[maitus]

Paljudele loomulikult tundub, et sellisest virisemisest ei ole kasu, et midagi niikuinii ei muutu ja et see lalin ei kostu Toompea müüride vehele. Virisema peab, asjadega mis on halvasti ei tohi leppida ja neid vaikides kannatada. Virisemine on propaganda, mis õhutab rahvast olema julgem vaatama tegelikkusele näkku, mis annab inimestele teadmise, et nad ei ole üksi oma arusaamades, annab neile õlatunde ja kui virin pikapeale kõneks ja seejärel valjhäälseks nõudmiseks muutub, võib liita see pikapeale inimesed rahvaks, kes julgeb ühtsena oma õiguste eest välja astuda. Eks sellepärast ka nõukaajal kardeti lihtrava suupruukimist ja see oli lausa kuritegu mille eest karistati karmilt. Propaganda on just see asi, mille abil viiakse inimesed sõtta teiste samasuguste inimeste vastu. Propagandal on suur jõud ja riigimehed teavad seda, sellepärast allutatakse enda alla ka meedia, sest see kujundab rahva arusaamist just nii nagu see on juhtivale seltskonnale vajalik. Propaganda loob ühiskondliku meelsuse ja see on suur jõud, mis jätab isegi faktid varju, nii nagu see viimaste sõdade puhul on maailmas olnud. Kõik teavad mis on õige ja mis on tegelikud põhjused, aga talitatakse ikkagi nii nagu on MEELSUS, mis tegelikult ei kuulu inimesele endale, vaid on temas kujndatud. Selle vastu saabki võidelda ainult vastupropagandaga, et meelsust muuta. Igasugune rahulolematus väljaöelduna, hakkab looma õhkkonda ja kui ühiskonnas on sellele vastukaja, siis see laieneb, kuni muutub kõikide meelsuseks. Eeldus on aga see, et seda tuleb teha, kõva häälega ja usus, et see aitab. Just sellise asjaga tegeleb näiteks Pentagon, kelle põhifunktsiooniks on rahva meelsuse kujundamine mula abil ja selleks kulutatakse miljardeid- nii, et ei virise ma tühja midagi .