03-03-2004, 22:01 PM
Esimene mudel,ETN-142 oli konstrueeritud mingi Saksamaa ekskavaatori eeskujul hoopis Kiievis,seal \"istutati\" see DT-54 raamile. Kuna ukrainlaste konstruktsioon ei sobinud Eesti tingimustesse,paluti tollasel TPI mehaanikateaduskonna dekaanil Soonvaldil teha projekti märgatavaid täiendusi.Abiks kutsus ta kokku üheksa tolle rühma üliõpilast,rikkudes muuhulgas tollast seadust,mis keelas üliõpilasel palgalist tööd teha.Kõigepealt tehtigi mudelile 142 erinevaid täiendusi,mis võimaldasid alustada selle tootmist ka Tallinnas.
1957.aastal alustasid üliõpilased mudeli ETN-171 konstrueerimist.Kõik selle tehnilised lahendused olid originaalsed,va mootor D-40K.Ekskavaatori üheksa autorit tegidki hiljem oma TPI diplomitööd just 171 sõlmede teemal.171 katseeksemplar valmis 1958,tootmine algas 1960.
Mudel 171 saigi hilisemaks Tallinna roomikekskavaatorite baasmudeliks,hilisemad mudelid olid selle rohkemal või vähemal määral edasiarendused.
Järgnesid siis mudelid:
ETN-123-142-l baseeruv kitsa kraavi (kaablikraavi) roomikekskavaator
ETZ-181-maaparandusroomikekskavaator,171 edasiarendus
ETZ-201-ehitustööde roomikekskavaator,puudusid torupaigaldusseadmed ja automaatika
ETZ-202-maaparandusekskavaator
ETZ-202A-mudeli 202 edasiarendus
ETZ-202B-202A järglane,maaparandusmasin.
ETZ-203-ratasšassiiga 181/201.
ETZ-2010-hüdromehaanilise käiguosaga maaparandus-roomikekskavaator
ETZ-251-202 miski edasiarendus,täpsema eripära kirjeldus raamatus puudub
ETZ-206,208,208A,208B,208D,208E-külmunud pinnases töötamiseks mõeldud roomikekskavaatorid.Kasutati eriti Siberis.
ETZ-2011-kõige viimane roomikekskavaatori mudel,täiendatud 202.
Mudelite ETN-124 ja ETZ-163 andmed mul puuduvad.
1960ndate alguses konstrueeriti teiseks põhitooteks Belarussil baseeruv kraaviekskavaator ETZ-161,selle järglased kandsid indekseid 165,165A ja praegugi Mõisakülas toodetav 1607.
1970ndatest aastatest alates kontsentreeruti roomikmasinate puhul eeskätt maaparandajate vajaduste täitmisele,loobudes nende kaablikraavi-/ehitus-jm.versioonidest.
Tallinna ekskavaatorid ei jäänud ka auhindadeta,161 pälvis 1969.aasta Leipzigi messilt kuldmedali,202B sai sama tunnustuse osaliseks 1984.aastal Brnos. Erinevaid preemiad said ka paljud Talleksi töötajad.
Kurioosne lugu oli veel,kuidas 11 ekskavaatoritehase konstruktorit kaebasid autoritasude küsimuses (tollal sai ühe autoritunnistuse eest autoritasuna välja maksta maksimaalselt 20 000 rubla ning 202-l kasutatud kuue autoritunnistuse eest lubas NSVL Ehitus-,Teede-,ja Kommunaalmasinaehituse Ministeerium välja maksta summaarselt samuti 20 000 rubla) tollase NSVL aseministri kohtusse ning võitsid hagi,kuigi kaheksa aastat hiljem.
1957.aastal alustasid üliõpilased mudeli ETN-171 konstrueerimist.Kõik selle tehnilised lahendused olid originaalsed,va mootor D-40K.Ekskavaatori üheksa autorit tegidki hiljem oma TPI diplomitööd just 171 sõlmede teemal.171 katseeksemplar valmis 1958,tootmine algas 1960.
Mudel 171 saigi hilisemaks Tallinna roomikekskavaatorite baasmudeliks,hilisemad mudelid olid selle rohkemal või vähemal määral edasiarendused.
Järgnesid siis mudelid:
ETN-123-142-l baseeruv kitsa kraavi (kaablikraavi) roomikekskavaator
ETZ-181-maaparandusroomikekskavaator,171 edasiarendus
ETZ-201-ehitustööde roomikekskavaator,puudusid torupaigaldusseadmed ja automaatika
ETZ-202-maaparandusekskavaator
ETZ-202A-mudeli 202 edasiarendus
ETZ-202B-202A järglane,maaparandusmasin.
ETZ-203-ratasšassiiga 181/201.
ETZ-2010-hüdromehaanilise käiguosaga maaparandus-roomikekskavaator
ETZ-251-202 miski edasiarendus,täpsema eripära kirjeldus raamatus puudub
ETZ-206,208,208A,208B,208D,208E-külmunud pinnases töötamiseks mõeldud roomikekskavaatorid.Kasutati eriti Siberis.
ETZ-2011-kõige viimane roomikekskavaatori mudel,täiendatud 202.
Mudelite ETN-124 ja ETZ-163 andmed mul puuduvad.
1960ndate alguses konstrueeriti teiseks põhitooteks Belarussil baseeruv kraaviekskavaator ETZ-161,selle järglased kandsid indekseid 165,165A ja praegugi Mõisakülas toodetav 1607.
1970ndatest aastatest alates kontsentreeruti roomikmasinate puhul eeskätt maaparandajate vajaduste täitmisele,loobudes nende kaablikraavi-/ehitus-jm.versioonidest.
Tallinna ekskavaatorid ei jäänud ka auhindadeta,161 pälvis 1969.aasta Leipzigi messilt kuldmedali,202B sai sama tunnustuse osaliseks 1984.aastal Brnos. Erinevaid preemiad said ka paljud Talleksi töötajad.
Kurioosne lugu oli veel,kuidas 11 ekskavaatoritehase konstruktorit kaebasid autoritasude küsimuses (tollal sai ühe autoritunnistuse eest autoritasuna välja maksta maksimaalselt 20 000 rubla ning 202-l kasutatud kuue autoritunnistuse eest lubas NSVL Ehitus-,Teede-,ja Kommunaalmasinaehituse Ministeerium välja maksta summaarselt samuti 20 000 rubla) tollase NSVL aseministri kohtusse ning võitsid hagi,kuigi kaheksa aastat hiljem.