[maitus]

Eks ma olen elu jooksul muud ka lugenud kui ainult foorumeid
Kas sinu privas saadetud teksti siia copymist peab veel kaua ootama? Saaks paja uuesti kahisema.

Ok, Marko nõudmisel copyn kirja mille ma täna hommikul talle saatsin, ka siia :


Mul kummitas eile see teema veel tükk aega enne magamajäämist peas ja lõpuks hakkasin aru saama, et EV ongi omadega pöördumatult perses ja just tänu sellistele vi______ele, kelle maailmavaade piirdub ainult odava ninaesisega, mõtlema ühtegi käiku ette mis edasi saab. See sõda ongi kaotatud ja ehk tuleks ka oma silmad lahti teha ja tõele, et eesti rahvus ei ole jätkusuutlik, au anda. Tuuleveskitega ei ole tõesti mõtet võidelda.
 Meenus üks dok film ühest kesk-ameerika dzunglist leitud suguharust kus neil ei olnud mingit kontakti välisilmaga. Kõik olid õnnelikud, suud kõrvuni peas, püüdsid kala ja harisid põllutükki, korjasid metsast ande ja käsid jahil. Kõik oli ühine -isiklikku oli ainult niipalju kui helmeid kaelas rippus. Ei olnud neil puudu mitte millestki, nad olid terved säravad inimesed. Ja kui nad ühe koha olid täis sittunud, siis liikusid nad natuke maad edasi, lastes vanas kohas loodusel taastuda, et sinna jälle kunagi tagasi minna. Ja nii juba arvatavasti mitutuhat aastat.

Meie valge inimese arengusuund tundub aga olevat täiesti vale ja kuhu iganes valge inimene oma jalajälje teeb, seal tekib ka häving ja kaos koos orjastamise ja haigustega. Ehk olekski targem kusagile soojale maale põrutada, jätta need ..ip..lad siia oma tigeduse ahnuse ja väikluse sisse podisema ja pankurite perset lakkuma ja liituda mõne sellise kommuuniga nagu see suguharu. Selliseid kommuune on olemas üle terve maailma. Päris mitmeid on näiteks Tais. Tõenoliselt on mõisted "rahvus ja riiklus" ka ainult valge inimese egoismist tulenevad ja omamis ja saamahimu väljendavad asjad. Ja mis rolli mängib sellise riigi, nagu Eesti olemasu maailmas- mitte mingit. Ainult üks väike tüliõun oma õela ja kibestunud orjarahvaga. Esimest korda hakkasin ma eile mõtlema, et äkki need inimesed, kes siit juba jalga on lasknud, on tõepoolest palju lahtisema mõistuse ja laiema silmaringiga kui mina seda olen, mina,  kes ma oma mittemillestki, küünte ja hammaastega kinni hoian ja selle nimel oma närve ja tervist rikun, elul tühja lasen joosta ja seniilse ja kibestunud vanurina lõpuks nälga suren. Ja äkki ei ole mingit vahet kas ma muudan oma elukohta küla ja linna vahel või riikide vahel. Maailmas on ruumi kõigile ja kui saada aru, et meie kodu ei ole ainult need õnnetud mõnikümmend tuhat ruutkilomeetrid siin soos sita, 12 kuud kestva suusailmaga, vaid hoopis terve planeet maa, siis hakkaks nagu mõistma, et parim vahend orjapidaja hävitamiseks ja kättemaksuks on tema juurest lihtsalt ära minna ja jätta ta üksi viletsusse ja vaesusesse .

Peale Hr Võsa linki on see tunne mul veel tugevam. Olen ka ise alati nii mõelnud, aga sellised "fakte" pole ma enne lugenud. Kõik sai äkki kuidagi väga selgeks ja arusaadavaks .