[tcumen]

 Rein Taagepera arvamus sisserändamisest ja -rändajatest:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sissera...d=71581427

Rahvuslikud loitsud on vahvad, aga realism on rahvuslikum.


Arutlus põgenike vastuvõtu üle kipub käima nii, nagu oleks meie või Euroopa Liidu otsustada, kas nad tulevad. Lühivaates on see küll nii, aga pikas vaates jääb järele ainult, kuidas nad tulevad. Esitame isevalitsejalikke küsimusi. Kas meie tahame neid? Kas nad meile meeldivad? Kas euroliidul on õigus neid meile peale suruda? Kas meil on moraalne kohustus neid vastu võtta, seda enam, et ka paljud eestlased leidsid end 70 aasta eest põgenikena?
See on täiskasvanute mäng. Tegelikkus on pika peale palju lihtsam. Lausa lapsemäng. Ja selles mängus Eesti lapsed eriti kaasa ei mängi. Ega Euroopa lapsed üldisemalt. Neid on selleks liiga vähe.
Oli kord maailmajagu, kus loodi kõrgtehnoloogia. See suutis ülal pidada palju inimesi, ja mitte ainult leiva, vaid ka tsirkuse poolest. Tootis nii palju inimesi, et need täitsid ka paar teist maailmajagu. Kui aga leiba küllalt sai, hakkasid need inimesed üha rohkem tsirkust nõudma ja arvasid, et lastega ei saa küllalt tsirkust.
Tehnoloogia tagasilöök
Mujale maailma eksportisid nad tervishoidu, nii kaastunde mõttes, et vaesed lapsukesed seal ära ei sureks. Vaid et nad kasvaksid üles vaesteks täiskasvanuiks, kel pole muud tsirkust kui lastetegemine ja üksteise tapmine. Arendati ka selline transporditehnoloogia, et need vaesed imekiiresti ja imeodavalt ühest maailma otsast teise jõuavad.
Puhtad hääbuvad verepilastusse, liigsegunejad kaotavad identsuse, keskmised koju tulevad.
Nüüd on siis paar maailmajagu, kus on mugav elada. Nii mugav, et igasugust tööd ei tahagi elanikud enam teha. Küürutades tomateid noppida. Oma vanureid voodisse toppida. Ja vaesest vihasest maailmast tahetakse sinna tulla – kas või noppima ja toppima.
Näen seda Californias. USA ehitab piiritõkkeid. Tullakse ikkagi, ülalt, alt ja mööda. Elanikud kiruvad valitsust, kes ebaseaduslikult tulnuile autojuhiload annab ja nende lapsed kooli vastu võtab. „Kõik ju teavad, et sisserändajad ei tee tööd, vaid elavad ühiskonna kulul.” Tööandjad kiruvad moka otsast kaasa – sellal kui ise palkavad sisserändajaid nii palju kui saavad. Tulnukate lastelastest saavad ameeriklased, kes kiruvad, miks sisserändu ei tõkestata.
Euroopas on sisserännu surve veelgi suurem, sest oma lapsi on vähem ja kultuuride sulandamisvõime väiksem. Eesti rahvaarv on kahanenud umbes 6000 võrra aastas – lapsi on nirult ja täiskasvanuid ahvatlevad veelgi paremad söödamaad. See tühimik täidetakse varem või hiljem. Euroopa Liiduga võib vaielda, tühimik aga ei vaidle. Tühimik nõuab 6000 sisserändajat aastas. Seda pikapeale ei tõkesta, küll aga saab natuke kujundada seda, kuidas nad tulevad. Saab suunata, nii et tulijate lapsed omandaksid võimalikult palju eesti keelt ja meelt. Uhkust Eesti üle.
Rahvastiku tühimik täidetakse. Euroopa Liiduga võib vaielda, tühimik ei vaidle.
Kontrollimatu massiimmigratsioon on halb. On vaja seista Eesti inimeste eest, selle eest, et nende koosseis ei muutuks nii järsku, et ühiskond praguneb. Kes need praegused „Eesti inimesed” on? Oleme tõuliselt segunenud punt: kolmandik soomeugrilist, kolmandik balti-slaavi, kolmandik mida-kõike-veel. Oleme kultuurisegu, keelega, mida Lembitu peaks saksa sodiks. Ometi oleme püsinud äratuntavalt samana, püsinud just seetõttu, et oleme pidevalt muutunud.
Igikorduv muster
Võime katsuda säilitada just seda segu, mis meil praegu juhtub olema. Aga see ei õnnestu – õnneks. Puhtad hääbuvad verepilastusse, liigsegunejad kaotavad identsuse, keskmised koju tulevad. See igikorduv muster läheb nüüd uude ringi. Me ei saa seda ära hoida. Küll aga mõõdukal määral suunata. Sisseränd on lapsemäng. Mäng, kuidas eesti keelealale lapsi juurde saada. Kas või importkaubana.
Sisserändajaid ei tõkesta, küll aga saab natuke kujundada seda, kuidas nad tulevad.
Mis aitab sulandumisele kaasa? Kui laseme neid tulla mitmelt poolt, nii et nende ühiskeeleks saab eesti keel. Kui hajutame nad üle maa, et nad ei getostuks Tallinnas. Kui me räägime nendega – ja eesti, mitte inglise keeles! Kui võtame varakult vastu mõõduka hulga, nii et on aega välja töötada sulandamisnippe ja neid testida, enne kui tulevad suuremad hulgad. Kui need, kes siia on jõudnud, siia ka jäävad. Et nende lastel oleks aega saada eestlasteks.

On oluline, et Eestist ei saaks läbisõiduhoov, kust esimesel võimalusel lahkutakse sinna, kuhu meilt praegu minnakse.
Ükskord nad tulevad niikuinii. Rahvuslikud loitsud on vahvad. Aga realistlik tegevuskava on veelgi rahvuslikum.