27-01-2004, 02:23 AM
Veel ekskavaatorijuttu:
Kuivõrd Eestimaa põllud on teada-tuntud oma liigniiskuse poolest, on alati olnud vajadus tegelda maade kuivendamisega. Kolhooside suurpõldude tekkel kujunes endisest olulisemaks drenaazkuivendus ja selle töö mehhaniseerimine.
1955.a. võeti Eestis dreenikaevikute kaevamisel esmakordselt kasutusele mitmekopaline ekskavaator ET-141, valmistatud ”Kirovi” nimelises tehases. Masina konstruktsioon jäänud aga meie raskete olude, kivise ja kännulise pinnase tarvis liig nõrgukeseks.
Uus etapp drenaaziehituse mehhaniseerimises algas 1956.a., mil Tallinna Ekskavaatoritehases hakati ehitama drenaaziekskavaatoreid ETN-142.
Ekskavaatori ETN-142 esimesed katsetused korraldati 1956.a. septembris-oktoobris, eesmärgiks välja selgitada ekskavaatori sobivus erinevatesse pinnasetingimustesse. Katsed toimusid tollase Viljandi rajooni ”Koidu” (Tarvastu) ja Harju rajooni ”Rahva Võidu” kolhoosides savitorudrenaazi ehitamisel. Katsetel esiletulnud konstruktsioonilised puudused kõrvaldati ning 1957.a. alustas Tallinna Ekskavaatoritehas ETN-142 ekskavaatori sarjatootmist.
Mitmekopalise ekskavaatori ETN-142 (vaata pilti, Sillu piltidest esimene) maksimaalne kaevesügavus oli 1,4m ja kaeviku laius 0,43m. Ekskavaatori konstrueerimisel võeti aluseks roomiktraktor DT-54, millise raami pikendati ning mille mootor viidi masina paremaks tasakaalustamiseks tunduvalt ettepoole. Ekskavaatori mass oli 12,5t. Maaparandajad võtnud masina hästi vastu.
Tallinna Ekskavaatoritehas konstrueeris ja valmistas 1959.a. uue ekskavaatori ETN-171, (vaata, keskmine pilt) mida 1960. sarjaviisiliselt tootma hakati. Uus masin oli endisest üle 3t. kergem (mass 9,23t.). Mootori võimsus oli 40hj. (mootor d-40L), tootlikkus 1,5 korda suurem eelmisest. Kaevesügavuse reguleerimine oli automatiseeritud ja ekskavaator oli varustet savitorude ladumise seadmega. Kaeviku laius oli 0,5m. ning max. sügavus 1,85m, mis oli märksa suurem eelmisest. Seegi masin öeldakse olevat üsna edukalt töötanud.
Taas uuetüübilise ekskavaatori ETZ-202 ( viimane pilt, kollane ) konstrueeris ja valmistas Tallinna Ekskavaatoritehas 1965.a. ning selle seeriatootmine algas samas 1967. a. Selle masina kaeviku laius oli samuti 0,5m. kuid sügavus taas suurem, ulatudes juba kahe meetrini. Sügavuse reguleerimine oli täpsem ja manööverdamisvõime parem kui ekskavaatoril ETN-171. Jõuallikaks sai 55hj. diisel L-50, ekskavaator kaalus 9,4t.
Järjekordne moderniseeritud ekskavaatoritüüp ETZ-202A loodi 1971. a., seeriatootmist alustati 1972. a. Sellel masinal olid, võrreldes eelmisega, märgatavad parendused: töökiiruste vahemik suurem, ulatudes juba 590 meetrini tunnis, max. kaevesügavus kuni 2,3 meetrit. Sööterenn vöimaldas kuni 190mm läbimõõduga savitorude pigaldamist. Kasutusele võeti ka uut tüüpi langunäitaja, mis tagab märksa ühtlasema ja täpsema kaevesügavuse. Ekskavaatorile tuli filterkangaga savitorude katmise seade ning seade plastmasstoru paigaldamiseks. Seega sai seda masinat edukalt rakendada ka plastmasstorudrenaazi ehitamisel.
Tallinna Ekskavaatoritehas varustas drenaaziekskavaatoritega kogu toonast N Liitu. 25-35% kogu toodangust eksporditi ka mujale. Nõnda näiteks 1976. a. eksporditud masinaid koguni 33 välisriiki.
Vat sihuke lugu siis \"Talleksiga\" kuni 1977 aastani.
