[mrali]

Siin ja ka Tartu Autode Remondi Katsetehase lehel on varem nii mitmeski teemas juttu olnud ka ETKVL-is tehtust;nii autorollereist,sapaka juppidel põhinenud kergveokeist kui ka TA-de luuktõstukeist.Kas ka tagaluuktõstukitega leivafurgoonid,mida oli veel kümnekonna aasta eest sageli TAVALISE GAZ-53 peal näha (sarnased TAR-i lehel mainitud agregaatidega A-38) olid ETKVL-Auto toodang?

[TAR]

Kas ka tagaluuktõstukitega leivafurgoonid,mida oli veel kümnekonna aasta eest sageli TAVALISE GAZ-53 peal näha (sarnased TAR-i lehel mainitud agregaatidega A-38) olid ETKVL-Auto toodang?

Need nn tavalised GAZ-53A tagaluuktõstukiga furgoonautod olid varustatud ETKVL-i Autokoondises 1969. a. väljatöötatud agregaadiga A-38, mis koosnes furgoonkastist ja tagaluuktõstukist. Tõstuki kandevõime oli 2000 kg, tõstevõime 500 kg, maksimaalne tõstekõtgus 1250 mm. Agregaati paigaldati veoautode GAZ-53A, TA-9 ja ZIL-130 raamidele samade kinnititega, mis nende autode originaalveokastidki.

Furgooni A-38 luuktõstukit toodeti ka eraldi agregaadina A-38-03, mida tarniti Tartu autoremonditehasesse. Seal toodeti nende tõstukitega varustatuna konteinerveo furgoonautosid TA-943K, TA-3763 ja TA-3763-01.

ETKVL-i luuktõstukiga furgooni A-38 konstrueerimisega kaasnes tolle aja kohta märkimisväärne ratsionaliseerimine kaupade transpordis. Kui siiani oli kaupu transporditud tehasest lattu ning laost kauplustesse tootjate omas, juhuslikus mõõdus taaraga, siis nüüd töötati välja spetsiaalne konteinervedude süsteem - kaubad laaditi konteineritesse juba tehaste komplekteerimisosakondades, sealt edasi viisid spetsiaalsed konteinerveo furgoonautod konteinerid otse kaupluste ostusaalidesse. Näiteks pagaritoodete veoks kasutati K-2 tüüpi konteinereid. Stagnaaegses \"kaubakülluses\" muidugi veidi irooniline teooria kuid kasutusel ta oli.

Lisaks A-38-03 luuktõstukile toodeti ETKVL-is ka porteveokitele sobivat tagaluuktõstukit, tüüp oli vist S-5-1, võin ka eksida.

Täpsemalt saab lugeda Roman Bertelovi raamatust Rataskonteinerveod, ilmunud 1978 kirjastuselt Valgus.

[mrali]

Lisaks A-38-03 luuktõstukile toodeti ETKVL-is ka porteveokitele sobivat tagaluuktõstukit, tüüp oli vist S-5-1, võin ka eksida.

Bertelovi mälestuste järgi oli margitähis sel S-5A ning 70-te lõpus-80-te alguses oli tegu ETKVL Auto nõutuima tootega.Omahind sel ca 600 rubla,müügihind 1300 rubla (omas \"peata venelast\" ehk NL kvaliteedimärki).
Lisaks konstrueeris Bertelov peale ET-500,-600 ja \"Elektra\",luuktõstukite ja rataskonteinerite ka lennuväljade pagasiveoki ET-3,2 (70-te lõpus),kuid seda tehti vaid mõni eksemplar,tootmisse mittemineku põhjus oli Moskva meeste omavahelised tülid,misõttu NSVL Tsiviillennunduse ministeerium loobus projekti finantseerimisest.Kandejõud sel 3,2 tonni ja maks.kiirus 24 km/h,muid andmeid kahjuks pole teada.

[Sillu]

Sakala Teedele kuuluv teehöövel Corbex-Vammas RG-17EC töötamas Heimtali vahel:
http://www.zone.ee/aandres22/Sillu/Sakaka01.JPG?2
http://www.zone.ee/aandres22/Sillu/Sakaka06.JPG?2

[Sillu]

Ka see ,Polli Aianduse Instituudile kuuluv 1963. aastal Paide tehases valminud höövel D-512 on siiani töökorras ja leiab vajaduse korral kasutamist:
http://img255.echo.cx/img255/9683/polli02resize8wr.jpg
http://img255.echo.cx/img255/8576/polli01resize8mu.jpg
http://img255.echo.cx/img255/482/polli05resize1ea.jpg
http://img255.echo.cx/img255/7968/polli07resize4tq.jpg

[Sillu]

Kui veelkord Tallinna Ekskavaatoritehase (hilisema nimega Tootmiskoondis Talleks) toodangu juurde tagasi tulla ,siis Läänemaal on siiani alles üks täies töövalmiduses ETZ-161 ,mis üldiselt on käesoleval ajal üsna haruldane:

http://img231.imageshack.us/img231/2199/...ize9ey.jpg
http://img231.imageshack.us/img231/8431/...ize6wd.jpg
http://img231.imageshack.us/img231/4556/...ize3kk.jpg
http://img231.imageshack.us/img231/7494/...ize3hx.jpg
http://img231.imageshack.us/img231/2649/...ize9ey.jpg

Asi küll kuskil eespool ka kaasfoorumlase mrali poolt juba mainitud.

[Sillu]

Üks Paide höövel peaks seisma mingi miniloomaaeda pidava talu maadel. Ühes Stiilis või samalaadses ajakirjas oli seal pildistet modelle ja ühel pildil see vana höövel seisiski, päris kenade tütarlastega kaetud.

Asp

Tegu siis selle V-10-ga:



Ainult käesolevaks ajaks on höövel sealt kadunud ja isiklikult kardan kõige hullemat Väga kahju muidugi seda enam, et tegu üsna varajase, 1957. aastal toodetud masinaga. V-10 tootmise algusaastaks loetakse kas 1957. või, teistel andmetel 1956. aastat.

[mrali]

Uuema Eesti masinaehituse headeks näideteks on Kohila tehase (AS Corbex, hiljem AS Pruss) toodetud teehöövlid. Mudeleid tean kolme: Corbex-Vammas RG-17C, Corbex CG-18 ning Corbex MG-1901. Neist viimane olevat täiesti Eestis konstrueeritud ning väliselt eelkäijaist on see eristatav kaldus kapoti tõttu.
Paraku pole kusagilt leida nende masinate tehnilisi andmeid, samuti kogus see tehas "kuulsust" Corbexi pankrotiga 1997. Corbexi baasil loodi AS Pruss, kus töötati välja MG-1901. Kas ja millisel moel seal praegugi höövleid toodetakse, pole mulle teada, viimased kindlad andmed pärinevad paar aastat tagasi samas firmas ekskursioonil käinud sõbra suust.

Masinate pilte saab näha:

RG-17EC

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid103923

CG-18:

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid110701

MG-1901:

http://img463.imageshack.us/img463/7671/img79886kw.jpg
http://img365.imageshack.us/img365/3114/img79891sx.jpg
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid126848

[PETSS]

Raplamaal leidsin  täna Talleksis toodetud kollase ekskawaatori.Oli teine üsna räsitud moega aga alles.Lapsepõlvest mäletan säänseid alati seismas tehase hoovil.Alati kui bussiga tehasevärawast mööda sai sõidetud ,paistsid need ekskawaatorid ära.Soome keeles neil popp nimi kaivukone.Oleks tänulik kui saaks teada nende margi ja mis aastast ja kaua säänseid toodeti.Ning palju neid kokku toodeti.Mäletamist mööda olid need ekskawaatorid üks tollase ENSV peamisi ekspordi artikkleid.

[Sillu]

Raplamaal leidsin  täna Talleksis toodetud kollase ekskawaatori.Oli teine üsna räsitud moega aga alles.Lapsepõlvest mäletan säänseid alati seismas tehase hoovil.Alati kui bussiga tehasevärawast mööda sai sõidetud ,paistsid need ekskawaatorid ära.Soome keeles neil popp nimi kaivukone.Oleks tänulik kui saaks teada nende margi ja mis aastast ja kaua säänseid toodeti.Ning palju neid kokku toodeti.Mäletamist mööda olid need ekskawaatorid üks tollase ENSV peamisi ekspordi artikkleid.

Ilmselt on tegu mõnega ekskavaatori ETC-202 modifikatsioonidest (ETC-202, -202A, -202B), mida toodeti alates 60.-te keskpaigast kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni välja. Usutavasti muidugi on PETSSi nähtud isend toodetud 80.-tel aastatel. Põhjalikumalt on Tallinna Ekskavaatoritehase toodangust ja veidi ka Paide autogreideritest (Alates 1962. kuulus ka Paide tehas vastmoodustatud tootmiskoondise "Talleks" koosseisu.) juttu siin teemas kaasfoorumlase Mrali poolt juba korduvalt viidatud kogumikus "Ühe masinaehitajate rühma lugu" lehekülgedel 57-94, ka on Mrali eespool (postitused 20-22) teinud olulisemast lühikokkuvõtte.

[PETSS]

Too millest eespool juttu oli üleni kollane.Viimased Ekskavaatoritehase toodangust olid minu mäletamist mööda walge kandlega.Kas ma eksisin?

