26-01-2004, 15:06 PM
Siin on nüid jutu esimene pool. Kaks pilti on ka, loodan need homme, ülehomme saata. Tore oleks kui kellelgi (eriti ehk Tartu rahval) oleks hilisemast ajast mõni pilt lisada või mälestus kirjutada nendest masinatest, või et mis neist edasi sai.
Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorit kasutama 1864. aastal. See toimus Pärnu jõe alamjooksul, kus kaevamiseks kasutati mitmekopalist ujuvekskavaatorit, mille kohta tol ajal kirjutas ”Perno Postimees” (1864, nr.30) järgmist:
”Meie jõe puhastamise massin- saksa rahvas nimetab seda oma kele paggermassin – on ära proovitud ja vägga hea leitud olevat. See riistake on üks imme veider loom ja kui sest ka laiemalt tahaksin kõnnelda, ei pole se mul võimalik, sepärast ütlen jälle: kes nähha iggatseb, tulgo isse ja vadako. Olleme omma silmaga näinud temmaga tööd tehtavad ja on imme pealt vadata kuida panged mis massina alt jõe pöhjast läbbi käivad üks teise järrele omma täiega välja tullevad ja tovad välja mis ette juhtub; ka kaunis suured kivvid tulevad välja.”
Seejärel tehti üle kuue aastakümne nii jõgede reguleerimise kui ka magistraalkraavide kaevamise töid endiselt käsitsi labida abil. Kui siis saabusid 1923., 1924. jt aastate vihmased suved, põhjustas see jõgede ulatuslikke üleujutusi, mis sundiski otsima võimalusi jõgede süvendamise mehhaniseerimiseks, sest sügava vee töttu polnud suuremate jögede süvendamine käsitsi enam jõukohane.. Seepärast tehti tolleaegsele Veeteede Valitsusele ülesandeks süvendada suuremaid jõgesid maaparanduse otstarbel mehhanismidega. Nimetatud eesmärgil laskis Veeteede Valitsus ehitada Tallinnas tolleaegses Riigi Sadamatehases 1925-1930.a. 5 ujuvekskavaatorit. Neist esimest koppekskavaatorit hakati ehitama 1925a. lõpul ning see sai valmis järgmise aasta suvel. Ekskavaatorile anti nimeks ”Alfa” ning see hakkas 24. augustil 1926a. süvendama Kasari jõge pool kilomeetrit allpool silda. Ekskavaatori pikkus oli 20m, laius 5,5 m, ruumi sügavus 1,5m, süvis 0,85m, kopa maht 1,1 m/3, jõudlus 44m/3 tunnis, kaevamissügavus veepinnast 3,0m, tõstekõrgus veepinnast 3,5m, jõuallikaks 45 hj. diiselmootor. Ekskavaatori ühe vahetuse meeskond koosnes 3 inimesest.
Kuna ekskavaatori pöörataval noolel ja selle otsas oleval kopal ei olnud vastukaalu, ei suutnud ekskavaator oma väikese laiuse töttu küllalt tasakaalu hoida, kui noolt ühele vöi teisele poole pöörati. Ümbermineku vältimiseks varustati ekskavaator esiosas kahe palktoega (käpaga), mis töötamise ajal toetati jõe põhja.
Teine samatüübiline, samas tehases valmistatud ekskavaator sai nimeks ”Beta”. Kasari jõele tööle saabus see 1926a. sügisel. Hiljem ehitati veel kaks samalaadset ujuvekskavaatorit- ”Kappa” ja ”Lambda” ning Narva jõe süvendamiseks 1930.a. ujuvekskavaator ”Hiiglane”, millise kopa maht oli 2m/3.
Nelja esimese ekskavaatori töönormiks arvutati 80 000m/3 pinnase väljatöstmine aastas. Töötati peamiselt kevadel ja sügisel, kuna kesksuvel oli madala veeseisu tõttu takistatud süvendaja edasiliikumine väiksematel harujõgedel.
Noist neljast oli veel seitsmekümnendail kolm ekskavaatorit Tartu jõesadama käsutuses. ”Beta” (”Peipsi1”), ”Kappa” (”Peipsi2”) ja ”Lambda” (Peipsi3”). Seitsmekümnendate lõpul olnud veel plaan ”Beta” ehk tolleaegse nimega ”Peipsi1” remontida ning hakata sellega puhastama Emajõe põhja Tartu linna vahel. Selleks ajaks oli ”Beta” töötanud jõgede süvendamisel juba 50a.
Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorit kasutama 1864. aastal. See toimus Pärnu jõe alamjooksul, kus kaevamiseks kasutati mitmekopalist ujuvekskavaatorit, mille kohta tol ajal kirjutas ”Perno Postimees” (1864, nr.30) järgmist:
”Meie jõe puhastamise massin- saksa rahvas nimetab seda oma kele paggermassin – on ära proovitud ja vägga hea leitud olevat. See riistake on üks imme veider loom ja kui sest ka laiemalt tahaksin kõnnelda, ei pole se mul võimalik, sepärast ütlen jälle: kes nähha iggatseb, tulgo isse ja vadako. Olleme omma silmaga näinud temmaga tööd tehtavad ja on imme pealt vadata kuida panged mis massina alt jõe pöhjast läbbi käivad üks teise järrele omma täiega välja tullevad ja tovad välja mis ette juhtub; ka kaunis suured kivvid tulevad välja.”
Seejärel tehti üle kuue aastakümne nii jõgede reguleerimise kui ka magistraalkraavide kaevamise töid endiselt käsitsi labida abil. Kui siis saabusid 1923., 1924. jt aastate vihmased suved, põhjustas see jõgede ulatuslikke üleujutusi, mis sundiski otsima võimalusi jõgede süvendamise mehhaniseerimiseks, sest sügava vee töttu polnud suuremate jögede süvendamine käsitsi enam jõukohane.. Seepärast tehti tolleaegsele Veeteede Valitsusele ülesandeks süvendada suuremaid jõgesid maaparanduse otstarbel mehhanismidega. Nimetatud eesmärgil laskis Veeteede Valitsus ehitada Tallinnas tolleaegses Riigi Sadamatehases 1925-1930.a. 5 ujuvekskavaatorit. Neist esimest koppekskavaatorit hakati ehitama 1925a. lõpul ning see sai valmis järgmise aasta suvel. Ekskavaatorile anti nimeks ”Alfa” ning see hakkas 24. augustil 1926a. süvendama Kasari jõge pool kilomeetrit allpool silda. Ekskavaatori pikkus oli 20m, laius 5,5 m, ruumi sügavus 1,5m, süvis 0,85m, kopa maht 1,1 m/3, jõudlus 44m/3 tunnis, kaevamissügavus veepinnast 3,0m, tõstekõrgus veepinnast 3,5m, jõuallikaks 45 hj. diiselmootor. Ekskavaatori ühe vahetuse meeskond koosnes 3 inimesest.
Kuna ekskavaatori pöörataval noolel ja selle otsas oleval kopal ei olnud vastukaalu, ei suutnud ekskavaator oma väikese laiuse töttu küllalt tasakaalu hoida, kui noolt ühele vöi teisele poole pöörati. Ümbermineku vältimiseks varustati ekskavaator esiosas kahe palktoega (käpaga), mis töötamise ajal toetati jõe põhja.
Teine samatüübiline, samas tehases valmistatud ekskavaator sai nimeks ”Beta”. Kasari jõele tööle saabus see 1926a. sügisel. Hiljem ehitati veel kaks samalaadset ujuvekskavaatorit- ”Kappa” ja ”Lambda” ning Narva jõe süvendamiseks 1930.a. ujuvekskavaator ”Hiiglane”, millise kopa maht oli 2m/3.
Nelja esimese ekskavaatori töönormiks arvutati 80 000m/3 pinnase väljatöstmine aastas. Töötati peamiselt kevadel ja sügisel, kuna kesksuvel oli madala veeseisu tõttu takistatud süvendaja edasiliikumine väiksematel harujõgedel.
Noist neljast oli veel seitsmekümnendail kolm ekskavaatorit Tartu jõesadama käsutuses. ”Beta” (”Peipsi1”), ”Kappa” (”Peipsi2”) ja ”Lambda” (Peipsi3”). Seitsmekümnendate lõpul olnud veel plaan ”Beta” ehk tolleaegse nimega ”Peipsi1” remontida ning hakata sellega puhastama Emajõe põhja Tartu linna vahel. Selleks ajaks oli ”Beta” töötanud jõgede süvendamisel juba 50a.
loll on loll olla.