[aavu]

Guaano oli vist linnusita nimi. See oli kunagi hinnatud väetis ja selle hankimisel hävitati mingi lõunamere saar. Vähemalt nii oli omaaegses kas geograafia või muus õpikus.
Ega üksik saar kedagi tsivilisatsioonist päästa, nafta, fosforiit, kuld ja muu vara võetakse jõuga ja su ilusal looduselul on lõpp. Vähemalt saad naabrid, kes laulavad: mu kodu pole linn ega küla, mu kodu on nõuk. liit (kaasajal siis maakera).
Nii rahulikku maapinda (vulkaanid, maavärinad, muda- ja lumelaviinid, tornaadod, tsunamid, jõgede üleujutused), puhast vett, viljakat mulda, nelja aastaaega ja rahustavat metsa pole kusagil. Mis siis, et vinguv põliselanikkond, sõjakad naabrid ja kirutud valitsus, mujal on hullemad hädad.
Sellega olen juba leppinud, et eesti keele oskus kaob, juba praegu on kirjapildist nähe, kes on õppinud emakeelt, kes inglise keelt. Eriti noorte ajakirjanike puhul.