02-06-2015, 20:18 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 02-06-2015, 20:19 PM ja muutjaks oli maitus.)
No ei saa ka rääkimata jätta- nii naljakas on 
... Olin ka oktoobrilaps. Kuidas astusin ja mis sellega kaasnes, ei mäletagi. Pioneeriks aga astuda ma ei tahtnud. Kodus oli selline seis, et kaks eestiaegset vanaema olid kuidagi meiega ühe katuse alla sattunud ja eks neid jutte, kuidas asjad tegelikult olid, oli kuulda palju. Eks sealt siis hakkas vast tekkima ka oskus võrrelda ühiskondlikku mula tegelikkusega. See selleks.
Korduvalt keeldudes pioneeriks astumisest, hakati tüütama mu ema, kes põlluvalitsuses töötas, et kas teil kodus selline riigivastane õhkkond, et poeg pioneeriks asumisest keeldub. No teate ju ise kuidas need asjad käisid. Kutsusime siis kodus konsiiliumi kokku ja otsuatasime tsirkust kaasa teha, et tükki ju ikka küljest ära ei võta, aga jäätakse töökohas rahule. Ok, andsin siis oma sunduslik/vabatahtliku vormis avalduse ja lubati asja kaaluda- naerukoht . Pioneeriksvõtmine aga sattus lollakalt mingi kommunistliku tähtpäevaga kokku ja selleks puhuks oli ette valmistatud ülelinnaline üritus Pärnu Endla Teatris. Koos pioneerijuhid üle terve linna, õpetajaid ja lapsevanemaid ka, rääkimata linnavalitsuse komsomolitöötajatest. Tuli siis see hetk kätte kui seisin, ma ei mäletagi mitmekümnekesi, seal lava peal ja keegi ajas puldis mingit möla millest ma midagi meelde ei jätnud, sest kõrvalseisva poisiga mingist teisest koolist läks tõuklemiseks- jajah, lava peal ikka. No lõpuks ma siis lükkasin teda nii kõvasti, et too lendas käpakile ja nagu punktiks lajatasin talle veel täiest jõust jalaga tagumikku nii, et saal kajas. Terve saalitäis rõkkas nerust, ime veel et ei aplodeeritud . Igatehes sai tollel kutil trügimisisu otsa ja mulle seotigi kaelarätt kaela. Koolis kutsuti kohe järgmine päev komsomolisekretäri juurde ja ähvardati, et kui midagi sellist peaks korduma, siis visatakse mind pioneeride uhketest ridadest välja - vot selline lugu 
.
... Olin ka oktoobrilaps. Kuidas astusin ja mis sellega kaasnes, ei mäletagi. Pioneeriks aga astuda ma ei tahtnud. Kodus oli selline seis, et kaks eestiaegset vanaema olid kuidagi meiega ühe katuse alla sattunud ja eks neid jutte, kuidas asjad tegelikult olid, oli kuulda palju. Eks sealt siis hakkas vast tekkima ka oskus võrrelda ühiskondlikku mula tegelikkusega. See selleks. Korduvalt keeldudes pioneeriks astumisest, hakati tüütama mu ema, kes põlluvalitsuses töötas, et kas teil kodus selline riigivastane õhkkond, et poeg pioneeriks asumisest keeldub. No teate ju ise kuidas need asjad käisid. Kutsusime siis kodus konsiiliumi kokku ja otsuatasime tsirkust kaasa teha, et tükki ju ikka küljest ära ei võta, aga jäätakse töökohas rahule. Ok, andsin siis oma sunduslik/vabatahtliku vormis avalduse ja lubati asja kaaluda- naerukoht
. Pioneeriksvõtmine aga sattus lollakalt mingi kommunistliku tähtpäevaga kokku ja selleks puhuks oli ette valmistatud ülelinnaline üritus Pärnu Endla Teatris. Koos pioneerijuhid üle terve linna, õpetajaid ja lapsevanemaid ka, rääkimata linnavalitsuse komsomolitöötajatest. Tuli siis see hetk kätte kui seisin, ma ei mäletagi mitmekümnekesi, seal lava peal ja keegi ajas puldis mingit möla millest ma midagi meelde ei jätnud, sest kõrvalseisva poisiga mingist teisest koolist läks tõuklemiseks- jajah, lava peal ikka. No lõpuks ma siis lükkasin teda nii kõvasti, et too lendas käpakile ja nagu punktiks lajatasin talle veel täiest jõust jalaga tagumikku nii, et saal kajas. Terve saalitäis rõkkas nerust, ime veel et ei aplodeeritud . Igatehes sai tollel kutil trügimisisu otsa ja mulle seotigi kaelarätt kaela. Koolis kutsuti kohe järgmine päev komsomolisekretäri juurde ja ähvardati, et kui midagi sellist peaks korduma, siis visatakse mind pioneeride uhketest ridadest välja - vot selline lugu .