Täna 25 aastat tagasi
#1

Tekkis mõte selline teema tekitada, kuna aastal 1988 algasid sündmused, mis tõid meid siia, kus tänapäeval oleme.Märksõnad oleksid - sotsialimi kokkuvarisemine, eraettevõtluse tekkimine, kolhooside-sovhooside lagunemine, talude algusaastad, röövkapitalismi aeg, organiseeritud kuritegevus, NL armeeteenistusest kõrvalehoidmine jne.
Meenutagem, 1988. aastal loodi ainupartei NLKP kõrvale ERSP, mispeale tekkis neid parteikesi nagu seeni pärast sügisvihma.Maanteede ääres tossasid saslõkikünad, turgudel keerutati suhkruvatti, perenaised vuhvisid vahvleid küpsetada ja Venemaa poole voorisid raskelt koormatud haagistega Zigulid.Polnud enam kellegi asi, et mahakantud masinaid ei lõigatud vanarauaks, vaid veeti koju paremaid aegu ootama.Soomest hakati tooma Datsuniromusid.
Selles teemas, erinevalt NL-aegsetest lugudest, saaks oma meenutusi kirja panna ka noorem generatsioon, kelle lapsepõlv ja noorukiaastad jäid just üheksakümnendatesse.
Vasta
#2

https://drive.google.com/drive/folders/1...sp=sharing 
https://drive.google.com/drive/folders/1...sp=sharing 
Esimeses Balti kett Rapla juures Alu teeristis, teises Roheline kett paar nädalat hiljem Rohukülas.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#3

Ilus rahvusromantiline lootuste aeg oli. Mis on tänaseks saanud, näeme isegi. Hoopis hirmutavam on mõelda teemal: "täna 25 aasta pärast". Kui elu samas vaimus jätkub, on selleks ajaks suuremad linnad ilmselt detroidistunud, väiksemad asulad aga meenutavad tänast Pripjatti.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#4

täna 25 aastat tagasi asusin okupeeritud Preisimaal Kaliningradi oblastis Gussevi linnakeses ja tegelesin seal kroonu sundaja äraraiskamisega , demblini oli jäänud veel ainult ainult 8 kuud

Et sidemeeste kaptjorkas oli raadio olemas siis sai seda ikka kuulata aga Eesti jaamu tuli väga harva , ainult ülilevi korral , ka Ameerika Häält millegipärast ei tulnud , kuulasin siis enamuse aja Poola jaamasid
Vasta
#5

(18-09-2013, 15:04 PM)Mossemees Kirjutas:  Ilus rahvusromantiline lootuste aeg oli. Mis on tänaseks saanud, näeme isegi. Hoopis hirmutavam on mõelda teemal: "täna 25 aasta pärast". Kui elu samas vaimus jätkub, on selleks ajaks suuremad linnad ilmselt detroidistunud, väiksemad asulad aga meenutavad tänast Pripjatti.


25a tagasi oli au siia ilusale põhjamaale oma jalg maha panna ja esimesed sõõmud õhku sisse hingata...

Tänasel päeval näen tulevikku hoopis teisest küljest kui austatud ksf Mossemees, eesti on 20aastaga suutnud jõuda kaugemale kui teised meie saatusekaaslased, eestis on võimalusi tohutult ning meil on õnn elada avatud maailmas. Oleme maailmakodanikud, tahad sööd hommikust londonis Ramsey River restos, tahad lähed õhtul Pariisi teatrisse, järgmine päev oled juba lõunaks eestis ja sõidad praamiga saaremaale ilma et keegi kobiseks... Ja kui soovid seda kõike teha siis kurat, pange foorum ja Facebook vaheduseks kinni ja ning võtke jalad perse alt välja, häid töökäsi läheb pidevalt vaja kes suudaks ka oma peanupuga natuke mõelda, mitte kurta hommikust õhtuni kui kehv kõik on. Tuleb siis järelikult ise paremini teha kui antud olukord ei sobi.

Aga ei, muretsete ainult et täna head ilma hoiaks! NO99 lavastus "Ühtne Eesti suurkogu" tabab siinkohal naelapea pihta. Miks te kurat ei tule tänavale oma meelt avaldama kui vaja? Vehin nagu loll üksinda...
Foorumis on kõva arutelu vanatehnika teemal, päris elus aga ei kuule ega näe seda keegi mida öelda soovite...