[Sillu]

Valge kandlega vähemalt mina pole näinud.

[Sillu]

Ilmselgelt kasutamist enam mitteleidev, kuid väliselt veel enam-vähem komplektne Tallinna Ekskavaatoritehases (t/k Talleks) toodetud drenaaþiekskavaator ETZ-202 (-202A, -202B) endise EPT Nuia rajoonikoondise (käesoleval ajal Nuia Melior AS) territooriumil. Pilt on tehtud aia tagant, ilma territooriumile sisenemata:

[Sillu]

Üks lisaküsimus veel D-442 kohta-kas keegi oskab sellest mudelist pisut rohkem rääkida?

Laadurist D-442 on jutt ajakirja \"Tehnika ja Tootmine\"  1959. aasta 3. numbris. Sama laadur on kujutatud ka sama aasta TT 2. numbri esikaanel. Tegemist on linttraktorile DT-55 (DT-54 laiade roomikutega variant) paigaldatud esilaaduriga ,mille vahetatavateks tööseadmeteks on universaalne  kopp (kasutatav n.ö. greifertüüpi kopana ,tavalise eestlaetava kopana ja ka buldooserina.) ,küljele tühjendatav kopp puistematerjalide laadimiseks ,haarats palkide ,kivide jm. selliste asjade laadimiseks ning haarats põhu ,heina ,sõnniku ,silo jms. materjalide laadimiseks. Artikli juures on mõned pildid ka. Huvitav oleks teada ,kas Eestis on mõni D-442 praegugi kasutusel või vähemalt alles.

Nüüd lõpuks saan üles panna nimetatud ajakirjanumbri esikaanefoto. Ajakirja 1959. aasta 3. numbris on jah põhjalikum artikkel ühes fotodega kõnealuse laaduri kasutusvõimalustest erinevate tööorganitega, mul ka täitsa olemas kui kedagi põhjalikumalt huvitab. Aga nüüd TT nr. 2, 1959 esikaanefoto:

    Lehe pöördel on tekst: Tallinna Mehaanikatehase poolt 21. kongressi auks välja lastud universaalne laadija D-442. Töötab buldooserina, skreeperina, otselabidaga ekskavaatorina ja greiferina. Sobiv kasutada silo, heina, sõnniku, teravilja, metsa ja teiste materjalide laadijana ning transportijana. Kopp tõstab 1,5-t koorma 3 m kõrgusele.

Lõppu panen pildi Tallinna Ekskavaatoritehase Paide tsehhis valmistatud teehöövlitest D-512. Tegu on Tehnika ja Tootmine nr. 7, 1964 kaanefotoga.

   

[Sillu]

Tallinna Ekskavaatoritehase toodangut tutvustav brošüür 1963. aastast.

[mrali]

Allpool on toodud üks kaasfoorumlase Sillu tehtud pilt EMm-i masinahallis oleva GAZ-52 alusel remontööri DE-5 kõrvalt. Pöörake tähelepanu pildil oleva infotahvli teisele lõigule, siit ka küsimus: mis Tallinna tehas neid masinaid tegi?

[Sillu]

Allpool on toodud üks kaasfoorumlase Sillu tehtud pilt EMm-i masinahallis oleva GAZ-52 alusel remontööri DE-5 kõrvalt. Pöörake tähelepanu pildil oleva infotahvli teisele lõigule, siit ka küsimus: mis Tallinna tehas neid masinaid tegi?

Mrali millegipärast ei raatsinud masina üldvaadet panna Jutt on siis sellest masinast, ja asi minu arusaamist mööda on siiski GAZ-53 šassiil:

[Mister X]

Need Gaz 52/53e baasil olevad remontöörid kuuluvad nende masinate hulka, mis avaldasid mulle lapsepõlves väga sügavat muljet.... Tont seda teab, millepärast. Kuid eriti on mällu sööbinud Pärnu Teedele kuulunud teederemontöörid, mis ilmusid välja kevadeti ja lõhnasid reeglina värske pigi ning killustiku järgi. Kahjuks pole sääraseid enam aastaid kohanud, ega vist mujalgi neid enam kasutuses pole?

[andres22]

Tartus mõni aasta tagasi olid nad veel kasutuses, vist AS Trefi omad. Enam pole kahjuks neid näinud, isegi seismas pole ühtegi sellist kuskil näinud.

[andres22]

Nii kui väidad midagi, pead oma sõnu sööma . Nägin täna ühte sellist pika kabiiniga isendit sõitmas Tartus, arvatavsti tööpostile, sest mitu tunkedes meest oli sees. Mingile firmale viitavat silti ei näinud. Üritan ka pildile saada kui järgmine kord näen kuskil.