat Eestis ehitatud lennukeid??? Täiesti Eesti enda vaimusünnitused olevat olnud. On`se tõesti ka nii ja kas keegi saaks kuskilt tarka juttu lisada, endal TjaT maal köidetud ja ei hakka lahti kakkuma niikuinii on mul alates 78 aastats:S
Robert Nermani raamatus \"Lasnamäe\" on põgusalt juttu Lennubaasi töökoja toodangust (lk. 230-232). Pildid on ka lennukist ja autobussist, mis seal ehitatud.
Teemas küll pikka aega vaikne olnud,aga peab jällegi konstateerima,et N-aegsest masinatööstusest on Eestis kõigi nende ärastamiste järel häbiväärselt vähe alles.Mul isa uuris nüüd võimalust teha kuskil Eestis JCB 1CX ekskavaatorile kopa pöördemehhanismi kulunud kahele osale (hammaslatt ja -sektor) asendusjuppe (Stokker küsis nende kahe originaalvidina eest 35k EEK...) ning kuskil pole võimalik teha! Dvigatelis käis ta uurimas,seal kõik sellised pingid,millega varem teha võimalik oli,maha võetud.Sama lugu-BLRT,Talleksi järglased (Ferreks),Kohila höövlitehas,Mõisaküla...
mrali Kirjutas:Kahe ilmasõja vahel tehti neid küll,nii Saksa ja Poola litsentside kui ka täiesti oma projektide alusel.Aga täpsemalt pole hetkel kahjuks eriti aega otsida-kirjutada.
mossepower Kirjutas:Mulle üks tark rääkis ,et I maailmasõja ajal olevat Eestis ehitatud lennukeid??? Täiesti Eesti enda vaimusünnitused olevat olnud. On`se tõesti ka nii ja kas keegi saaks kuskilt tarka juttu lisada, endal TjaT maal köidetud ja ei hakka lahti kakkuma niikuinii on mul alates 78 aastats:S
30-ndatel ehitati Eestis Poola litsentsi alusel RWD-8 (siiski vaid üks eksemplar), ÕGL-1 (biplaan, litsents müüdi lätlastele), ÕGL-2; PON-4...
Täpsem info: Ants Künnapuu: Teedel õhuavarustesse. Tallinn Valgus 1979.
Aleksander Lipp: Miljon kilomeetrit õhus. Tallinn 19...
Lennukeid peaks olema ehitanud ka kunagine TARK-i (praegune Kavor) peakonstruktor Raul Sarap. Vähemalt mäletan mingit intervjuud tollases autoajakirjanduses - vormelifirma Esttec oli just loobunud oma abitsioonikast F3 auto loomise plaanist ja Sarap nentis, et tahab edaspidi pühenduda ultrakergete lennukite tootmisele. Js muuseas, ka Kavoris valmib (või on juba valmis?) üks lennuk. Eelmine aasta vähemalt oli see veel pooleli. Ehitajaks Enno Kahr.
Mäletan seda juttu vanast AutoPlussist ka,tegelikkuses Sarap oli siiski ostnud Prantsusmaalt ühe avarii teinud lennuki Jodel ja selle korrastanud.Ning 80.aastate keskpaiga Tehnika ja Tootmistes oli aeg-ajalt juttu ka NL amatöör-lennukiehitajate kokkutulekuist,sealt on meeles näiteks üks Linnuvabriku töötaja,kes vist aastal 85 oli lennukiga maha saanud.
vootele Kirjutas:Lennukeid peaks olema ehitanud ka kunagine TARK-i (praegune Kavor) peakonstruktor Raul Sarap. Vähemalt mäletan mingit intervjuud tollases autoajakirjanduses - vormelifirma Esttec oli just loobunud oma abitsioonikast F3 auto loomise plaanist ja Sarap nentis, et tahab edaspidi pühenduda ultrakergete lennukite tootmisele. Js muuseas, ka Kavoris valmib (või on juba valmis?) üks lennuk. Eelmine aasta vähemalt oli see veel pooleli. Ehitajaks Enno Kahr.
Siin ülevalpool mainitud raamat \"Ühe masinaehitajate rühma lugu\", milles muuhulgas on väga huvitav ning pildirohke jutt Tallinna Ekskavaatoritehase toodangust, samuti ka Paides toodetud autogreideritest, oli vähemalt veel eelmise nädala lõpus saadaval Tallinnas, vanas Rahva Raamatus. Sai ostetud, soovitan kõigile.