Tööd ei ole, noo mida kuradit. Sel juhul peab küll kurt-tumm pime kätetu lombakas olema... Kui tööandjat nuumata ei soovi siis tuleb ise paremini teha. Ettevõtlusega tegelemine reeglina asukohast ei sõltu, edukaks saab ainult paindliku ja avara silmaringiga kodanik.



Tahan oma jutuga jõuda sinna et MULLE EESTIS MEELDIB!
Eesti on väga ilus maa ja siin elab väga muhe rahvas, iga viljakas maa sisaldab alati ka törts sitta aga mis sellest, ongi huvitavam!
Meil on veel palju puhast õhku, selget vett ja puutumata loodust, jätamegi selle nii. Teate kui mõnus on varahommikul päiksetõusu ajal mõne rabajärve ääres hommikust süüa ja lihtsalt olla... Valik on suur, pea 1400 järve ja teine samapalju saari, meid mahub siia palju. Mahuvad ka need 30% meie seast kes veel eesti keelt ära pole õppinud...
Erinevus rikastab... mingil määral. Kui võõras võim meid nii tihti nu&&¤d poleks siis meenutaks meie vaime areng ehk rohkem põhjanaabreid...
Olen ikka püüdnud mõelda et iga asi on milleski hea.

Ei tasu sajakonna poliitiku ja mõttetute muiduleivasööjatest riigiametnike ning niisama ülavpeetavate pärast nüüd oma kodumaad vihkama hakata...
Niikaua kui teid keegi ei kuule ei muutu miski paremaks... Tuleb teha häält, ja seda tuleb teha kõvasti.

NL ajastu lõppu ma muidugi ei mäleta, meie oma riigi algusaastaid aga küll.
Vanaema viidi hommikul koos aiasaadustega turgu, isa töötas hommikust õhtuni, kui kaugelt nägin jumzi kodupoole tulemas jooksin vastu, eks ikka selleks et sõita saaks...Rolleyes Alati ei jõudnudki ära oodata...

Oli raskemaid aegu, suhkruleib oli viimasepeal maiustus... Kõik ikka selleks et tulevik helgem oleks. Nüüd võid lubada head ja paremat, kõik aga on tulnud higi, valu ja raske tööga. Niisama ei anta midagi...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#6

Luigega pea 100 prossa nõus, eriti selle osaga, mis tööpuudusest räägib. Praegu tervis natu sitavaata, aegajalt vaja tüüpe appi kutsuda ühtteist tegema. Ükskõik kellele helistan on esimene jutt alati, et aega ei ole. Võimalik muidugi, et ma tunnen lihtsalt valesid inimesi...
Ja veel: elu läheb siis paremaks kui kõik teadvustavad, et raha ei tohi väljamaale viia. Nagunii on teie majalaenud vaja rootslastele tagasi anda, ülejäänud voogu saaks pidurdada. Aga see jutt väärib eraldi teemat.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7

Väga huvitav aeg oli.Õppisin siis kkk.n.16 kolmandal kursusel ehitust.Tööpraktika ajal sai igasugu pulli tehtud ja näit.9 kordse maja katusel hevibändi kitarrist oldud.Kuna päris kidra puudus siis kõlbas selleks lumelabidas kaBig Grin
   
Maal liikumisvahendiks ikka tsikkel.Tol momendil siis Voshod ehk "jänku jawa".
Kõige soojem,odavam,mugavam..jne.riideese tsiklisõiduks oli vene buhvaika.
Kutsusime seda hellitavalt "parteipintsakuks".
   
Autosport muidugi huvitas.
   
Poliitikast ei huvitunud,"ameerika häält"kuulata ei viitsinud.Palju ägedam oli enda "Majak"233-st tümakat kuulataSmile Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva õhtul sai küll ekstra Tartusse sõidetud ja osaletud neis nn.mitteametlikes rongkäikudes.
Vasta
#8

Kusagilt kommentaariumist lugesin kunagi Eesti kohta tõeliselt kuldset kommentaari: ära selles riigis mitte kunagi, mitte ühelgi tingimusel luuda ega labidat pihku võta. Kui võtad, jäävadki need sulle elu lõpuni kätte.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#9

(18-09-2013, 20:29 PM)Marko Kirjutas:  Luigega pea 100 prossa nõus, eriti selle osaga, mis tööpuudusest räägib. Praegu tervis natu sitavaata, aegajalt vaja tüüpe appi kutsuda ühtteist tegema. Ükskõik kellele helistan on esimene jutt alati, et aega ei ole. Võimalik muidugi, et ma tunnen lihtsalt valesid inimesi...
Ma vanem mees ja rohkem nõus Mossemehega ... maa on tühjaks jooksnud, töömehi pole enam jäänud, kõik kes tööd teha suudavad on väljamaal. Samuti on vaja igasugu töid teha mida ise tervise jms tõttu ei suuda või oska- vanasti said kusagilt naaberkülast ikka mehe tööle, nüüd otsisin terve suve läbi, kes on läinud, kes samuti vanaks jäänud ja kes pidevalt tsüklis, see on EEsti reaalsus. Ja kui lõpuks leiad firma!!, kuna lihtsalt mehi võtta pole, siis see tahab 6 tunni töö eest minu kuupalka! Ometi teenin pea seda nn Eesti keskmist oma kahe kõrgharidusega. No krt see ratsa rikkaks küll meid õnnelikuks ei tee!
Vanasti tuli mees tööle, tegi tööd sama suurusjärgu eest tunnis mis mina sain riigitööl, muidugi pudel õhtul peale ja kõik olid õnnelikud.

Aga 25 aastat tagasi olid lootusrikkad ja helged ajad. Töötasin lennuväljal tuletõrjuja-relvastatud valvurina, kohakaaslasena vabadel päevadel erialasel tööl muuseumis ja muidugi maal juurikaid ja loomi kasvatades, hommikul Pihkva turule, juurikad müüdud, siis Norma kuivainepurkidega määritult saadud teleka, segumasina või mikrolaineahju ostuga koju ja tööle, õhtul peale tööd põllule. Raha tuli, elu oli lill. Lootused EW taassünnile olid suured aga see fekaal, mis välja tuli, see on igasuguse eluisu ära võtnud. Viimase paari aastaga on riigisüsteemis asjad ikka täitsa mädaks läinud - kogu aur läheb raha kokkuhoiule, mis tegelikult midagi kokku ei hoia selle asemel et tegeleda raha leidmisega asjade arendamiseks. See viimane E. Raasukese superfirma idee on ikka tõeline pärlSad Krt, andke ometi inimestele võimalus vabalt oma tööd teha, ärge kogu aeg neid kahtlustage mingis riigivarguse vandenõus ...
Vasta
#10

Tulles aga tagasi teemasse, siis klapid pähe ja nostalgitsema! http://www.youtube.com/watch?v=i8mz9uOvFQA

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#11

Kellelgi vanu "Pikker"'eid on? Endale meenub üks tagakülg kusagilt 80ndate teisest poolest kus oli juttu "Väljasurejatest", lühidane moraal oli et kui surnud pole siis kohe surevad. On's kellelgi neid, võiks siia panna tolle.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#12

Aastal 1988 olin oma elu ja mõtetega jõudnud sinnamaale, et sovhoosi keskasula kortermajas elamisest oli täielik siiber ees ja ostsin talumaja, mis oli juba aastaid seisnud tühjana.Maja all oli suur maakivist võlvkelder, mis sobis suurepäraselt kapsapeade hoiustamiseks ning seetõttu oli vaja kapsapõllu pinda suurendada, sest sovhoosi poolt eraldatud 0,25 ha ei võimaldanud korralikku äri tarbeks piisavat kogust kasvatada.
Selle endise talu ümber laiusid viljapõllud, kuid suurte puudega ümbritsetud endisel taluõuel lokkas võsa ja takjad.Tellisin Setumaalt siiakanti migreerunud Paulilt plännitäie hansat(meiekeeli puskarit ehk metsakohinat) ja lähedalasuvale maaparandus objektile jossimeestega läbirääkimisi pidama.Hansa oli korraliku kvaliteediga ning juba järgmise pühapäeva hommikul klirisesid aknaklaasid, kui kolmest jossist koosnev dessant õuele sõitis.Õhtuks oli võsa kenasti ühte hunnikusse ja vanade kõrvalhoonete vundamendijäänused teise lükatud.Endise risu-räsu asemele oli tekitatud tubli hektar ilusat, tasast põllumaad, kus järgmisel suvel haljendas kapsapõld, mis puhanud maal tõotas korralikku saaki.Idülli rikkus aga sovhoosi melioraator, kes ühel kenal päiksepaistelisel suvepäeval, tige nagu tikripõõsas, õuele tormas."Sulle on ette nähtud 25 sajandikku aiamaad, aga sina, va kapitalist ja külakurnaja, oled omavoliliselt seda juurde võtnud".Ei aidanud selgitused, et tegemist oli ju mahajäetud jäätmaaga, mida sovhoos niikuinii ei kasutanud."Olgu septembriks kapsad siit kadunud, sest sovhoos külvab sellele lapile talivilja".Visa melioraator oligi septembri algul uuesti kohal ja meievahel läks päris ägedaks sõnavahetuseks:
Tema"Homme tuleb traktor ja künnab sinu kapsad kõige täiega mulla alla"
Mina"Tahaks näha, milline künnimees seda tegema söandab tulla"
T."Kui keegi ei tule, võtan mõne traktori ja teen seda ise"
M."Sel juhul saad minult füüsilise noomituse"
T."Ah ähvardad - lähen nüüd ja kutsun miilitsa"
M."Kuule, sina padupunane endine partorg - vaata natuke ringi, mis toimub meil siin Eestimaal ja mis toimub terves NSVL-s.Sinusuguste aeg saab kohe-kohe ümber ja see, et mind kapitalistiks sõimad teeb mulle ainult au"
T."Sind ja sinu mõttekaaslasi ootab juba Siber"
M."Ja sind kuulsusetu vanaduspõlv.Küll veel näed, et need põllud siin talu ümber on varsti minu omad"

Nii ka läks.Kahe aasta pärast oli mul taluseaduse alusel 36 ha põllumaad.Kapsad tõid Venemaalt hulga raha, mille investeerisin uutesse hoonetesse.Melioraator ilmselt krigistas hambaid nende täieliku kulumiseni, jäi peale sovhoosi lagunemist töötuks ja jõi end aastaga salaviinast surnuks.Rahu tema põrmule!
Vasta
#13

eks need väikesed ülemused on harilikult kõige suuremadToungue

niiet siberiga ähvardati isegi 88 aastal sovetskoje hozjastvotes
Vasta
#14

Kahjuks ei suuda siin ühe kirjatükiga anda kõike edasi aga midagi ehk siiski.
Kõige suurem muutus oli see,et meie tegevus....kõige kasvatamine ja turul müümine muutus järjest normaalsemaks,sest polnud enam karta nn. hõlptulu süüdistust ega ka mingeid kontrolle...Big Grin Sest see tegevus muutus järsku kõigile vajalikuks ja nimetati seda ka korralikult--äri......
Enne seda oli koguaeg hirm,et miilits hüppab tarre,sest olime siin nagu oaas keset kolhoosikõrbe..... vargad,keda koguaeg kahtlustati küll põhu kui muu varguses kolhoosipõllult.. nimelt kahtlustati individuaali alati varguses..... aga paraku vist isegi mitmel korral jäid siin ametimehed pika ninaga....sest kaevati niisama lõhu ja kadeduse pärast.
Kurvaks teeb nüüd takkajärgi see,et vahepeal tehti Taluseadus mille käigus tehti palju pahna ehk siis anti talumeeste maid uutele,samas oli ju maad põlistele tagastamata. Seda oleks tulnud teha aga nii,et ei tekiks uusi kannatajaid. Selle taga oli aga saamahimu+ teadmatus ja arusaamatus. No läks nagu läks.
See,et pukki jäid vanameelsed oli ka mingil määral paratamatus. Õnneks on asi nii,et see kes oli enne inimene,on ka praegu! Samas osadel inimestel,kellel brigadir hommikul töö kätte andis,ei oskand enam vabalt ise otsustada......kui keegi enam ei öelnud,mida teha tuleb....Big Grin
Ksf. mlsluik siin eespool mainis,et võib igale poole minna vällamaale. Võib küll,kuid mille eest? Kõik kindlasti ei saa,sest ole sa nii püüdlik kui jõuad, mingi pensiga ikka ei reisi.......!? Tegu pole virisemisega.
Selge on see,kellel luud ja kondid ja ka mõistus korras,võivad praeguses vabas riigis palju korda saata. Kurvaks aga teeb see,et niipea,kui ennast liigutama hakkad,on sul terve kamp seljas,kes kontrollivad ja uurivad,et ega sul liiga heasti ei lähe....Big Grin
Mina isiklikult olen praeguse eluga rahul,välja arvatud nende asjadega millega ma rahul ei ole......Big Grin
Vasta
#15

Siin väike meenutus selle poliitilise segapudru kohta, mis toona valitses:

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/25...d=66611449

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#16

Üks viimaseid kohtulugusid, mis ajakirjanduse vahendusel laiemalt teatavaks sai, oli (vist Kalev Raave) lugu. Nimelt palkas lätlased kive põllult korjama ja maksis üle riiklikult kehtestatud tunnitasu neile. Oli vist mingi sovhoosi põld. Sai mingi karistuse ja hakkas kirikumeheks.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#17

(18-09-2013, 23:26 PM)Mossemees Kirjutas:  Tulles aga tagasi teemasse, siis klapid pähe ja nostalgitsema! http://www.youtube.com/watch?v=i8mz9uOvFQA
Tore ja tol ajal ülimalt kuum lugu.Seoses sellega meenub, et Viljandi ja Võhma vahel, suurest teest parasjagu kaugel oli Lambada nimeline baar.Seal sai nii mõnigi kord õhtusel ajal Tallinnast tulles läbi käidud.Kuum koht oli - külastajaid alati puupüsti täis ja ilusaid tüdrukuid ka murdu.Mõnikord läks kiskumiseks ja korra olen sealt sinise silmaaluse kaasa toonud.Häbi rääkida, aga pärast raju pidu ei häbenenud veidi vindisena koju sõita.
Hiljem põles, või nagu "latatarapartei" rääkis, põletati see maha.Aga eks kohalikud teavad sellest täpsemalt pajatada.
Vasta
#18

Tol ajal (vist tegelikult siiski aastatel '89 ja'90) oli ülipopulaarne öö TV. Said siis kassetnõi magnitofon Elektronika 302-1 ja telekas Lazur 714 omavahel juhtmega ühendatud ja mitu kassetitäit muusikat lindistatud. Need kassetid, muide, on mul tänaseni alles. Roy Orbison, Bonnie Tyler, Vanemõde, Kuldne Trio ja mida kõike veel seal on... Kuna tühjad kassetid olid tol ajal defitsiit, pealegi kippusid kodumaised MK 60-5 tüüpi kassetid juba paarikümne kuulamiskorra järel vastikult vilistama, siis sai tol ajal oma esimene lääne kassett ostetud. Tartu Sõpruse poe juures asunud Figaro putkast. See: [Pilt: 16147911_QslXlx.jpeg]
Maksis teine 25 rutsi. Mul oli kogutud suur kotitäis kopikaid, nonde eest ostsingi. Müüjal ja tema sõbral kulus kahekesi raha ülelugemiseks vist oma veerand tundi. Ehh, olid ajad Big Grin.

Muusikast veel rääkides, ülikõva sõna oli tol ajal kultuurikollektiiv Tip Malts, nende muusikata ei möödunud ükski pulm ega sünnipäev. Nende tolleaegset ja uuemat loomingut saab kuulata siit: http://www.tipmalts.ee/index2.php?action=demo

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#19

Lugu pole vist muusikaliselt eriti hinnas, praegusajal unustuse hõlma vajunud aga poliitiline sõnum on võimas. Mägra maja, mis kõlas tol ajal nii raadios, TV-s kui kassetilt igal pool. Kas mitte Lauluväljakulgi. Praegu sellise sõnumiga migratsiooni vastu minna, panevad kinnimajja. Eriti lõpus PAU-PAU.
http://www.youtube.com/watch?v=epvp8JNMMdA

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#20

(19-09-2013, 12:52 PM)aavu Kirjutas:  Lugu pole vist muusikaliselt eriti hinnas, praegusajal unustuse hõlma vajunud aga poliitiline sõnum on võimas. Mägra maja, mis kõlas tol ajal nii raadios, TV-s kui kassetilt igal pool. Kas mitte Lauluväljakulgi. Praegu sellise sõnumiga migratsiooni vastu minna, panevad kinnimajja. Eriti lõpus PAU-PAU.
http://www.youtube.com/watch?v=epvp8JNMMdA
"Mägra maja" ilmus luuletusena "Pioneer"-is juba aastal 1970 ja loomulikult tuli sellest parajalt paks pahandus http://jalutuskaikajas.blogspot.com/2012...-maja.html
Teine laul, mis omajagu poleemikat tekitas, oli see: http://www.youtube.com/watch?v=aAc_WEI3MC8 , kuna just loo ilmumise ajal kadusid poodidest kohv ja tee.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne