[kolentin]

eila vai üleeila rääkis raadios, et eesti rahvaarv väheneb aastaks kakskümmend, ehk viie aastaga viiekümne tuhande inimese võrra ja aastaks nelikümmend, ehk kahekümne viie aastaga saja kuuekümne tuhande inimese võrra.
ja et see tähendavat hirmsat häda ja viletsust ja tarvis kibekähku uued näod sisse tuua. soovitavalt ennetavalt ja varuga.
no mida asja te siin arutate sada või kolmsada. see on promill sellest, mis päriselt õigevarsti siin on.
ja kes kobiseda julgeb, on riigivastane ja läeb kinnimajja või pannakse suu muudmoodi kinni.

Ma ei ole ka hästi aru saanud sellest kvantiteedile rõhumisest, meil omalgi siin ajudeta massi, keda koolitada ja harida ning ei pea silmas muulasi ainult, vaid ka eestlaste hulgas on vohama hakanud ajupuudulikkus ning saamatus. Selle asemel, et immigrante kohale vedada, tuleks pigem kohaliku elanikkonna taset tõsta ja motiveerida. Saame ka väiksema rahvaarvuga kenasti hakkama ja kui asjad sujuma hakkavad, küll meid siis ka loomulikul teel rohkem olema saab.

Mis puutub neegrite töötegemisse, siis on täiesti olemas sellised isendid, aga kuuldavasti pole ükski neist paadipõgenike hulgast pärit, vaid ikka kultuursest keskkonnast ja juba mitmendat põlve inimeste seas elanud.

Meenub ka Dave Bentoni jutt, kus ta kuulnud kord Tallinnas liikudes, kuidas üks poiss temale osutanud ja ütelnud kaaslasele "Näe, neeger". Seepeale müksanud kaaslane ütlejale ribidesse ja sõnanud "Loll, see pole neeger, vaid Dave Benton".

Ehk siis, respekt tuleb ära teenida, mitte seda nõuda.