[Mossemees]

Mis Ansipisse puutub, siis tegu pole rumala inimesega (mitte et mulle tema tegevus ja arvamused meeldiks). Haridust ja elukogemust on tal rohkem, kui paljudel siinsetel kirjutajatel kokku. Samas on pikk viibimine peaministri toolil tema maailmataju oluliselt mõjutanud ja mitte paremuse suunas. Õnneks saab see peagi otsa ja meil on riigi etteotsa oodata värsket verd, loodetavasti ka mõnest teisest erakonnast.

Mis puutub elu paremaks muutumisse, siis see ei sünni lambist. Pole sellist võlusõna, mis teeks meist kohe Põhjamaade Šveitsi, Monte Carlo või Norra. Selleks, et sellised asjad juhtuksid, on vaja sajandeid ja mingit eelist teatud valdkonnas. Vaikivaid pangaametnike, sooja Vahemerd või gaasi- ja naftapilvi maakoore all.

Ja ausalt öeldes, ma ei näe Eestil praegu ühtegi sellist ainulaadset külge, mis siia raha ja rikkuse tooks. Põllumajandus? Põlevkivi? Puhas loodus? Haritud tööliskond? Odav tööjõud?

Selleks, et riik saaks oma kodanike jaoks elu paremaks teha, on vaja raha. Riik peab selle kusagilt teenima. Loomulikult saab seda teha laenuga, aga see on tänaste murede lükkamine homsesse, lootuses, et siis on kõik parem. Kreeka, Hispaania näide on meil ees. Aga kas EL on valmis mingit imepisikest riiki samamoodi päästma? Riiki, mille panus üldisesse on samamoodi minimaalne?

Küsimus on siin rohkem kui vastuseid.

Ksf! Külahull juba ütles ära suure osa minu mõtteid. On tehtud kriitiline hulk vigu ja valesid otsuseid ning sellega häving Eesti arenguloosse sisse programmeeritud. Mis puutub järgmistesse valimistesse, siis on väga tõenäoline, et praegused opositsioon ja koalitsioon kohad vahetavad. See on viimaste poolt koguni taotluslik sest miks muidu üritatakse nii halval ajal kui vahetult enne kohalikke valimisi Tartu rahust lahti öelda. On ju ette näha, et nii REF kui IRL kaotavad sellega veelgi valijate toetust. Aga kahe aasta pärast on viimaste jaoks mugavaim hetk opositsiooni minna, sest siis lõpevad EL toetusrahad, mis siiamaani moodustavad ca. viiendiku riigieelarvest ja loomulikult järgneva katastroofi eest vastutada poleks mugav. Siis on palju mõnusam opositsioonist kisada: ise te tahtsite! Kui meie ajal polnud midagi, siis nüüd ei ole sedagi! Ning võimule saanud KE+SDE puhul käivitub klassikaline stsenaarium: suur vaimustus, pikk paus, süüdlaste otsimine, süütute karistamine, kõrvaltvaatajate premeerimine. Aga soovmõtlemisega olukorda ei muuda ja tekib küsimus, kust need puudu jäävad summad kärpida? Või võtta laenu? Viimast üritasid juba Ansip&Ligi masu ajal, aga selgus, et keegi niiväga laenu anda sellisele riigikesele ei tahagi. Või kui, siis üüratu protsendi eest. Selle peale läkski lahti see suur kasinuspropaganda.
Ka see on õige, et Eestis midagi väga ahvatlevat pole. Teiste EL riikidega ebavõrdselt väikesed põllumajandustoetused panevad meid konkurentsi osas raskesse seisu, kaitsetollid ka vist eriti kõne alla ei tule. Põlevkivi oleks muidugi tark ahju ajamise asemel väärindada keemiatoodeteks, aga sel juhul muutuks elektrihind ilmselt selliseks, et odavam oleks lasta diiselgeneraatoril 24/7 maja nurga taga popsuda.
Puhas loodus? Kui puhas ta meil tegelikult ikka on? Tšernobõli saastki veel siiamaani mullast täiesti määratav. Pealegi leidub puhast loodust mujalgi.
Haritud tööliskond on riigist lahkumas, sinna, kus haridusele vastavat palka makstakse. Patriotism on tore asi, aga (üha suurenevaid) arveid sellega ei maksa. Odav tööjõud ei taha ka NII odav tööjõud enam olla ja lahkuvad riigit nemadki. Mõne odava Aasia riigiga Eesti niiehknii võistelda ei suudaks.
Lõpuks tulebki tõdeda, et tulgu võimule kestahes või isegi kui rahvas korraldaks revolutsiooni, ei õnnestuks muuta enam midagi. See riik on päästmatult kadunud. Rahvas on juba pea veerand sajandit kartulikoori söönud, nüüd tahaks kartuleid ka juba. Veel 25 aastat? Veel 50 aastat oodata? Nii väikeses riigis, mis asub palju rikkamate naabrite kõrval, see ei õnnestuks. Vanasõna ütleb küll, et parem kooruke kodus kui võileib võõrsil, aga kui see kodune kooruke üha väiksemaks ja väiksemaks jääb, siis lõpuks tühi kõht ajab ikka võõrsile võileiva järele.
Olge head ja palun tõestage, et mul pole õigus.