Liiga ökosõit võib ju kahjulik olla?
#21

(22-08-2013, 13:33 PM)simmtann Kirjutas:  ...
Küsisin oma sõiduõpetajalt, et mis nipiga see käiguga pidurdamine kütust säästab? Vastus oli pikk ja ilus, täpselt ei mäleta, aga midagi stiilis, et elektroonika keerab kütuse pealevoolu nullilähedaseks ja mootorit veetakse rataste inertsiga edasi. Ilus küll, aga kas selle elektri, mis kütust säästab pean eraldi kassetiga oma 91 aasta polo makki lükkama? Mismoodi sellise autoga kütust säästa, millel ainuke elektrooniline lisa on salongivalgustus?
...

Materiaalosa tuleb tunda. Toungue

Paljudel autodel on juba kaheksakümendatest mootorpidurdusel kütuse etteande katkestav süsteem. Tõsi, seda pigem keskkonnahoiu, kui ökonoomitamise pärast. Kas Polol oli, ei tea.

Diiselmootori regulaator katkestab etteande, kui hoovast tellitud pöörlemissagedus on väiksem hetkepööretest. Samal põhimõttel töötavad kõik elektroonilised süsteemid, kaasa arvatud ottomootorite sissepritsed.

Päris uutel on tarkvaras asjad üsna keerukaks aetud ja kütuse etteannet alati sajaprotsendiliselt ei suleta. Ning et OT ei puuduks: võistlusmasinatel lausa pritsitakse eraldi kütust, et heitgaasivool gaasi vähendamisel ei väheneks, hoidmaks turbo pöördeid üleval.

Mootori pöörlemisel tarnib elektrit ju generaator ja kui sellest ei piisa, siis akus on ju märkimisväärne varu.Cool
Vasta
#22

Sõiduõpe on koolides teisejärguline. Põhiline ikka teenimiseks. Ei ole mina s.tem juht ekstern lubadega kui tänapäeva libe-pime koolituse läbinud, ja platse-tänavaid nühkinud vastsed lubadeomanikud.
See rohkem jah uut teemat väärt jutt.
Vasta
#23

(22-08-2013, 13:33 PM)simmtann Kirjutas:  ...* Mõni kodanik on lihtsalt peast soe ja sõidab vanade pannidega. Mitte, et ta ei saaks "paremini," vaid sest ta tahab...
Ei maksa nüüd nii isiklikuks ka minna. Ma pole sulle midagi santi teind... Wink
Vasta
#24

Kogemus oma autoga (peugeot 407 2l hdi) Liigmadalatel pööretel ökotades võtab rohkem kütust kui pisut kõrgematel pööretel sõites.
Vasta
#25

Täiesti loomulik, et ökosõitu harrastades tuleb oma auto käigukastiga (manuaal) väga heaks sõbraks saada... Aga kui ma oma autol äsja vahetatud kahemassilise hooratta enne tähtaega ära kulutan, võtan oma sõnad tagasi Smile, sest mulle meeldib palju ka mootoriga pidurdada.

Kuna juttu oli alguses ka moodsamatest diiselmootoritest, siis mina olen teinud nn. chiptuuningut ja toonud jõumomendi efektiivse vahemiku allapoole, et madalate pööretega juba vedu taga oleks. Lisaks ei pea käike vahetades enam nii palju pöördeid andma. Praktiline kütusekulu kokkuhoid on jäänud ~10% juurde, boonuseks võimsam masin.
Vasta
#26

Samas kui autoga vähe sõita ning koguaeg kasutada ainult mootoriga pidurdust siis juhtub see,et piduri süsteem ei pruugi enam korralikult töötada. Kettad roostetavad krobeliseks ja ebaühtlaseks olen täheldanud. Muidu ju klotsidega tõmbab pinna ühtlaselt haljaks kui ikka sihipäraselt kasutada.
Vasta
#27

Toon ühe näite millele tasuks mõelda:
vend ostis oma tüdrukule Nissan Almera 1,6.Sõita sai kuu kui viies käik ei tahtnud enam sees püsida.Selgus viienda käigu sünkronissator oli lõhutud,pidi olema tüüp viga,kuna lülitatakse viieskäik liiga vara sisse(viieskäik olla sellel autol maantee sõiduks)Minu oli see üllatuseks.
Ökosõidul tuleks lähtuda ikka konkreetsest autost.Meil ei ole vahet kas autol ühe-või kuueliitrine mootor,bensiin või diisel,manuaal või automaat.Tegelikult on neil kõigil ju erinevad lähenemised ökosõidule.Kas keegi selle ka on mõelnud?
Vasta
#28

Reeglina on roolis olles ka tunda, kuidas autole ei meeldi mingi käiguga söita, muidugi enamus inimesi on tehnikakauged ja arvavad et nii peabki olema.
Mina oma 2.0hdi ja tantsivat koera roolipeal omava isendiga ntx ei saa linnas 50kmh neljandat käikugi sisse panna, sest hakkab koledasti jurisema. Kannatab alles 60kmh ja üle selle kasutada. Kiirendamisest rääkimata madala pöördega.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#29

(22-08-2013, 13:33 PM)simmtann Kirjutas:  Selles ideaalmaailmas ei ole olemas autosid, mis oleks tagaveolised, või veel hullem, puuduks ABS.


Paljudel libedasõiduautodel (kui mitte kõigil) on ABS ja ESP kahjutuks tehtud, seega saad kenasti rattad plokki lasta. Kindlasti leidub ka tagavedulisi kuid esivedulised punnid ju odavam soetada. Küll aga on manuaali ja automaadiga oluline vahe sees ja automaati vist libedarajal pole. Loomulikult on vahe ka pikal ja lühikesel autol jne.

Aga ega sa saad libedakoolitusel ju esmased võtted kätte ja pead ise hiljem neid vastavalt rakendama olenevalt kasutatavast autost.

Minul on aga tihti olnud vastupidine küsimus ABS teemal. Kui paljud inimesed sõidavad autoga millel pole ABS? Eriti kui me räägime uutest noortest juhtidest.


Ja viies käik ning madal pööre tapab Toyota esiveduliste kasti otsalaagreid võimsalt. Põhiline mure just taksodel kuna need erilised "ökotajad".

Kusjuures peale seda kui oma vene tehnikale programmeeritava pritse peale panin olen hakanud oluliselt paremini mõistma ja nägema erinevate režiimidega seotud kütusekulu ja võimsust. Seal pole ka mingit ilustamist ja silumist nagu enamus autode pardakompuutrites.
Vasta
#30

Remargina - Tartus libedarajal oli üks automaat paar aastat tagasi valikus olemas.
Vasta
#31

(22-08-2013, 21:01 PM)genn Kirjutas:  Toon ühe näite millele tasuks mõelda:
vend ostis oma tüdrukule Nissan Almera 1,6.Sõita sai kuu kui viies käik ei tahtnud enam sees püsida.Selgus viienda käigu sünkronissator oli lõhutud,pidi olema tüüp viga,kuna lülitatakse viieskäik liiga vara sisse(viieskäik olla sellel autol maantee sõiduks)Minu oli see üllatuseks.
Ökosõidul tuleks lähtuda ikka konkreetsest autost.Meil ei ole vahet kas autol ühe-või kuueliitrine mootor,bensiin või diisel,manuaal või automaat.Tegelikult on neil kõigil ju erinevad lähenemised ökosõidule.Kas keegi selle ka on mõelnud?
küllap see viies käik teistelgi maantee sõiduks, kui just kuuendat ja seitsmendat pole valida. linnas ikka kõik käigud peeneks ja tunned ,et mootor on rõõmus.
Vasta
#32

Kõik on nii kena ja õige, aga ökonoomne sõit on ikka igal mootoril eraldi tehnika. Uutel autodel tõesti, kus eriti taibukate pritsete ja muutuvate nuka nurkade ja turbotega on aetud pöördemomendi kättesaadavus igal pöördel heaks on uskumatu, aga tõsi et 30km/h võib ühtlasel sõidul viienda sisse laksida ja midagi hullu ei juhtu(hea näide tõesti toyota gorilla). Paraku tänapäeva autokoolides eriti ei õpetata, et sisepõlemismootorid ei ole kõik sama karakteristikuga, hoolimata sellest et neid juba pea 100 aastat tänavakasutusse massiliselt toodetud on.
Paraku on hetkel veel eesti tänavalaevadest enamik selliseid, mis ainult teatud pööretevahemikul head on.
Näiteks üks minu igapäevaliikuritest on kõige ökonoomsem, kui sõita iga käiguga pööretevahemikul 1800-2500rpm ja mitte üldse ei lõhu mootorit ning küttekulu on kõvasti alla selle mida tehas ette näeb (lisan see juures et auto on 18 aastat vana Chrysler voyager 2,5l 74kw bensiini motoriga). Kujutan ette, kui selle autoga üritada sõita 1000-1500rpm siis küttekulu oleks juba võrreldav vene K- 700-ga ja sidurivahetus oleks ilmselt igakuine rõõm.

huvitav, miks alati autot lahti võttes ja kokku tagasi pannes nii palju juppe üle jääb...?
Vasta
#33

Kiirelt lappasin Skoda Roomster/Praktiku owners manuali. Seal öeldi ,et käik vahetada ülesse 2000-2500 rpmi. Pole mõtet tõesti niisama sõita suurte pööretega kui just eriolukorda pole(haagis,järsk mäkketõus vms) . Ja liiga madalat pöörded pole head kuid nö alumist numbrit ei toodud välja. Samuti polnud eraldi diisli/bensuka kohta.

Et ehk siis kõige ökom ja samas mootrile on hea hoida pöördeid selles vahemikus.

Autokoolist jäi mulle ka siuke mulje,et kohalt startides vaheta käigud max 3000 pealt ülesse kuni jääd siis 5nda käiguga ning väriseva mootoriga liikvele linnavahele . Väga vale tundub see kuigi nii õpetatakse.

Kui kiirusepiirang 70km/h ja sõidad 2000 RPM 4käiguga pole ju mõtet käiku ülesse vahetada ütleb minu loogika Smile
Vasta
#34

Vana autojuhtide tarkus ütleb, et esimene kolmandik maksimaalpööretest ja viimane kolmandik on mootorile kahjuks. Püüda hoida seda keskmist kolmandikku ja mootor rõõmustab. Muidugi käib see vene 60-80-ndate tehnika kohta. Nüüd on inseneriteadus uutesse kõrgustesse tõusnud ja kombed teised.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#35

Ökosõit ju algab esmalt autost endast(kuskil on füüsiline piir millest alla poole ei saa kütusekulu).Siis auto tehnilisest seisus,et kõik ikka oleks tipp topp ja seejärel marsuudi valikust. Samuti on kellaaeg väga tähtis. Ja alles kõige viimasena mängib rolli reaalne sõiduviis kui just päris hullu ei panda .

Sõitude planeerimine kas teha 3 väikest sõitu või üks suur sõit talvel tähendab päris suurt kütusekulu vahet ja mõnikord on üldse parem minna bussiga.
Vasta
#36

Sm. motamees.
Ma ei väida, et selleaegne õli oleks olnud hea, kuid "töristajatel" tuli nukkvõlli vahetus kindlasti varem ette kui seda oleks oodanud, kui see õli oleks päris pask, siis oleks vaja olnud ka saalede kallale minna, seda eriti tihti teha ei tulnud, muidugi oli probleeme ka nukkvõlli materjalis e. pinnakarastuses.
Kuid see oli ka kindel, et madalatel pööretel jõudis õli nookuriteni kesiselt.
Võin ka kinnitada seda, et 30-se ZAZ mootoril oli õlirõhk mitte kõige parem, kui sai tehtud aga mõningased ümberehitused, sai tühiküigul 1,5 ja pööretega 3 atm ning mootori jahtumisega enam ei mingeid probleeme.
Vasta
#37

(23-08-2013, 17:34 PM)miilits Kirjutas:  ... muidugi oli probleeme ka nukkvõlli materjalis e. pinnakarastuses...
Needsamad nukkvõllid riiulitelt sõidavad tänapäeval millegipärast ilma probleemideta.
Ja kui mõni Lada soomest tagasi tuli, siis käidi ikke kuulamas, kui hästi ja vaikselt üks mootor võib töötada. Ega seal muud vahet aga polnud, kui Soomes pandi korralik õli sisse.
Meie peres töristatakse kolme Lada mootoriga ja ühelgi pole nukkvõlli probleeme olnud. Pole isegi klappe reguleerinud. Kõigil on sees 5w40 õli.
Vasta
#38

Jah sellele ökatamisele ja mootorile õigete pöörete leidmisele pole kindlasti mingit ühtset valemit.
Ise sõidan "uunikumi" ehk Ford Scorpioga(80ndate lõpust) v-6 2,4l 93Kw.
Linnaliikluses täitsa vabalt 5-nda käiguga(natuke üle 1000rpm ja kuskilt poolt ei värise ega detoneeri).Maanteel 5-nda käiguga sõites (90-100km/h) on pöörded kuskil 2400. Küünlaid olen maha võtnud ja ei mingit tahmamist pole märgand - ilusad puhtad ja pruunid.
Juulikuus oli ülevaatus.Tegin siis nii nagu paljud soovitasid-andsin mootorile valu et katt kuumaks saada. Selleks oli vaja maanteel sõita lubatud (90km/h) 3-nda käiguga et pöörded tõuseks üle 4500rpm-i.Tahhokas läheb punase peale alles 6000-nde juures. No ei tea kas sellest oli abi või mitte aga ülevaatuse läbisin igatahes puhtalt.Tore oli vaadata tahhokat nii kõrgel näidul ja kuulda neid v-mootori mõnusaid hääli Cool aga bensubaagis toimus täielik katastroof sel ajalSad
Nõus ksf.simmtann väidetega.
Selles ideaalmaailmas ei ole olemas autosid, mis oleks tagaveolised, või veel hullem, puuduks ABS.
- Elan ilmselt ka teises maailmas ja pole kunagi omanud töötava ABS-ga autot ning arvan et pole ka miskit kaotanud.
* värskete lubadega neiu võib esimeseks autoks saada on "boyfriendi" 5 liitrise turboga Pemmi.
- Värskete lubadega neiul võib tõesti raskeks minna (esiveoliselt õppesõiduautolt ümber istuda võimsasse tagaveolisse)
* Mõni kodanik on lihtsalt peast soe ja sõidab vanade pannidega. Mitte, et ta ei saaks "paremini," vaid sest ta tahab.
- Ei solvu selle peale et peast soe ja saaks"paremini" .Eks omamoodi peast soojad on ka need kes igal võimalusel vahetavad autosid nigu sokke ja üritavad alati naabrimehest paremad ollaBig Grin
Vasta
#39

krossifänn sai praegu 12 punkti. 10 oli maksimum.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#40

ja-jah , täpselt nii ta on endalgi, üle 1990 arvuga panni ei soovi vabatahtlikult kasutada , üldjuhul on nad v8-ga, miis kah tundub v6-test ökom olevat
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne