03-03-2004, 22:26 PM
Jätkan raamatu alusel tootmisarvudega mudelite lõikes aastail 1957-89(mudel/toodeti/tk):
ETN-142/1957-60/1287 tk
ETN-171/1960-67/3664 tk
ETZ-201/1965/5 tk
ETZ-202/1965-72/6414 tk
ETZ-202A/1971-83/15472 tk
ETZ-163/1968-71/59 tk
ETZ-202B/1983-89/5639 tk
ETN-123/1959-60/203 tk
ETN-124/1961-64/764 tk
ETZ-161/1964-78/6271 tk
ETZ-165/1975-85/5445 tk
ETZ-165A/1985-89/4321 tk
ETZ-206/1979-87/152 tk
ETZ-208/1981/2 tk
ETZ-208A/1981-88/604 tk
ETZ-208B/1982-89/1143 tk
ETZ-208D/1983-89/704 tk
ETZ-208E/1983-89/27 tk
Kokku seega 53600 ekskavaatorit,lisaks veel 3804 universaallaadurit D-442,625 teehöövlit V-10 (andmed kõik raamatust,ilmselt mõeldud ekskavaatoritehase alluvuses toodetuid) ja 1676 teehöövlit D-512.
Parimate aastate tootmismahud:
1975-1920 tk
1976-2191 tk
1977-2226 tk
1978-2224 tk
1979-2227 tk
1980-2250 tk
1981-2231 tk
1982-2035 tk
1983-2049 tk
1984-2096 tk
1985-2115 tk
Eksporditi Talleksi tooteid alates 1960.aastast kokku 41 välisriiki,esimesed rändasid Hiinasse.Sots.maade kõrval müüdi toodangut ka näiteks Soome,Austriasse,Austraaliasse,Šveitsi,Kreekasse,Belgiasse.Tehas oli tollases Eestis ühe tihedaima välissuhtlusega,tublid välisvaluuta varud aitasid neil veel 1980ndate lõpul ehitada Tallinna uue peahoone.
1990.aasta lõpus anti tehas EV alluvusse,peeti plaane tehase erastamiseks tollastele tippjuhtidele eesotsas Treieriga.Järgnes äärmiselt segane lugu,mille lõpptulemusena Talleks müüdi hoopis tippjuhtidega konkureerinud \"Eesti Talleksile\".Kuigi Riigikohus hiljem tolle otsuse tühistas,andis EV Ülemnõukogu valitsusele eriõigused erastamise jätkamiseks.Lõppkokkuvõttes võitiski \"Eesti Talleks\" erastamise.Seejärel vaikselt kaotatigi Tallinna tehas ja üleüldse tootmine.Mõisaküla filiaal peaks praegu olema iseseisev firma,kes toodab kraaviekskavaatoreid edasi.Koos erastamisega lõppes ka vahepeal päris palju kõmu tekitanud Eesti väiketraktori lugu-taheti ju Talleksis tootma hakata tšehhi TZ-4 mudelit meenutavat väiketraktorit.
Ja veidi veel lisaks teehöövlitest:
GAZ-AA-l baseerunud V-1-muuhulgas esimene NSVL-is toodetud autogreider.Selle järglane E-6-3 baseerus GAZ-51l.Teehöövlite tootmine lõpetatigi,nagu ka universaallaaduri D-442 oma,aastal 1966.
Üks lisaküsimus veel D-442 kohta-kas keegi oskab sellest mudelist pisut rohkem rääkida?
Allikad:\"Ühe masinaehitajate rühma lugu\",Tallinn,2003
lk 57-92 \"Talleks\"
lk 92-95-teehöövlid
lk 278-288-Paul Treieri autobiograafia
Lõpetuseks märgiksin veel,et taasiseseisvumise järgsete aastate jooksul lihtsalt lammutati erastamise sildi all hulgaliselt masina- ja ka muud tööstust (Dvigatel,Talleks,Vasar,Pöögelmanni tehas,Punane RET,ka näiteks Tartu Autoremondi Katsetehas),mille tehnoloogia,arhiivid jm pahatihti lihtsalt hävitati,kui võimust võttis suur vahendamise ja muidu äritegemise buum.Kurioosseim näide pärineb samast raamatust-Pöögelmanni tehase hirmkallid mikroskeemide tootmise seadmed visati lihtsalt 5.korruselt alla puruks...
Umbes samad asjad toimusid ka Lätis (VEF ja RAF on kaks esimest näidet...).
Sellised lood siis Talleksi ekskavaatoritega.Eelpool toodud raamatus leidub ka hulgem pilte Talleksi masinaist.
ETN-142/1957-60/1287 tk
ETN-171/1960-67/3664 tk
ETZ-201/1965/5 tk
ETZ-202/1965-72/6414 tk
ETZ-202A/1971-83/15472 tk
ETZ-163/1968-71/59 tk
ETZ-202B/1983-89/5639 tk
ETN-123/1959-60/203 tk
ETN-124/1961-64/764 tk
ETZ-161/1964-78/6271 tk
ETZ-165/1975-85/5445 tk
ETZ-165A/1985-89/4321 tk
ETZ-206/1979-87/152 tk
ETZ-208/1981/2 tk
ETZ-208A/1981-88/604 tk
ETZ-208B/1982-89/1143 tk
ETZ-208D/1983-89/704 tk
ETZ-208E/1983-89/27 tk
Kokku seega 53600 ekskavaatorit,lisaks veel 3804 universaallaadurit D-442,625 teehöövlit V-10 (andmed kõik raamatust,ilmselt mõeldud ekskavaatoritehase alluvuses toodetuid) ja 1676 teehöövlit D-512.
Parimate aastate tootmismahud:
1975-1920 tk
1976-2191 tk
1977-2226 tk
1978-2224 tk
1979-2227 tk
1980-2250 tk
1981-2231 tk
1982-2035 tk
1983-2049 tk
1984-2096 tk
1985-2115 tk
Eksporditi Talleksi tooteid alates 1960.aastast kokku 41 välisriiki,esimesed rändasid Hiinasse.Sots.maade kõrval müüdi toodangut ka näiteks Soome,Austriasse,Austraaliasse,Šveitsi,Kreekasse,Belgiasse.Tehas oli tollases Eestis ühe tihedaima välissuhtlusega,tublid välisvaluuta varud aitasid neil veel 1980ndate lõpul ehitada Tallinna uue peahoone.
1990.aasta lõpus anti tehas EV alluvusse,peeti plaane tehase erastamiseks tollastele tippjuhtidele eesotsas Treieriga.Järgnes äärmiselt segane lugu,mille lõpptulemusena Talleks müüdi hoopis tippjuhtidega konkureerinud \"Eesti Talleksile\".Kuigi Riigikohus hiljem tolle otsuse tühistas,andis EV Ülemnõukogu valitsusele eriõigused erastamise jätkamiseks.Lõppkokkuvõttes võitiski \"Eesti Talleks\" erastamise.Seejärel vaikselt kaotatigi Tallinna tehas ja üleüldse tootmine.Mõisaküla filiaal peaks praegu olema iseseisev firma,kes toodab kraaviekskavaatoreid edasi.Koos erastamisega lõppes ka vahepeal päris palju kõmu tekitanud Eesti väiketraktori lugu-taheti ju Talleksis tootma hakata tšehhi TZ-4 mudelit meenutavat väiketraktorit.
Ja veidi veel lisaks teehöövlitest:
GAZ-AA-l baseerunud V-1-muuhulgas esimene NSVL-is toodetud autogreider.Selle järglane E-6-3 baseerus GAZ-51l.Teehöövlite tootmine lõpetatigi,nagu ka universaallaaduri D-442 oma,aastal 1966.
Üks lisaküsimus veel D-442 kohta-kas keegi oskab sellest mudelist pisut rohkem rääkida?
Allikad:\"Ühe masinaehitajate rühma lugu\",Tallinn,2003
lk 57-92 \"Talleks\"
lk 92-95-teehöövlid
lk 278-288-Paul Treieri autobiograafia
Lõpetuseks märgiksin veel,et taasiseseisvumise järgsete aastate jooksul lihtsalt lammutati erastamise sildi all hulgaliselt masina- ja ka muud tööstust (Dvigatel,Talleks,Vasar,Pöögelmanni tehas,Punane RET,ka näiteks Tartu Autoremondi Katsetehas),mille tehnoloogia,arhiivid jm pahatihti lihtsalt hävitati,kui võimust võttis suur vahendamise ja muidu äritegemise buum.Kurioosseim näide pärineb samast raamatust-Pöögelmanni tehase hirmkallid mikroskeemide tootmise seadmed visati lihtsalt 5.korruselt alla puruks...
Umbes samad asjad toimusid ka Lätis (VEF ja RAF on kaks esimest näidet...).
Sellised lood siis Talleksi ekskavaatoritega.Eelpool toodud raamatus leidub ka hulgem pilte Talleksi masinaist.