[v6sa]

... Aga ei ole piisavat ressurssi nende kõigi edukaks ekspordiartikliks arendamiseks. Millestki tuleb loobuda, et teist tõhusalt edasi arendada. Ekspordiartiklit on meil aga hädasti vaja, kuna riiki peab raha sisse ka tulema. Alati on jätkusuutlikum eksportida teadmisi, kui reaalset kaupa oma maapõuest.


...
Odava tööjõu aeg sai piiride avanemisega ümber. Nutikamad kolisid paremate palkade kumas minema mugavamat äraolemaist võimaldavasse kohta, kohalejäänutest aga ei piisa enam olemasoleva riigi püstihoidmiseks kuigi kaua.

Millist ressurssi silmas pead? Inim-, või rahalist?

Miks ei piisa kohalejäänutest olemasoleva riigi püstihoidmiseks? Kas on siis olemas mingi kriitiline piir, alla mille ei saa oma riik eksisteerida? Minu teada on Eesti rahvaarv minevikus oluliselt väiksem olnud, aga ikka oleme alles jäänud..

Peamiselt mõtlemisvõimelist inimressurssi, kuid pole välistatud investeerimiseks võimaliku raha nappus. On ju enamus meie rikkaid rikkad vaid teoorias, reaalset vaba kapitali on vähestel. Ühe valdkonna väljaarendamise maksumuseks pakkus Arengufond paari aasta eest sadat miljonit aastas. Just aastas, kuna teadaolevalt ei ole täna Eestis ühtegi maailma mastaabis unikaalset haru, mida arendada. Ikka konkureerime mõne teise maanurga inimestega ja ega nemadki maga. See raha oleks kulunud noorte koolitamisele mujal, sealsete kõrgspetside sisseostmisele, vajaliku taristu loomisele ja saadud toote turundamisele. Ning osa raha oleks ilmselt kulunud ka teiste majandusharude esindajate lepitamiseks

Erinevad analüütikud kasutavad riigi jätkusuutlikkuse hindamisel erinevaid metoodikaid, kuid õnnetuseks on tulemus samasse suurusjärku: majanduslikult on jätkusuutlik riik, milles on 5+ miljonit elanikku, kellest vähemalt pool on maksumaksjad. Alla selle saab pikaajaliselt eksisteerida riik, kes:
A: leiab võimalusi sokutada mingid kulud teiste kanda;
B. omab mingit olulist konkurentsieelist.

Meil on nii A kui B hetkel olemas: kuulume EL ja meie asend on ainulaadne Euroopas. Paraku ei oska me kumbagi heasti ära kasutada, vaid ehitame saadaoleva raha eest eikuhugi viivaid sildu (näituseks Vaida jalakäijate sild või Kuivajõe viaduktid) ning teeme kõik endast oleneva ida-lääne transiidi lakkamiseks. Põhja-lõuna suunal töö muidugi käib, kuid lollus nimega RB võib sellegi kergesti seisata.

Venelane võib ju taguda rusikaga oma karvasele rinnale triibulise meremehesärgi all, et tal on Ust-Luga sadam ja kohe-kohe saab Põhja-Jäämeri laevatatavaks, kuid anno 2015 on tal Soome lahe sopis logistiline tupik. Ning kliima soojeneb ka maru aeglaselt...

Lätlaste Klaipeda on aga pea päeva jagu Euroopale "lähemal" ja nemad on osanud oma asju ajada nutikamalt. Tõsi, alles kahe põlvkonna pärast selgub, kumma riigi valitud tee osutus otstarbekamaks.

Oluliselt varem selgub, kas noor Ossinovski on tõepoolest mõtlemisvõimeline uue põlvkonna riigimees, kes tänu vanemate teenitule ei pea oma kauka täitmise pärast muretsema. Või on tegemist siiski tavalise pimedas ruumis kasvanud genmuupolbroga... Ma temaga kord kohtununa ja loomupärase optimistina loodan muidugi esimest