Ups, kuidas siis nii...
#1

Elus juhtub tihti nii, et tead küll, kuidas peab, kuid loodad siiski, et ehk seekord.... Ometigi ei.Sad
meil vist ei ole äparduste teemat veel? Vaatame, kas võtab elu sisse. Teen otsa lahti.

Proloog:
1) Kõik teavad, et kallutava haagise kast peab transpordi ajal olema raamil korralikult kinni. Soovitavalt neljast punktist, kuid piisaks kahestki pluss kallutussilindrid.
2) Ebatasasel maastikul liikudes (eriti metsas!) peab juht olema väga hoolikas, et mitte ületada stabiilse kalde nurka.
3) rehvirõhk peab olema piisavalt suur, et rehvi läbivajumine oleks takistatud.

Vahendid:
Kuna mul on paarist isetehtud kärust parajasti ühe, mulle sobiva, tegemine pooleli, siis oli loomulikult vaja veosilma külgesaamise järel proovisõidule minna. Parajasti oli kevadel jäänud paar ruumi harvenduse puud seoses põksinäksi kasti asendamisega muttidega koju toomata. Egas midagi - kärualge järgi ja metsa poole punuma. Enne sai veel vaadatud, et rehvides oli ülalpool proovimiseks piisavalt õhku sees. Peale koorma pealeladumist paistis küll, et allpool kippus väheks jääma...

Sündmuste areng:
metsas sai virn peale laotud ja algne mõte tuua koju vaid porte jagu jäi ahnusele Sad alla. Peale sai laotud julgelt 3 ruumi... Kastipõhi on maapinnast 74 cm, kogu virn oli pea 2 m. Ahnust toitis traktorist leitud koormarihm, millega sai puudele hõlpsasti selgeks tehtud koormaspüsimise vajadus.
Manööverdamisel ja esialgsel väljaukerdamisel ei paistnud ohtu kusagilt - käru oli kenasti haakeseadmele toetumas, tuli viisakalt järgi (kuigi madalast rehvirõhust tingitult kõikus koledal kombel). Kuna metsaserv juba paistis ja ühtegi takistust enam mitte, siis kasvas julgus ja otsisin välja vähe kiirema käigu. Põksinäksi 2. annab kenasti 4+ km/h. Viga!!!

Kliimaks:
veidi peale kiiruse kasvamist tundsin kerget nõksatust (nagu ikka, kui lõtkuga veosilm takistusega kohtunud haagise tõttu ühest äärmusest teise jookseb) ja vaatasin igaks petteks üle õla.
Edasine toimus, nagu parimas Prantsuse komöödias:
kännuservalt hoogu saanud haagis põrgatas vasaku ratta maast lahti. Kõrge koorem hakkas aeglaselt paremale küljele kalduma. Kuna põksinäksi haakeraud on kinnine, siis takerdus veoaas peatselt sinna ja raam enam ei kaldunud. Mis omakorda tähendas, et tappidega kinnitamata kast jätkas liikumist, kaldudes vääramatult üle tasakaalupunkti. Raam ja kast saavutasid stabiilse kontakti maaga umbes samal ajal.
.... (kandev pausBig Grin )
KURAT!
Seiskasin traktori ja kasutasin ära umbes kolmandiku oma antud situatsiooni sobilikust sõnavarast. Rohkemaks polnud põhjust - ISE tegi...Toungue

   

Kogu protsess võttis aega vast sekundit kolm.

Epiloog:
Selgus, et valitud raamikõrgus on väga hea - täpselt minu pikkusele sobiv, et upitada kast õigele kohale tagasi.Cool
Teist korda tehtud koorem sai madalam ja tihedam, sest nüüd olid jämedamad notid kohe alguses võtta. Virna kärule ladudes sattusid need "ootamatult" kuhja otsa...Rolleyes
Veosilma keevitus on hoolimata nirust väljanägemisest siiski piisavalt hea, et mitte esimese väänamise peale küljest kukkuda.

Mida ma soovitan kõrva taha panna:
ära paaruta, kui Sa ei näe ratta ette!
Vasta
#2

(23-07-2013, 09:36 AM)v6sa Kirjutas:  ... siis kasvas julgus ja otsisin välja vähe kiirema käigu.
Mis kinnitab teooriat, et julgus kasvab kiiruse ruudus. Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#3

Tänahommikul 120 km sõidetud. Ikka kärul kaks ja VW Transporteril kaks konteinerit kurki. Tartus rauteeviadukti järel valgusfoori ees peatus. Kõrvalautos mees naeratas. Naeratasin rõõmsalt vastu. Siis näitas tagapoole. Ai sa jutt, meie haagisel just velje auravast pikali rehvist välja astumas. Kõrvaltänavasse plaani pidama. Wolksu põhja alt ratast pole kuus aastat vaja läinud ja ega nüüdki abi-5 auguline seal. Et käruvelje paistis kobe, siis avanti popole- (edasi rahvas Salvesti poole). Klaasid tuli üles keerata, see palja velje krigin-kolin tänavail oli kole, nagu randaaliga munakiviteel. Nii viis kilomeetrit siis. Moraal: 1)kui sulle(ka mees) meesterahvas rõõmsalt naeratab, on midagi väga s...i.
2) varuratast tasub alati kaasa vedada, siis ei juhtu sinu rehvidega eales midagi paha.
Vasta
#4

Mul oli mõned aastad tagasi 1PTS2-ga umbes samasugune juhtum, nagu ksf! v6sa kirjutas, aga minu käru jäi pärast mõningast mõtlemist siiski ratastele ja kulges mu Belarussi sabas kenasti edasi. Koheselt sai kodus selle üheteljelise käru sild pooleks lõigatud ja tehtud sama laiaks nagu kast, ehk siis ca 20cm laiemaks ja nüüd on metsas üsna muretu olnud, kuigi olgem ausad, eks aastatega muutud ikka julgemaks ja lähed sinna kuhu võibolla ei peaks...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#5

Ja jah. Vahest on nii, et alles tagantjärgi tead kuidas peab või oleks pidanud...
Autoks oli pika kabiiniga GAZ 52 ja vedada oli vaja pakk tolliseid laudu mingi 4 meetri pikkuseid või nii. Kuna kast oli lühike, siis ladusime paki tagumise porte ja kabiini kaitsva raami peale. Jäi teine niimoodi kenasti kaldu. Ja et sõita oli vaid paar kilti mööda asfalti, ei mõelnud keegi laudade kinnitamise peale. Olid nad ju rasked küll ja alla ei libisenud ja mis seal ikka. Pealegi sõitsin hästi vaikselt. Kuni -- tuli teha 90kraadine pööre Kärdla suurimal ristmikul ja siis juhtus see mis juhtuma pidi. Nagu orkaan oleks üle ristmiku käinud. Kogu see pakk oli teel laiali nagu pardi s.tt. Toungue Hea, et keegi alla ei jäänud. Kuigi korjasime lauad nii kiirelt kui suutsime oli liiklus siiski häiritud ja ka politsei jõudis mööda sõites pead vangutada. Aga õnneks lõppes kõik suuremate jamadeta.
Loo moraal on muidugi lihtne: Selleks, et asjad kontrolli all püsiksid, tuleb kõik olukorrad eelnevalt läbi mõelda ja siis vastavalt ka toimetada.
Vasta
#6

meli666 tuletas just rulooniveo meelde, kuidas T 25ga sai rulle veetud. Noh ühesõnaga samkompunn laamik oli järel ja mingi 6 rulli peal. Tulen siis tuttava heinaküüni poole paraja hooga, uus põks (küla pealt tuttav laenas) hea muretu sõita, noore inimese asi. Korraga põksul parem külg lendu ja 45 kraadi see jäigi nii paariks minutiks. Mis välja tuli, põrutasin kivi otsa rattaga ja sealt lendu see tõusis. Noh ronisin siis kaldus ratta peale ja kukutasin 25 maapeale tagasi.

Üks varakevadine jälgede sissetallamine oleks lõppenud kurvalt, külili kraavis.
[Pilt: large_28179261_qWDN.jpg]
võsa sees on kraav, napilt sain pidama. 16 ju on kerge ja lumi oli ikka tookord väga paks ka.

Veel pole maha löödud
Vasta
#7

Õppige teiste vigadest. Kui hüdraulilise puulõhkuja jõud on raugenud seetõttu, et kaitseklapi vedru on otsustanud mitmeks tükiks laguneda, siis ärge käivitage pumpa enne, kui olete leidmud MÕLEMAD sirged otsad. Muidu juhtub nii:
   

Vedav hammasratas neljaks tükiks, pumba võru lõhki ja hambajäljed peal. Veetava hammasratta ja võru vahel vedru teine ots. Ikka päris kinni oli...

Merde!

Ma veel rõõmustasin, et leidsin asenduseks sobiliku olemusega vedru Tööriistamarketist.

Nüüd tuleb hakata Metabo lõhkuja pumpa jahtima... Kui kellegi vedeleb elus pumbaga püstise mootoriga lõhkuja, siis võib pakkuda. Võb olla maha põlenud, traktori alla jäänud või muul moel utiilne.

Huvi pärast uurin, mida Stokker uue pumba müümise mõttest arvab. Poolas näikse 326 zlotti maksvat. Siin ei hakanud kuskil silma.

Varuosaskeemil pos. 9, koodiga 1010717040.

.pdf MetaboL6hkujaSkeem.pdf Suurus: 427.47 KB  Tõmbamised: 120
Vasta
#8

(23-07-2013, 23:03 PM)pontu6 Kirjutas:  Ja jah. Vahest on nii, et alles tagantjärgi tead kuidas peab või oleks pidanud...
Autoks oli pika kabiiniga GAZ 52 ja vedada oli vaja pakk tolliseid laudu mingi 4 meetri pikkuseid või nii. Kuna kast oli lühike, siis ladusime paki tagumise porte ja kabiini kaitsva raami peale. Jäi teine niimoodi kenasti kaldu. Ja et sõita oli vaid paar kilti mööda asfalti, ei mõelnud keegi laudade kinnitamise peale. Olid nad ju rasked küll ja alla ei libisenud ja mis seal ikka. Pealegi sõitsin hästi vaikselt. Kuni -- tuli teha 90kraadine pööre Kärdla suurimal ristmikul ja siis juhtus see mis juhtuma pidi. Nagu orkaan oleks üle ristmiku käinud. Kogu see pakk oli teel laiali nagu pardi s.tt. Toungue Hea, et keegi alla ei jäänud. Kuigi korjasime lauad nii kiirelt kui suutsime oli liiklus siiski häiritud ja ka politsei jõudis mööda sõites pead vangutada. Aga õnneks lõppes kõik suuremate jamadeta.
Loo moraal on muidugi lihtne: Selleks, et asjad kontrolli all püsiksid, tuleb kõik olukorrad eelnevalt läbi mõelda ja siis vastavalt ka toimetada.


Seda nalja nägin minagi pealt, kuidas laudasid kokku korjati XD
Vasta
#9

(28-05-2022, 22:33 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Huvi pärast uurin, mida Stokker uue pumba müümise mõttest arvab. Poolas näikse 326 zlotti maksvat. Siin ei hakanud kuskil silma.
...

Stokker teatas, et nii vanale asjale enam ei toodeta ja nende kaudu seega ei saa.

Poolakad ei ole veel vastanud. No, ma alles nädal tagasi kirjutasin ka.
Vasta
#10

(28-05-2022, 22:33 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Nüüd tuleb hakata Metabo lõhkuja pumpa jahtima... Kui kellegi vedeleb elus pumbaga püstise mootoriga lõhkuja...

Ei olnudki vaja püstist, ka rõhtsalt sai pumba sisu kenasti Metabo kesta ringi tõsta. Elagu hiinlaste laiskus. Big Grin

Ühe õnnetus on ikka teise õnn: ühel hää mehel oli hüdrosillinder ää ikaldunud  ja ta pani toimiva hüdrojaama müüki. Suutsin konkurendid üle pakkuda ja nüüd on mul jälle särtsult toimiv hüdrolõhkuja ka majas. Varumootor ka olemas. Sellest võin hädalisele ka loobuda - võta ühendust.

Surveklapi sättisin seekord sedapalju peale, et maksimumkoormus lööb mootori seisma. Oli üllatavalt tundlik sättida: 1/8 pöörde jooksul lõppes õli läbijooks ja mootor seiskus. Polnudki vaja põhja rammida.

Isa oli päris rõõmus, et saab nüüd kirveta puid nokkida.

Kusjuures poolakad ei suvatsenudki vastata mu kirjadele...
Vasta
#11

Puulõhkujaga selline pisike probleem. Äkki kellelgi abi hea nõu osas pakkuda. Nimelt kasutan sõbra puulõhkujat, (hirmus tüütu kahe käe süsteem muide) juba mitmendat korda. Aga nüüd on selline segav faktor ilmunud. Nimelt kui puu pooleks surutud, siis silindri tagasi liikumisel haarab kaasa ka mootori ja seda tagurpidi käigule. Ei aita jagajaga mängimine, kui veel näpuga voolu annad kihutab täiega tagurpidi. Enne kui seisma ei jää pole võimalik uue puu surumist alustada. Mis seda põhjustada võib? Olen vahetanud õli, ei aidanud.
Ja teine asi muidugi on ka probleem puude pikkusega, mille vastu aitab ainult isetehtud ümberehitus. Kui on vaja väga okslikku puud lõpuni katki suruda, siis need poe lõhkujad ei lükka lõpuni. Ikka jääb mingi 20cm puudu. Kas poleks siis võinud kohe teha aparaadi nii, et tõukur oleks ulatanud peaaegu tera otsani. 1cm vahet ja olekski probleem lahendatud, aga ei peab ikka ise asjad ümber ehitama.
Vasta
#12

Kas tagurpidi pöörlemine algab alati tagasikäigul alati või ainult siis, kui mootori jaks töökäigu lõpus raugeb?

Kas viga tekkis äkki või süvenes tasapisi?

Esimese asjana kiikaks mootori kaane alla ja vaataks, mis nägu on kondensaator (või kas seda üldse enam on).

Kas tagasikäiku saab hoovast peatada suvalises kohas? Teadmata patsiendi hüdraulika ehitust, siis pöördsiibriga isendil on võimalik ka hülsi nihkumine, kuigi ka siis peaks esmalt kaduma jõud.
Vasta
#13

(18-11-2022, 14:52 PM)klaave Kirjutas:  Puulõhkujaga selline pisike probleem. Äkki kellelgi abi hea nõu osas pakkuda. Nimelt kasutan sõbra puulõhkujat, (hirmus tüütu kahe käe süsteem muide) juba mitmendat korda. Aga nüüd on selline segav faktor ilmunud. Nimelt kui puu pooleks surutud, siis silindri tagasi liikumisel haarab kaasa ka mootori ja seda tagurpidi käigule. Ei aita jagajaga mängimine, kui veel näpuga voolu annad kihutab täiega tagurpidi. Enne kui seisma ei jää pole võimalik uue puu surumist alustada. Mis seda põhjustada võib? Olen vahetanud õli, ei aidanud.
See ühefaasilise mootoriga puulõhkuja teeb jah selliseid trikke kui sul on trafoalajaam liiga kaugel, liinijuhe on liiga peenike ja kasutad liiga väikese soone ristlõikega pikendusjuhet.
Selle kirve ülemisse asendisse jõudes lülitab jagaja (see peenike kõrguse reguleerimise varras) korraks mingi klapi või kanali kinni ja tekib vastusurve mis läbi pumba paneb mootori teisipidi pöörlema. Mootori jõud lihtsalt ei käi sellel hetkel hüdralika poolt tekitatud vastusurvest üle.
Viid selle aparaadi sellisesse kohta kus pingega probleeme ei ole (alajaam lähedal ja ühendused korralikud) ja ta töötab.
Vasta
#14

(18-11-2022, 21:56 PM)arvok Kirjutas:  ...
Selle kirve ülemisse asendisse jõudes lülitab jagaja (see peenike kõrguse reguleerimise varras) korraks mingi klapi või kanali ....

Siitmaalt on vaja teada, millisest puulõhkujast käib jutt. Paljudel pole mingit varrast, vaid labane avatud tsentriga süsteem, mille tagasivool on läbi seisva pumba. Mõnedel on tagasivool eraldi siibriga suletav ja pump käib kogu aeg. Ja siis on käigupikkuse piirajaga (juhtvardaga) lõhkujad.
Vasta
#15

Härra v6sa, kas said puulõhkuja korda?

Mul sarnase konstruktsiooniga puulõhkuja. Ostsin tööriistamarketist, vb neil on midagi pakkuda. Ega see makita midagi erilist nagunii ei müü, mingi suvaline hiina värk lihtalt nende kleeps peale pandud ja üle värvitud Big Grin AWD märgi all müüs tööriistamarket seda. Kui vaja võin uurida mis mudel mul on, praegu õhtul pimedas ei hakka kuurialla minema.
Vasta
#16

Jep, minu oma lõhub praegu wäggevaste: https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid543471

Tööriistamarketi hooldusest oleks ilmselt pidanud küsima tõesti.
Vasta
#17

Mul umbes  puulõhkujaga sama teema ( sisselülitades mootor kogu-aeg töötab ja 2-he kangiga massin), et peale suurt survet ei hakka mootor tagurpidi käima, vaid lükkab mingi klapi asendi teistmoodi ja õli hakkab masina sees teist häält tegema, samas taastub peale voolu väljalülitamist. Ilm külm ja ei taha asja laiali kakkuda. Kuna marki näha ei ole, kestalt kulunud siis nagu naised auto kohta vastavad, et rohelist värvi. Päästsin Kuusakoskist selle massina, ise mõtlesin, et äkki ongi säänne viga ja sellepärast ta sinna saadetigi. Kui keegi avastab, siis oleks info teretulnud.
Vasta
#18

Minul kahe kiirusega AWD lõhkuja, mis on ümber ehitatud selliselt ,et mootor koguaeg töötab (rocker lüliti) ja lihtsalt ühe käega liigutan kangi.
Mootor/pump mis iganes, hakkab teistpidi pöörlema/teistsugust häält tegema, kui kiire käiguga ei jõua puittu lõhkuda ja õigel ajal ei tiri piisavalt kangi ,et aeglasema(suurema jõuga) käiguga lõhkuda. Korraks välja lülitada ja saab tööd edasi teha.

Aga see on minu arust normaalne ja juhtub ainult siis kui õigel ajal käiku ei muuda.
Vasta
#19

Elektriga nüüd kindlasti kõik korras, selles pole mingit kahtlust. (ise süsteemis tööl, alajaam maja kõrval ja ka pikendused lõhkujani pole meeletud.). Jõud ei kao puu katki surumisel (no tegelikult tuleb vahel üle pingutades ka piir ette, kui lihtsalt proovid suruda ilmselgelt võimatut pakku), aga mootori võtab tagurpidi käima ~80% kordadest. Vahel õnnestub mootori käivitamisel (kui tabad mingit hetke) uuesti suruma hakata, vahel paneb mootori kiiremini tagurpidi tööle. Hüdrokang ei päästa ühelgi juhul, kui tagurpidi käima läheb siis läheb. Igal juhul pead ootama, et silinder jõuaks algasendisse ja siis hakkad järgmist puud suruma. Kuna on sõbra masin, siis minu jaoks tekkis see kuidagi äkki. (esimesel korral ei olnud ja teisel juba oli).
Vasta
#20

Tegelikult ega ma asja sisse pole ka süvenenud-vaadanud. Jääb mulje, nagu tagasivoolu kanal oleks ummistunud, siis tagasitõmbe vedrude survel pääseb õli tagasi ainult läbi mootori ja see tõmbab ka mootori tagurpidi käima. Seda muidugi juhul kui on olemas kahe kanaliga süsteem selle riistakese hüdros.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne