Liiga ökosõit võib ju kahjulik olla?
#1

Vahest foorumeid kiigates jääb silma,et kõik ajavad taga võimalikult väikest kütusekulu numbrit mis muutub juba liiga äärmuslikuks. See tundub lausa kahjulik autole olevat.

Näitena toon ühe tuttava VW Passat 1.9TD manuaal 01a . Juhi sõidustiil oli viimased aasta aega nii,et pöörded oleksid võimalikult madalad. Kaasreisijana hakkas juba mind häirima,et mootor rapsib 1000 rpmi juures ning on tunda,et on ülekoormatud pidevalt. Nüüd aga selgus ,et tal läheb suuremaks remondiks:

*Kahemassiline hooratas on ära väsinud
*Mootori ja käigukasti padjad katki
*Starteri + juhe katki hõõrutud
*Mootori kinnituskäpas pragu sees
*Mingisugune elektroonika trükiplaat mis asub mootori küljes on saanud ka mõra sisse. Täpselt ei saanudki aru mis jupiga tegemist.

Kõik see tundub olevatki "tänu" sellele liiga ökosõidule mis sunnib inimesi kasutama nii madalaid pöördeid,et mootor ei tööta enam sujuvalt.

Diislile pole hea töötada suure koormusega väikeste pöörete juures kuna põlemisprotsess on kehva.

Ise katsun VW 1.4TDi sõita nii,et alla 2K pöördeid ei kasuta. Siiamaani olen keskmiseks kuluks saanud (50/50 linn,mnt) 5L või gramm alla. Skoda praktik 51 kw. Võib olla saaksin paarsada grammi hoida kokku 100 KMi peale kuid ma ei usu ,et see seda väärt on.

Reaalsuses ju diisel töötab kõige efektiivsemalt kui ta on korralikult soe,seda vähem tekib tahma ning õli saastumist kütusega.
Vasta
#2

Olemas kunagine kogemus Sierra 2.3 diisliga. Niiöelda "normaalselt" sõitma hakates langes kütusekulu ligi kahe liitri võrra. Enne jõudsin käimakasti ka veel ära lõhkuda madalate pööretega kõrgete käikudega nõkutades.
Vasta
#3

Selle 1,4 TDiga peabki sõitma kõrgemate pööretega kui 1,9 TDiga. Tollel olid trassilgi diisli kohta suht kõrged pöörded ja enne turbo järgi tulekut pold üldse väänet.
Muidugi niimoodi ka sõita ei saa et mootor rapub, aga 1,9 PD konega on 1800-2000 juures juba 300Nm väänet-tolle 1,4 võrreldes samamoodi gaasi andes oleks varsti ketsid slikid Big Grin

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#4

Olgu ta diisel või bensiin, aga ökosõit ei tähenda madalaid pöördeid ja kõrget käiku, vaid parajat kiirendust soovitud sõidukiiruseni ja liikluse ettenägemist, vajadusel mootoriga pidurdamist. Mootor peab vabalt jooksma, mitte ülekoormatud olema. Sellised õpetussõnad autokoolist saadud ja hiljem praktikas rakendatud.
Vasta
#5

(21-08-2013, 22:44 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Selle 1,4 TDiga peabki sõitma kõrgemate pööretega kui 1,9 TDiga. Tollel olid trassilgi diisli kohta suht kõrged pöörded ja enne turbo järgi tulekut pold üldse väänet.
Muidugi niimoodi ka sõita ei saa et mootor rapub, aga 1,9 PD konega on 1800-2000 juures juba 300Nm väänet-tolle 1,4 võrreldes samamoodi gaasi andes oleks varsti ketsid slikid Big Grin

Kuna olen mõlemaga omajagu sõitnud siis ma ütleks,et väga vahet pole. Kuni turbo rakendumiseni on nad suht jõuetud ning siis läheb elu paremaks kuid väga pikalt seda ei jätku .Lihtsalt ühel võimsust rohkem kuid võimsuskõver sama. Passat ju natukene raskem ka.

Skodal 5nda käiguga ja 90 sõites on umbes 2200 rpmi,110km sõites ronib pea 3000rpmi peale ära. Kuuendat käiku pole. 110 saab Eestis nagunii ainult mõnes üksikus kohas sõita ja kütusekulule see ka hästi ei mõju kuna tuuletakistus läheb metsikuks.
Vasta
#6

Tsitaat:*Kahemassiline hooratas on ära väsinud
*Mootori ja käigukasti padjad katki
*Starteri + juhe katki hõõrutud
*Mootori kinnituskäpas pragu sees
*Mingisugune elektroonika trükiplaat mis asub mootori küljes on saanud ka mõra sisse. Täpselt ei saanudki aru mis jupiga tegemist.

2001 aasta Passat, mille läbisõit ilmselt ~400k kanti on need sümptomid täiesti normaalne kulumine ja viimane aeg on ette võta põhjalikum remont. Ökosõiduga pole siin midagi pistmist. Sõidan ise sama aasta ja mootori Sharaniga, ning vahetasin hiljuti need asjad ära, et edaspidised 300k oleks muretud...
Vasta
#7

Tsikli maailmast kokkupuude ökotamisega. Omanik sõitis alati alla 3000p/min väitega, et muidu kulub kütet kohutavalt(oli seda kuulnud mingi öko doktori suust).
Kuna ise olin selleks ajaks täpselt sellist isendit omanud siis püüdsin teda veenda, et neljanda viienda käiguga ei tasu seda kindlasti teha. Eriti kui veel peaks mingil põhjusel kiirendada tahtma.
Tulemuseks oli kolmanda käiguga lõkudades keps käigukastis ja remondiks ei olnud mõtet. Laagripesad käigukastis purud ja võllid kõverad, karteris auk jne. Pöördeid väitis ta see hetk olema 1000. Sellel mootoril on tühikäik ettenähtud 1200-1400. Kuna ta selle kohapeal üritas meeleheitlikult kiirendada, siis käiski pauk. Mootoril ei olnud enne seda kuulda mingeid üleliigseid helisi mis oleks viidanud mootori liigsele kulumisele.

Mootorile on liiga madalad pöörded samamoodi ohtlikud nagu liiga kõrged pöörded. Ei saa võtta enamlevinud ökokoolituse ideid kõige kuldseks aluseks. Natuke peab ikka masina tunnetega ka arvestama.

Eelmainit ökokooli jutt on kuidagi üllatav isegi.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#8

Vana kooli masinatest rääkides võin kindlasti öelda, et kui VAZ -i mootoriga madalate pööretega lasta masinal katkuda, siis mõne aja möödudes on nukkvõlli vahetus kindlustatud, sest õli jõudmine nukani on minimaalne.
Vasta
#9

Värskelt autokoolist tulnud kodanikuna pean ära märkima, et sealne ökopoliitika on jõudnud mulle vastuvõetamatu piirini. spidomeetri järgi 50-ga (reaalselt siis Ca 45km/h) kulgedes peab viies käik sees olema, kui on, siis miks mitte kuues. Auto väriseb tagumiku all ja tuntavalt jõudu ei ole. kuid vaielda ei tohi, muidu saad sama tunni teemat hea raha eest korrata. Mina saan aru, teen "hambad ristis" ära ja enda sõiduvahendit nii ei piina, kuid samuti lube tegevale naisele pean ikkagi pärast kodus pika loengu pidama, et miks ma ei taha, et ta minu autoga samamoodi sõidaks, nagu koolis. Autodest mitteteadvale algajale juhile tekitab see ilmselt mitmeid lisaprobleeme. Paljudel polegi kedagi, kes "õpetaks" ja nii jõuavadki teenindusse sõidukid, milledel on ilmsed "ökotunnused."
Teine sama jabur teema on pidurdamine. Kooli õpetuste järele toimetades tohiks pedaali puutuda vaid varbaotsaga vahetult enne peatumist, kui hoog on juba pea täielikult käikudega maha pidurdatud, sest nii säästab kütust. Kui ühekorra on reaalselt vaja pidama saada, pidurdab ainult vasak tagumine ratas ja seda ka veerand võimsusega, sest keegi ei ole kunagi sõiduki pidureid puutunud.
Tegelikult on probleemi suur osa ka selles, et vähemalt minu kogemuste põhjal õpetatakse koolides sõitma konkreetse autoga. Näiteks oli mu parem pool "paduhädas" parkimisega, sest tema teadis ainult seda, et keerama tuleb hakata, kui teise auto nurk tagumisest küljeaknast paistab, ning peeglid sätitakse paika ukselingi järgi. Samuti õpitakse kõik sõiduvõtted ühe konkreetse autoga, ning kui endale soetad corolla asemel golfi, ongi pekkis. Aga kogu autokoolindus on tegelikult minu jaoks nii keeruline ja ogasid täis teema, et sellest peaks sappi loopima mõnes muus alafoorumis.


Lugupidamisega,
Tanel
Vasta
#10

(22-08-2013, 07:22 AM)miilits Kirjutas:  Vana kooli masinatest rääkides võin kindlasti öelda, et kui VAZ -i mootoriga madalate pööretega lasta masinal katkuda, siis mõne aja möödudes on nukkvõlli vahetus kindlustatud, sest õli jõudmine nukani on minimaalne.
See on iganend jutt. Algpõhjus polnud madalates pööretes, vaid olematu kvaliteediga õlis.
Tänapäeval enam VAZ nukkvõlle pole vaja vahetada... vähemasti jutuks olevas kontekstis.
Vasta
#11

Igal mootoril on oma pööretevahemik, milles on pöördemomendi kõver sirge (tänapäevased mootorid) või lauge. Kõige kahjulikum on töötada järsu tõusu alas. Ning enamusel mootoritel see 1 krpm ongi just pöördemomendi järsu tõusu ala, laugemaks (võis suisa tasaseks) pöörab kusagil lahja 1500 juures. Miks autokooliõpetajad seda suruvad - sest neil ei ole teadmisi materiaaltehnilisest osastToungue

Kogu see jutt auto lagunemisest ühe või teise võtte tagajärjel pädeb vaid tehaseauue mootori puhul. Kui tegu on kasutatuna soetatud tehnika puhul loeb enam see, mida ja kuidas tegi (või jättis tegemataSad ) esimene omanik.

Kuigi minu arvates on ka tobe lülida 5. käik sisse vaid kaheks minutiks.

Käiguga pidurdamisel on jumet siis, kui seda saab teha efektiivselt (mootori pöörded on oluliselt üle tühikäigupöörete) ja sellega ei segata liiklust. Ehk ela ise ja lase teistel elada.
Vasta
#12

Käis mu plika ka lubade tegemise ajal seal kahel "öksõidul". See ikka paras naljanumber Big Grin Algul sinna minnes kästi sõita "nii nagu sa tavaliselt sõidad". Kompuuter näitas kütusekuluks 4,3L/100km (väike diisel). Siis tehti hull koolitus ja praktika, lõpus siis testisõit nende juhendamisel, a la 5-käiguga 50km/h mootori rapsides, siis 2km enne ristmikku jalg gaasipedaalilt jms jaburdused. Selle sõidu tulemuseks näitas kompuuter kuluks 4,4L/100km... Big Grin
Vasta
#13

Juba tuli teemaks õli rõhk, siis olen lammutanud mootorit mida omas takso sõitja - ka jokutas kogu aeg ja pill tuksus pidevalt pikalt tühi käigul, ja usu või ära usu, nukkvõll oli kulunud nii ümmarguseks, et ime, et üldse klappi avas.

Pikk jutt lühidalt - pange õlirõhu kellad külge - ja näete kui madal on õli rõhk madalatel pööretel ja siis mõtelge edasi.

Õli rõhu andurid hakkavad enamus mootoritel ulguma siis, kui õli rõhk kukub alla 0.5-0.7 bar ja tehasest on tühikäigu õli rõhuks määratud 0.8-1.2 bar. (seda siis uuest peast) Kujutagem nüüd ette, kui palju on asjad kulunud 500 000 km läbimisega, ja kui madalaks on õli rõhk kukkunud nüüd. Jah saaled saavad õlitust, aga nukkvõll mitte - teine asi on mootori suur koormus madalatel pööretel - kolvil käib korralik tutsakas aga õli rõhk on madal ja saale/väntvõlli kaela vahelt surutakse viimanegi õli välja.

Madal pööre on saatanast Big Grin

Nagu hr Võsa mainis, siis igal mootoril on oma ideaal võimsuse ja väände graafik - mille järgi tuleks oma sõiduvõtteid valida.

Kui max vääne on ikkagi 4500 rpm-il, siis pole mõtet lootagi, et 1500rpm-il ratta ringi võtab ja vastupidi Toungue

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#14

Mulle on jäänud mulje, et pea iga "tavaautoga" on normaalne sõita kui 3. käik 40 km/h, 4jas 60 km/h ha 5-s 80 km/h sisse panna. Siis mootori tööks ettenähtud pöördevahemik üldjuhul olemas.
Eriti seda inimestele rääkida ei viitsi, sest üldjuhul ei teata mootorite dünaamikast eriti midagi ning põhiteadmine on ikka see, et mida madalam pööre, seda vähem kulub.
Kuid mõned, kes kuulda on võtnud avastasid, et ongi parem sõita- kütusekulu on sama ning saab ka kiirendada, selle asemel, et gaas põhjas mootor detoneerima lasta mingi 1000 kuni 1500 pöörde juures.

Ökotada saab ikka liiklust ettenähes ja fooritsükleid tundes st. võimalikult vähe pidurdada ja kiirendada. Muidugi ei tohi teistele pinda käia oma jokutamisega. See, et kas sul on linnas 60 km/h sõites autol 1200 rpm või 2000 rpm on juba kaduvväike vahe võrreldes peatumiste ja kiirendamistega.

Ja nagu ennegi mainitud siis korras mootori keps kipub külla tulema üldjuhul madalal pöördel palju gaasi andes, mitte kõrge rpm kandis.
Vasta
#15

(22-08-2013, 11:46 AM)mossepower Kirjutas:  ...
Ökotada saab ikka liiklust ettenähes ja fooritsükleid tundes st. võimalikult vähe pidurdada ja kiirendada.
...

Odavaim kütust säästev lisavarustustus on gaasipedaali alla käiv klots: kui ikka vajutada ei saa, siis ka ei kuluToungue

Väike õgvendus ühe eelmise postituse kohta: mootori kohta ei ole teada mitte ideaalgraafik, vaid reaalselt dünostendil mõõdetud tulemused katsemootorilt. Tihti annab reaalne mootor välja enam, kuid mitte oluliselt.

Õnnetuseks ei lisata kasutusjuhendisse paljudel autodel mootorikarakteristikut.Sad
Vasta
#16

Paljud küsivad palju auto kütet võtab? Isiklikult võin ausalt öelda et minu auto võtab kõik ära mis annad.Big Grin
Vasta
#17

(22-08-2013, 10:52 AM)Romka Kirjutas:  Käis mu plika ka lubade tegemise ajal seal kahel "öksõidul". See ikka paras naljanumber Big Grin Algul sinna minnes kästi sõita "nii nagu sa tavaliselt sõidad". Kompuuter näitas kütusekuluks 4,3L/100km (väike diisel). Siis tehti hull koolitus ja praktika, lõpus siis testisõit nende juhendamisel, a la 5-käiguga 50km/h mootori rapsides, siis 2km enne ristmikku jalg gaasipedaalilt jms jaburdused. Selle sõidu tulemuseks näitas kompuuter kuluks 4,4L/100km... Big Grin

Samas teemas rääkisin just MAN-i juhiga, käis ka MAN-i enda koolitusel, sõit Laagrist Keilasse ja tagasi, vahe oli 8 liitrit "ökosõidu" kahjuks ...

Igal mootoril on oma "tööpiirkond", kus ta normaalselt töötab ... üldine öko-möko-jura on rohkem järjekordne "Bisnis" öiroametnikele!

Ja autokoolidest veel, olen alati lasknud juhtidel saada paberid kätte ja siis hakanud edasi õpetama, alustades sellest, et "autokooli õpetus unustagu ära ja nüüd hakkame uuesti õppima" Wink

Dad.
Vasta
#18

Mina teen oma ökosõidud jalgratta ehk tallaekspressiga! Toungue
Kogemus mossega - eelmine omanik(ämm) tossutas linnavahel neljanda käiguga umbes 40km/h. Benzaini võeti mingist nurgatagusest kolhoositanklast. Äi vandus ja puhastas küünlaid. Mootor oli sõitnud umbes 75 000. Heitgaasitestist ka läbi ei läinud. Äi ütles mulle, et vaheta küünlad ära, need vist läbi.
Kui eelmine pask paagist ära sai sõidetud, tankisin Nitro3000 nimelist lisanditega puhast kütust ja lasin maanteel parema jala sirgu.
Tulemus - heitgaasitestist läks sirge seljaga läbi ja küünlad on peal seniajani.
Nukkvõll elas õnneks ämma ökosõidu üle.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#19

Ökosõidu põhitõde on jah mootori paraja koormusega töö, liiga alla ja liiga üleval ei tule ökot. Käiguga pidurdamine peab olema mõtekas, pidurid ise tahavad ka aeg-ajalt tööd, muidu tulevad igast jamad. Sõidukoolides ja eksamil on ökotamisega ka minu arust üle piiri mindud ning sama manööverdamisel mingite linkide ja triipude vaatamisega, autode gabariidid on ju erinevad.

Do'nt panic
Vasta
#20

(22-08-2013, 12:44 PM)giordanobruno Kirjutas:  Käiguga pidurdamine peab olema mõtekas, pidurid ise tahavad ka aeg-ajalt tööd, muidu tulevad igast jamad.

Küsisin oma sõiduõpetajalt, et mis nipiga see käiguga pidurdamine kütust säästab? Vastus oli pikk ja ilus, täpselt ei mäleta, aga midagi stiilis, et elektroonika keerab kütuse pealevoolu nullilähedaseks ja mootorit veetakse rataste inertsiga edasi. Ilus küll, aga kas selle elektri, mis kütust säästab pean eraldi kassetiga oma 91 aasta polo makki lükkama? Mismoodi sellise autoga kütust säästa, millel ainuke elektrooniline lisa on salongivalgustus? Selle kohta ei teata midagi. Libedakoolitused on veel koledam teema. Selles ideaalmaailmas ei ole olemas autosid, mis oleks tagaveolised, või veel hullem, puuduks ABS. Kui peaksin valima libadakoolitust pakkuva firma, kus saab sõitu teha ka isikliku autoga, ning valima selleks näiteks oma 83 aasta Mersu, kukuksid ilmselt kohapeal kõik instruktorid riburadapidi sellili, nagu dominkolotsid Calgonit tablettide telereklaamis. Sellised autotd kõlbaksid vaid muuseumis eksponeerimiseks!
Keegi ei arvesta sellega, et :
* autokooli läbinud noorukil ei pruugi olla finantsi uue "Gorilla" soetamiseks
* värskete lubadega neiu võib esimeseks autoks saada on "boyfriendi" 5 liitrise turboga Pemmi
* Mõni kodanik on lihtsalt peast soe ja sõidab vanade pannidega. Mitte, et ta ei saaks "paremini," vaid sest ta tahab.
Usun, et eelmainitud kogukond ei ole sugugi pisike, kuid nemad ei saagi osata oma sõidukiga normaalselt läbi saada, kui keegi seda neile lisaks ei õpeta.
Aga võibolla olen lihtsalt mina valedes koolides käinud ja valede õpetajate otsa sattunud, kes teab.

Tanel
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne