Mootori korpuse poolte parandus
#1

Mureks on ajaga erinevaid kruvikaid ja võimalik, et ka kange näinud mootoripooled millel on sälke ja täkkeid sees. Sooviks need taastada kuid, kes tegeleb sellist sorti alumiiniumi remondiga?
Miks soovin taastada? Selleks, et säiliks ratta originaal mootori number.
Teine võimalus, mis on kah vast suht lootusetu, on leida ilma numbrita korralikud pooled.
Ehk on keegi sellega kokku puutunud ja oskab anda vihjeid, kuidas ja mis oleks mõistlikum? Või teab soovitada töökoda, kes võtaks sellise töö ette.

Päikest
Dex
Vasta
#2

Olen lasknud selliseid täkkeid tihenduspindadel varem täis keevitada (tuttaval alu-keevitajal) ja üle freesida (nt Tõukuris), aga pole lõppkokkuvõttes eriti rahul olnud. Keevitus kipub mulle jätma/kõveraks tõmbama/üleminekuid sisse + nurki ümaraks sulatama jne. Nüüd kasutan täitmiseks 2-komponentseid metalle, nt J-B Weld-i või Devcon F-i. Viimane on japsi tsiklimootorites nt õlikanalite sulgemiseks juba üle 40a kasutusel ja ei näita selle aja möödudes mingit väsimust.

Nt siin teemas http://advrider.com/forums/showthread.php?t=911157 on hele Devcon F (tehasest) ja tume J-B Weld (minu pandud) hästi näha. Kui paranduskoht jääb välja paistma ja karter jääb hiljem värvimata, siis tasuks valida loomulikult heledam segu.
Vasta
#3

Tsitaat:Teine võimalus, mis on kah vast suht lootusetu, on leida ilma numbrita korralikud pooled.

Jäta pisikenegi võimalus kaasfoorumlastele pakkuda sellist karterit, mainides ära, millise mootoriga on tegu.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#4

Otsin ja otsin aga ei leia, kuna ei tea vist õigeid "sõnu". Kunagi on mitmest foorumist läbi jooksnud alumiiniumi lappimiseks miskised "pulgad", mida gaasipõleti abil "vedeldati" ja siis vajalikesse kohtadesse kanti. Miskine sinutoru video oli ka juures. Äkki kellegil turgatab?

Edit:
http://www.youtube.com/watch?v=w2rlkfhhQs8
Vasta
#5

Sai proovitud nende pulkadega mingit karterit remontida. Ütleme nii, et videos tuleb see asi hoopis paremini välja. Big Grin Vedelana on see pulk vedelam kui vesi ja mingit auku või pragu täita on päris keeruline. Eriti veel kui pind on kaldu. Otse peale lennates ei pruugi asi õnnestuda. Kui aga vaikselt servast lisada võib mõningase harjutamise järel ka asja saada. Selline siis minu ühekordne kogemus.
Vasta
#6

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=14842
Vasta
#7

Kui tavalise vahelduvvoolu keevitusele ka kunagi leiutatakse alu elektrood, vot siis oleks vahva.
Vasta
#8

(19-08-2013, 15:08 PM)roosakummik Kirjutas:  Kui tavalise vahelduvvoolu keevitusele ka kunagi leiutatakse alu elektrood, vot siis oleks vahva.

Olemas ju kõik asjad maailmas. Nii elektroodide kui ka mig/tig traadi/varda kujul. Ning alu tahabki keevitamiseks vahelduvvoou.
Vasta
#9

Tänan vastuste eest:

(17-08-2013, 14:38 PM)Alts Kirjutas:  Otsin ja otsin aga ei leia, kuna ei tea vist õigeid "sõnu". Kunagi on mitmest foorumist läbi jooksnud alumiiniumi lappimiseks miskised "pulgad", mida gaasipõleti abil "vedeldati" ja siis vajalikesse kohtadesse kanti.
Jah, olen ka ise nende kohta nati lugenud, kuid ise ei hakkaks nendega praktiseerima. On võimalus, et teeb asja veel hullemaks.

(17-08-2013, 09:33 AM)Wiki432 Kirjutas:  Jäta pisikenegi võimalus kaasfoorumlastele pakkuda sellist karterit, mainides ära, millise mootoriga on tegu.
Teema peategelane on Izh jupiter (1966 ja 1961)

(17-08-2013, 08:31 AM)mellpoiss Kirjutas:  http://forum.automoto.ee/member.php?acti...e&uid=4344
Peab uurima kas ta on nõus sellise töö ette võtma
Vasta
#10

(19-08-2013, 15:08 PM)roosakummik Kirjutas:  Kui tavalise vahelduvvoolu keevitusele ka kunagi leiutatakse alu elektrood, vot siis oleks vahva.
Kahjuks enam pole aga Vene ajast olid olemas 4mm mis käisid iga vooluga ja keevitamine sama lihtne kui musta metalli elektroodigagi.
Sulasid ilusti mõlema serva külge mitte nagu praegused ja uuesti alustamine oli imelihtne võrreldes praegusega.
Miinuseks oli aga, et šlakk ei tulnud muidu maha kui käiaga ja seega pidi ühe korraga piisavalt keevitama.
Ei kartnud nad ka niiskust ja seisid lahtiselt riiulil.
Oh saaks veel selliseid...
Vasta
#11

Alu keevitamisel nii nende varrastega kui ka keevitusega on üli oluline puhtus. Karterid on eluaeg õlis elanud ja materjal õli täis imbunud. Enne kui seda sealt välja ei ole küpsetatud, ei tasu head tulemust loota.

Võib tunduda küll loll jutt, et metall on õli täis aga nii ta on. Pesed materjali puhtaks. Pistad praeahju(soovitatavalt vanase ja õues) ja tossab tundaega enne kui õli otsa saab. Peale seda asi ilusti puhtaks ja keevitada kordades lihtsam ja tulemus poorivabam.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#12

Korralik puhastus, piisav ettekuumutus keevituseks( deformatsiooni ja pragude vältimisek ) ja heade riistade ja oskustega TIG keevitaja tagab hea tulemuse. Peale lihvimist pole keevituskohad isegi lähivaatlusel kergesti leitavad.
Vasta
#13

On ju olemas endiselt ka alalisvooluelektroodid alumiiniumile. Näiteks:

http://www.utp.de/produktsuche/PDF/ProdI...P%2048.pdf
http://www.utp.de/produktsuche/PDF/ProdI...P%2049.pdf

Saadaval ka eestis, riiulist. Reklaami tegema ei hakka, ka teistel suurematel tegijatel on analoogid olemas. Samad materjalid on saadaval ka traadina nii TIG kui ka poolautomaadi jaoks.

Alumiiniumiga on lisaks eelpoolkirjutatule veel see häda, et puhtal kujul alumiiniumi ei kohta. Igal pool kasutatakse erinevaid sulameid. Ja eletrood tuleb valida vastavalt sulamile.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne