Kuidas ma kaks kuud juppe kogusin,kaks päeva ehitasin ja kahe sekundiga hävitasin.
#1

Lugu järgmine: kodus kogumiskaev mis aeg-ajalt vajab tühjendamist. Kui omal vaakumpütt varnast võtta, saab seda teha kui aega-tahtmist-vajadust on. Veokas olemas,kraanakene ka kastis-tuleb siis valmis meisterdada. Interneeduse avarustest leidsin alumiinium püti, sajase ventiili sain vanarauast, oksjoni kaudu hankisin made in DDR vaakumpumba koos mootoriga. Imivooliku sain tsemendivedajate käest.Olemas!
Hakkasin siis juppe omavahel sobitama ja kokku laduma. Paagi kaane krae külge sai vaakumi näidik ja üles serva taseme kontrolliks aknakene, ventiil poltidega paagi külge, pump metalltraadiga tugevdatud vooliku abil pütiga ühenduses. Leidsin sobiva raami ka paagi alla,et peale tööde lõppu hea aia äärde ladustada järgmist korda ootama. Kena kõik.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#2

Kuna seda "kahte sekundit" pole kirjeldatud, siis vist tõmbas kortsu selle alumiiniumpaagi?
Vasta
#3

Egas midagi, katsetama. Esimeseks tööks valisin vähe puhtama veekogu ehk siis purskkaevu tiigikese. Sõber ka just parasjagu linnast kohale tulnud ja naabrimehe kutsusin asja kaema. Pistik seina ja tuld! Õigemini elektrit ja vaakumit! Vesi hakkaski alanema tiigikeses ja kõigil nägu nalja täis. Aga suures tuhinas, nagu pärast selgus, jäi ventiili siiber poole peale. See avakene täitus kiiresti lehtede ja muu sodiga tiigi põhjast ja kuna minu tähelepanu oli millegi pärast mujal, käiski mingi moment üks huvitav häälitsus ja pütt oli kortsus mis kole.

Nii, pump seisma ja uskuge, naeru oli terve hoov täis.Meil kõigil kolmel oli nalja nabani. Itsitasime sõbra üle kes arvas, et midagi lendab nüüd õhku ka veel ja oli maja nurga taga poollösakil.
Hullu pold midagi. Umbes 1300-st liitrist järel 500, töö sai tehtud. Mis siis, et ühe korra asemel pidin kolm korda paaki tühjendama. Ja naaber sai samuti settekaevu tühjaks.
Nii, suruõhuga välja ei pressi (pole küll proovinud) aga kuna kaotada pole midagi siis tuli selline mõte,et panen talveks vett täis. Vaatan mis kevadeks juhtub. Kui lööb puruks, otsin uue paagi, lömmis läheb vanarauda ja katsun edaspidi targem olla. Kõige mõistlikum siis veel kaitseklapp lisada. Õpetused, soovitused teretulnud!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#4

Vaevalt see vaakumpump 1 atmosfäärini (kasutan vana iganenud mõõtühiku rahvapärast väljendit) küündis. Rohkem sinna 0,5-0,6 kanti. See 1 on laboripumpade piir. Kui nüüd veevärgi surve ca 4 atm. taha paned peaks asja täis "puhuma". Muidugi siis kui pragusid ei teki. Ära õhku küll sisse jäta, ikka ääreni vett täis ja siis trassist surve taha. Viimased kortsud kergete puu- või kummihaamri löögikestega. Kui õhk sisse jääb, ära ligi mine.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#5

Kui koer korra külapääl käind, ega tedas siis pole lihtne sealt eemal hoida - vanu volte mööda kortsutab pütti poole kergemini.
Aga tasub proovida.
Vasta
#6

(12-09-2013, 09:54 AM)motamees Kirjutas:  Kui koer korra külapääl käind, ega tedas siis pole lihtne sealt eemal hoida - vanu volte mööda kortsutab pütti poole kergemini.
Aga tasub proovida.

aga ehk saab siis põõnad sisse panna ? hoiab edaspidi pehme asja kõvemana.
juhul muidugi kui asja tagasi oma õigesse vormi saab
Vasta
#7

hellrix Kirjutas:Nii, suruõhuga välja ei pressi (pole küll proovinud)....

Mis ta siis ei pressi, pressib pressib! Isegi sellesama vaakumbumba survepool pressib ilusti ümmarguseks tagasi. Järgi proovitud:



Mina keevitasin sissepoole kümnesest karbist tugevdused (ühes metalliettevõttes sai rullide vahelt läbi lastud). Sisse sai pandud sektoritena, kuna tervet kaart ju korraga ei pane. Alla sai panemata jäetud, seda puhastamise ja väljajooksmise hõlbustamiseks.

   

Väiksele pütile võid ühe paar kaart väljapoole panna. Õigemini, tuleb panna enne, sest ilma tugevdusteta püti tõmbad kortsu mingi aeg nii või teisiti.

   

Kõige lihtsam on peenemale karbile või nelikanttorule ühele küljele relakaga lõhed lõigata ja siis ümber püti keerata ja kõik kinni keevitada.

   

Minu meelest on idiootsus panna tugevdused pikkupidi, seda muidugi nähtud küll ja küll.
Vasta
#8

(12-09-2013, 09:31 AM)hellrix Kirjutas:  ...
Nii, suruõhuga välja ei pressi (pole küll proovinud) aga kuna kaotada pole midagi siis tuli selline mõte,et panen talveks vett täis.
...

Kuna kaotada pole niikuinii midagi, siis alustaks ikka rõhust. Esmalt trassiveega, hiljem võib ju kusagilt enamat nõutada, kui paak on kuju võtmas. Tõsi, ilmselt läheb vaja suurusjärgu võrra kõrgemat rõhku, kui kokkulangemiseks.

Suruõhku ei soovita pruukida - tundmatu anum võib huvitavaid efekte anda.

Seejärel tugevdused: igasugused otselatid jms on saatanast. Eelkirjutaja tehtud vööd annavad väga hea kaalu-tugevuse suhte, sest silindriline konstruktsioon on iseenesest tugev, lihtsalt läbi nõtkumisel kaotab kandevõime hetkega.
Vasta
#9

(12-09-2013, 10:58 AM)v6sa Kirjutas:  .... igasugused otselatid jms on saatanast....

Mõned pornopildid:

   
   
   
   
   
Vasta
#10

Aurul ja hullul on hirmus jõud:
http://www.youtube.com/watch?v=n-3cu_Q119s

Ning üleüldse oleme suure surve all ja igasugused seest tühjad asjad peavad olema hästi läbi mõeldud:
http://www.youtube.com/watch?v=n-3cu_Q119s
Vasta
#11

Küsimus minul kui võhikul.. Miks otselatid saatanast on`?
Vasta
#12

(12-09-2013, 12:21 PM)Haller Kirjutas:  Küsimus minul kui võhikul.. Miks otselatid saatanast on`?

Nende toime on minimaalne(proovi ntks sirge latt keskelt looka tõmmata versus sama profiil ümmarguseks keeratuna lössi vajutada - kasuta kasvõi kirjaklambrit).
Vasta
#13

(12-09-2013, 12:21 PM)Haller Kirjutas:  Küsimus minul kui võhikul.. Miks otselatid saatanast on`?

Selle küsimuse ammendav vastus on Tugevusõpetuse distsipliinis.

Lühidalt ütles Ats97 ära.
Vasta
#14

No vott, jälle hulka targem. Eks kui tegutsemiseks läheb, annan tulemustest teada. Plaanide kohaselt enne kevadet pütti ei puutu.Kui saan sirgemaks, lähevad tugevdused sissepoole kuna paak alumiiniumist ja seega terasest kaart külge ei keevita, aluminiumist karpi ei viitsi otsida.
Kusjuures tsemendi vedajad arvasid ka, et lükkab välja küll. Nemad oma suurde paaki üle kahe atm-i ei tohi lasta, vähe suurem surve pidi ilusasti uue ava paaki tegema.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#15

Lase paak Makroflexi täis, surub vaikselt ümmarguseks tagasi, ei lenda õhku ega kedagist! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#16

Kui piimapütil, ma räägin Gaz-53 baasil masinatest, sektsiooni kokku tõmbasid, siis välja lükkasime AINULT tungrauaga. Abiks puuklotsid ja prussijupid. Seda kino sai teha ainult üks kord. Järgmine kord oli oodata pragusid.
Üks kord oli ühel pütil põhi vastu kaant. Noh, et tungraud sisse mahuks, lasksime siiski suruõhuga alguses. Kaan kinni ja vaakumiaugust surve sisse. Lasksid seni, kuni sees mõned plõksud käisid. Edasi ka ainult tungiga. Mõnel õnnestus pütt vahel suuremaks suruda, kui kalibreerimises näidatud oli Smile ...


Vasta
#17

Eetrit sisse ja tuld! Aastavahetusel saab vana-aasta korraliku saluudiga ära saata. Eesti polegi veel ühtegi korralikku sputnikut orbiidile saatnud, viimane aeg see viga parandada. Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#18

(12-09-2013, 22:06 PM)mlsluik Kirjutas:  Eetrit sisse ja tuld! Aastavahetusel saab vana-aasta korraliku saluudiga ära saata. Eesti polegi veel ühtegi korralikku sputnikut orbiidile saatnud, viimane aeg see viga parandada. Wink
Lombi taga on sarnaseid katseid tehtud, kuigi vähe kangemate rohtudega: http://www.youtube.com/watch?v=Gxm_qpKh7Jw

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#19

(12-09-2013, 22:06 PM)mlsluik Kirjutas:  Eetrit sisse ja tuld! Aastavahetusel saab vana-aasta korraliku saluudiga ära saata. Eesti polegi veel ühtegi korralikku sputnikut orbiidile saatnud, viimane aeg see viga parandada. Wink

Päris orbiidile vist ei lähe - nii palju eetrit sinna ei suru... Aga uhke kaare võiks osa paagist teha küll.
Vasta
#20

Jõulu teisel pühal sai, tänu veele, pumbale ja füüsikaseadustele, pütt oma esialgse kuju tagasi ning järjekordsed imemisedki tehtud. Tänud kõigile kes viitsisid õpetusi jagada.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne