[maitus]

Päälinnas on kõigil huvilistel võimalus Rimis, TaluToidab letist, osta endale meelepärast kohalikku kraami, mis kasvatatud eheda sita peal ja krõmpsub hamba alla kui kuld. Valik on piisavalt suur, et jätta poola kardulad letile hallitama. Kahjuks siinsed suurkirjanikud kipuvad oma kirjutised unustama ja haaravad korvi ikka selle mis odavam ja oma ihu kergemini teenib. Mõttetu silmakirjatsemine. Läbi neti kommide suudame me end alati eeskujulikuks röökida, kuid tegelik elu kipub palju tavalisem olema. Kahe käega pistame pudrumulgust sisse rasvast Leedu kana, pühime oma käbarad puhtaks Lätis toodetus salfakatesse, ja siis röhitsedes tipime ilusaid sõnu foorumisse. Aga eks ta ole, keegi peab ju ka seda tööd tegema. 

Minu arust ei ole probleem sisse toodud kaubal, vaid vabaturumajanduse puudumisel, vabaturumajanduse tähe all. Kui me räägime põllumajandusest, siis esimese asjana tuleks kõik toetused ära lõpetada, jätta ainult need, mis hädaga kaasnevad. Ülejäänud süsteemil võtta tutist kinni ja visata turule, vabale turule, õiglase konkurentsi tingimustesse. See oleks ainus ja õige lahendus. Nõrgad surevad, tugevad rabelevad, lõpp on aus ja õiglane.

Toetuste lõpetamine teeks küll asja õiglasemaks, aga siiski mitte päris. Me oleme põhjamaa ja me ei suudaks iialgi võistelda soojemate maadega kus korjatakse paar saaki aastas. Seega, kas on ikka õiglane, et sureksime väja sellepärast, et meil on külm kliima? Ma jään ikkagi selle juurde, et oma turgu ja inimesi ja toodangut kaitsta= kaitsta oma riigipiire, ja mitte ainult sissetungijate eest, vaid ka sissetungiva ja meid laastava võõrmajanduse eest. Me oleme selleks liiga väikesed et venemaaga sõdida, samuti ei suuda me euroopa turuga võistelda- ei saagi suutma. Ma ei kavatse sellepärast välja surra.