[maitus]

Ega ei saagi seletada. Pimedus- needsamad ahnus ja laiskus (ja veel palju muud), on silme ees ja kes näha tahab, see heidab need eest ära, kes ei taha või kardab, see tõmbleb tühja edasi. /---/ Muutused kipuvad aga alati positiivsed olema, kuigi ette neid näha ei ole võimalik. /---/ Mis siis ikka saab.. ollakse natuke aega vaba inimene ja leitakse tasuvam töö ja elu läheb edasi.

Mulle jubedalt ei meeldi isiklikuks minna, aga kui ma suunan küsimuse üldsusele, siis ilmselt keegi ei vastagi. Seega küsin ma otseselt isand maituse käest. Kas Väljavalitu ja Valgustatu võtaks nüüd ühe pimeda kantseldada ning teed näidata?

Seis järgmine: olen TTÜ baka lõpetanud, hetkel tööl ühes Eesti suurettevõttes tootmisinsenerina. Elukoht Tallinna südame lähedal, s.t kui on õhtul mingi "koosolek" või kontsert või muu üritus, siis on üldjuhul jala koju max pool tundi. Lähim pood asub kolmeminutilise kiirema kõnnaku kaugusel. Mõni aeg tagasi ammendas end eelmine töökoht (samuti tehniline eriala, s.t. kannapööret ei teinud), kohta sai vahetatud selle pärast, et kõhutunne ütles, et võiks. Seega ei ole mul ka hirmu, et edaspidi, kui saab siiber, võtan ma vabalt teha nii laugemaid kui järsemaid pöördeid, vastavalt vajadusele. Ja nüüd tuleb küsimus: kas sa palun saaks mulle viie konkreetse argumendiga (mitte umbmäärase jutuga) öelda, miks ma peaks praegusest võrdlemisi ladusast (miks mitte ka laisast) elukorraldusest loobuma ning minema metsa vahele kanu ja kapsaid kasvatama, s.t. mis vabadusi ma saan juurde ilma millestki olulisest loobumata?

Tehes seda, mida mulle ei meeldi, ehk taas kord isiklikuks minnes pean ma mainima, et peab ikse kuramuse suur ego olema, et nimetada ennast nägijaks ning ülejäänuid pimedateks, laiskadeks ja ahneteks. A kui ma ütleks selle peale, et kurb, et hoopis isand maitus on mingi totra juhuse läbi pimedaks jäänud ning nüüd elab kogu ülejäänud maailma peale rusikat taskus kandes? 

Muide, laiskus on [tehnikavaldkonnas ja ka majanduses] elu edasiviiv jõud. Küll aga ei kehti see politiikas ega muudes ühiskondlikes aktsioonides. Aga see on juba mõne teise postituse teema

Ok, ma proovin su viha natuke leevendada enne kui sa maohaavad saad ! Isiklikus suhtlemises ei ole aga midagi taunitavat- nii elu käibki, iseasi kas isiklikke asju ei peaks privas ajama . Aga kui siin küsid, siis siin ka vastan.

Kõigepealt alustaks sellest, et ma ei ole ennast kunagi nägijaks, e valgustatuks nimetanud, vaid mõnda kodanikku eriti pimedaks ja ma usun, et oled minuga mõne sellise kohapealt ka nõus. Kui sina seda teed, siis olen muidugi meelitatud aga sa ikkagi eksid, sest mulle hakkab alles koitma, et misasi see valgustatus on ja ma olen sellest asjast alles väga kaugel- tõsi on aga see, et ma püüdlen selles suunas. Vaistlikult teevad seda kõik. Valitsuste pettuskeemidest ja rahva kulul liugulaskmisest arusaamiseks aga ei peagi valgustatud olema, piisab ka kolmest klassist külakoolist ja tahtmisest ja julgusest tõele otsa vaadata. Valgustatud inimest sellised probleemid tõenäoliselt ei häirigi, sest sest neile on üks materiaalne kehastus selles elus ainult üks õppetükk pikas aranguahelas. Põhimõtteliselt võiksin ka mina kõigele käega lüüa ja rahulikult vananeda, aga siis ma ei omastaks õppetükki ja jääks kursust kordama .
 Teine asi on see, et ma ei ole sell, kes käib käed taskus rusikas. Kes mind tunnevad, võivad kinnitada, et lõbusamat selli on raske leida . Ja terve maailma peale ei saaks ma ka kuidagi tige olla, sest juba siin foorumis on minuga sarnaseltmõtlejaid ja maailmas on neid ikka kümnete miljonitega kui mitte veelrohkem.
 Ja loobuma ei pea sa millestki kui selleks vajadust ei tunne. Kui sa oled oma eluga rahul, siis minu jutt ei olegi sinu jaoks. Seda enam, et oleksid tõenäoliselt kehva kitsekasvataja kui selleks tõmmet ei ole ja ma ei ole kordagi maininud, et kõik peaksi maale kolima ja kasvuhoonet ehitama hakkama.  Kindlasti oled sa ühiskonnale palju kasulikum tehes seda mida sa teed. Kõik ametid on ju vajalikud . Ütle mulle näiteks, et miks peaks üks peaminister oma elust loobuma ? Tal on ju ka kõik olemas....


 Minu sõnum on aga eelkõige inimestele, kes oma mugavuse ja meeldiva rutiini kõrvalt  üldise eluoluga rahul ei ole ja kes enda ninaesisest kaugemale vaadates, ka oma kehvemas olukorras suguvendade hädadele ja muredele kaasa tunnevad ja midagi ära püüavad teha. Kuni need asjad sulle korda ei lähe, siis uhkusta oma oskuste ja haridusega, elitaarse elukohaga ja tõenäoliselt ka noorusega edasi, koini naisi ja tunne elust mõnu. Iga asi omal ajal- nii et ära rutta ajast ette . Kui sa oled rahul sellega, et elu koosneb kaheksatunnistest tööpäevadest ja kuust ajast puhkusest aastas ja ei suuda midagi paremat ette kujutada, siis.. ok, ma ei taha sinu õnne õõnestama hakata aga sa võiksid siiski mõelda sellele, et kui palju sa reaalselt tööajal tööd teed ja kas see, mida su asutus toodab, on parasjagu niipalju, kui töölised jõuaks tarbida ja nende vajaduste rahuldamiseks vaja on, või on seda palju rohkem ja kui on rohkem, siis kes seda toodangut siis tarbivad ja kas inimene peaks tootma rohkem kui on ta füüsiline vajadus... ja kui peab, siis miks peab. Tao ja buda munkadele ei ole ka lihasöömine keelatud, see lihtsalt muutub neile vastikuks ja nad loobuvad sellest, kui nad hakkavad aru saama, et terve universumi elusolendid on energeetiliselt üks ja et nad võivad samahästi oma pereliikmeid süüa.
 Kõige parem mõõdupuu on aga ÕNN! Kui sa tunned, et oled oma elu elades õnnelik, siis ei tee sa midagi valesti. Ma tunnen, et mina elan oma elu üsna õnnelikult. See et ma siin kirjutan nagu ma kirjutan, tähendab seda, et mul on piisavalt aega asjade üle mõelda ja järeldusi teha. See ei ole virisemine, vaid protest ülekohtu vastu. Ma leian, et inimene ei pea ja ei tohigi kõigega rahul olla -eriti asjadega mis inimeste vabadust piiravad- inimene ei ole sündinud orjaks. Kui aga mõni jubedalt ori olla tahab, siis tuleb seda ka aktsepteerida- see on tema vabadus .