Kuivõrd Eestimaa põllud on teada-tuntud oma liigniiskuse poolest, on alati olnud vajadus tegelda maade kuivendamisega. Kolhooside suurpõldude tekkel kujunes endisest olulisemaks drenaazkuivendus ja selle töö mehhaniseerimine.
1955.a. võeti Eestis dreenikaevikute kaevamisel esmakordselt kasutusele mitmekopaline ekskavaator ET-141, valmistatud ”Kirovi” nimelises tehases. Masina konstruktsioon jäänud aga meie raskete olude, kivise ja kännulise pinnase tarvis liig nõrgukeseks.
Uus etapp drenaaziehituse mehhaniseerimises algas 1956.a., mil Tallinna Ekskavaatoritehases hakati ehitama drenaaziekskavaatoreid ETN-142.
Ekskavaatori ETN-142 esimesed katsetused korraldati 1956.a. septembris-oktoobris, eesmärgiks välja selgitada ekskavaatori sobivus erinevatesse pinnasetingimustesse. Katsed toimusid tollase Viljandi rajooni ”Koidu” (Tarvastu) ja Harju rajooni ”Rahva Võidu” kolhoosides savitorudrenaazi ehitamisel. Katsetel esiletulnud konstruktsioonilised puudused kõrvaldati ning 1957.a. alustas Tallinna Ekskavaatoritehas ETN-142 ekskavaatori sarjatootmist.
Mitmekopalise ekskavaatori ETN-142 (vaata pilti, Sillu piltidest esimene) maksimaalne kaevesügavus oli 1,4m ja kaeviku laius 0,43m. Ekskavaatori konstrueerimisel võeti aluseks roomiktraktor DT-54, millise raami pikendati ning mille mootor viidi masina paremaks tasakaalustamiseks tunduvalt ettepoole. Ekskavaatori mass oli 12,5t. Maaparandajad võtnud masina hästi vastu.
Tallinna Ekskavaatoritehas konstrueeris ja valmistas 1959.a. uue ekskavaatori ETN-171, (vaata, keskmine pilt) mida 1960. sarjaviisiliselt tootma hakati. Uus masin oli endisest üle 3t. kergem (mass 9,23t.). Mootori võimsus oli 40hj. (mootor d-40L), tootlikkus 1,5 korda suurem eelmisest. Kaevesügavuse reguleerimine oli automatiseeritud ja ekskavaator oli varustet savitorude ladumise seadmega. Kaeviku laius oli 0,5m. ning max. sügavus 1,85m, mis oli märksa suurem eelmisest. Seegi masin öeldakse olevat üsna edukalt töötanud.
Taas uuetüübilise ekskavaatori ETZ-202 ( viimane pilt, kollane ) konstrueeris ja valmistas Tallinna Ekskavaatoritehas 1965.a. ning selle seeriatootmine algas samas 1967. a. Selle masina kaeviku laius oli samuti 0,5m. kuid sügavus taas suurem, ulatudes juba kahe meetrini. Sügavuse reguleerimine oli täpsem ja manööverdamisvõime parem kui ekskavaatoril ETN-171. Jõuallikaks sai 55hj. diisel L-50, ekskavaator kaalus 9,4t.
Järjekordne moderniseeritud ekskavaatoritüüp ETZ-202A loodi 1971. a., seeriatootmist alustati 1972. a. Sellel masinal olid, võrreldes eelmisega, märgatavad parendused: töökiiruste vahemik suurem, ulatudes juba 590 meetrini tunnis, max. kaevesügavus kuni 2,3 meetrit. Sööterenn vöimaldas kuni 190mm läbimõõduga savitorude pigaldamist. Kasutusele võeti ka uut tüüpi langunäitaja, mis tagab märksa ühtlasema ja täpsema kaevesügavuse. Ekskavaatorile tuli filterkangaga savitorude katmise seade ning seade plastmasstoru paigaldamiseks. Seega sai seda masinat edukalt rakendada ka plastmasstorudrenaazi ehitamisel.
Tallinna Ekskavaatoritehas varustas drenaaziekskavaatoritega kogu toonast N Liitu. 25-35% kogu toodangust eksporditi ka mujale. Nõnda näiteks 1976. a. eksporditud masinaid koguni 33 välisriiki.
Vat sihuke lugu siis \"Talleksiga\" kuni 1977 aastani.
loll on loll olla.