[MANKS]

Aegajalt olen vanade naljade peale sattunud, mis hetkel väga naljakad ei tundugi, Noorem rahvas ei saa paljudele naljadele pihta. Kogume siia kolhoosiaegsed naljad kokku.

Ise alustan selle vana naljaga kolhoosiaja alguspoolest.


1960. aastaks on meil mais nagu telefonipostid
hääl tagareast: meil juba on
1960. aastaks on meil lambad nagu lõvid
hääl tagareast: meil juba on
1960. aastaks on meil lehmad nagu raamatud riiulis
hääl tagareast: meil juba on
tulge, seltsimees, ja selgitage, kuidas teil õnnestus see saavutada
kobib seltsimees Vasja tagareast lavale ja seletab
mais on meil nagu telefonipostid- kasvab üks taim ja 50 meetri pärast teine
lambad on meil nagu lõvid- natuke villa on kaela ümber ja natuke sabaotsas ka
lehmad on ka nagu raamatud riiulis- võtad ühe vahelt ära ja kõik kukuvad ümber

[JaakH]

Nii kolhoosi aeg kutsuti meie külas kunstseemendajat Pulli Piretiks. Üks jota oli siis otse küsinud et ok Piret võib sul eesnimi olla aga Pull perenimi seda ta ei usu eriti veel et sellist tööd teed. Näitsik olla punastanud ja öelnud oma õige nime.

[Aspelund]

Minu vanaisa meenutas, kuidas lehmadele kolhoosikorra algaastatel hommikuvõimlemist tehti. Ikka köis ja nöörid ümber ning tõsteti taas hommikuti laudas ülesse. Näljast nõrkenud loom ei saanud muidu ise püsti.

A.

[metsakohin]

Pole küll minu väljamõeldis, aga loo peategelase enda suust kuuldud.

Tuleb siis tuletõrjest inspektor (võimisiganes see ametinimetus tal oli) kolhoosi kustutusvahendite korrasolekut kontrollima. Hakkavad esimehega esimese stendi juures pihta (kes veel mäletab, olid sellised puust ja punased kastid: kirka, labidas, kang, kirves, terava põhjaga ämber ja veel midagi sees). Võtab sm inspektor labida ja hakkab vigu ülesse lugema:
punkt 1: labidas värvimatta
punkt 2: labidas nüri
Punkt 3: labida varrel näsa puudu
Sm esimees ei lase neljandat ja sellele järgnevaid punkte enam ette lugeda. Võtab labida enda kätte, vaatab, ohkab sügavalt ja viskab labida põõsasse. Sm inspektorile ütleb, et pane ainult üks punkt kirja: labidas puudub.

[Buzzet]

Nagu tavaks oli, keset tööpäeva masinad põllul seisid ja mehed võtsid vilus vähe kangemat hinde alla. Tuleb siis noor näitsik, kes niiõelda kontrollreidi teeb, et kas kõik ikka sujub ja mehed teeksid tööd õigel põllul, tuleb ta meeste juurde ja küsib, et miks masinad seisavad ?
Vastus meeste suust on selge ja kaval "kompressiooni pole". Näitsik ei tea kompressioonist ja traktoritest midagi, anti talle paras pang kaasa ja saadeti töökotta kompressiooni ämbriga tooma, et saaks masinad uuesti käimapeale

[JaakH]

No ma ei tea virtsapüti kraanivärgiehitust seega võin mööda panna veidi aga jutt selline. Tüüp kutsub õndsal kolhoosi ajal peldikut tühjendama mingi õli, kes kohe ka nõus oli. Vajub siis õli T-150k-ga kohale täis kui sitikas ja seega tüüp kes oli meil kolhoosi ajal samuti püti peal, hakkas ise midagi muterdama seal kraanide kallal ja äkki suures kaares lendas eelmiste kempsude sisu ta auto pihta.Kuna oli suvine aeg ikkagi autol uksed aknad laiali ja oma jao sai ka perenaine. Igasugu matte ja mida iganes kostis vist terve nädal sealt hoovist naise suust!!!!! Kutsusime teda tögamisi Kraani Jussiks!!!!!

[Vana7]

Ühel päeval ilmus sovhoosi tõeline blondiin - no selline, kellel jalad algasid kõrvade alt ja jutuvada oli ka selline, et naera nii, et munad märjad - silmamunad muidugi.Nimeks Leili, lõpetamata põllumajandusharidusega ja pidada olema direktorihärrale miskitpidi sugulane.Ilmselt viimatimainitu tõttu sai ta kolmetoalise korteri vastvalminud korrusmajas ja ametikohaks ohutustehnika insener, kuigi tehnikast ei jaganud ei ööd ega mütsi.See eest aga kogus üsna ruttu kuulsust suht lõdva püksikummi tõttu, mis asjaolu eriti meeldis noortele traktoristidele, kes härga täis ja kellel veri vemmeldamas.
Kibekiirel kevadtööde ajal pandi ta kureerima külvimasinate gruppi.Iga jumalapäev täpselt kell 2.00 algas dire kabinetis nõupidamine, mida nimetasime "palvetunniks" ja sellest olid kohustatud osa saama kõik peaspetsid ja põllutööde brigadirid.Niisiis kell juba veerand kolm, aga Leilit pole.Direktorihärra tige nagu Julkjüri peale Tootsiga kokkupõrkamist, sest rajooni vaja teatada külvinumbrid.Viimaks tuhises Leili kohale ja teatas lõõtsutades, et "Pulga Jukul läks see asi katki, millega taha pannakse"(olgu mainit, et eesrindliku külvitraktoristi nimi oli tõepoolest Johannes Pulk).Seepeale tõpratohter turtsatas, misjärel kõiksee "kogudus" pani täiel häälel naerma, rikkudes niiviisi "palvetunni" hardalt asjaliku olustiku."Mida te irvitate, jah, see asi millega külvimasin traktori külge käib läks tõepoolest katki ja ma pidin keevituse põllule organiseerima" selgitas "külvivolinik".
Suve edenedes hakkas Leilikene tasapisi keskelt ümaramaks muutuma.Pulga Juku tunnistas ilmselt direktorihärra omakasupüüdmatu abiga teo omaks ja mihklipäeva paiku toimusid uhked komsomolipulmad.

[pontu6]

Õitsval kolhoosiajal, kui tööinimene pärast rasket päevatööd ka lõõgastuda tahtis, ei olnud võimalik tal minna bubisse või klubisse väikest limonaadi võtma. Ainus võimalus oli pudel kaasa ja suunduda linna rohealadele. Tallinnas sobis selleks hästi näiteks Pirita jöeäärne.
Samuti kui tekkis olukord, et soovisid oma abikaasa teadmata kohtuda mõne sõbraliku neiuga ei saanud ju minna hotelli. Jällegi sobis mets. Ja seda olukorda kasutasid ära kohalikud koolipoisid kes passisid peale, kuni olukord oli jõudnud lahtiriietumise faasi oli aeg põõsastest välja hüpata. Naisterahvas loomulikult pistis jooksu. Mees, haarates kaasa kõik riided, jooksis samuti - naise au päästma. Poistele jäi aga lahtikorgitud pudel ja kommikarp. No mida sa hing veel tahta oskad.

[tcumen]

Viimases postituses kirjeldatu annab aimu, et postitaja tunneb antud valdkonda ka praktilisest küljest?

[deeremees]

Kunagi ajakirjast Sotsialistlikust Põllumajandusest jäänud meelde selline nali.
Ekskavaator tõstab mulda veoautole, kuni veoauto juht karjub ekskavaatori juhile Aitab küll. Ega minu remondieelik üle 8 tonni ära ei vea. Veoautol rattad lääpa all. Kes kuidas seda naljana võtab.

[Basilio]

Kuskilt on uduselt meelde jäänud lugu, kuidas kibedal põllutööde ajal sõitnud seltsimehed ministeeriumist oma mustade Volgadega isiklikult vaatama, kuda asi edeneb. Näinud ühe põllu peal seismas traktorit või kombaini, mille alt tolknesid masinisti jalad. Varuosade pideva puuduse tõttu lagunesid massinad õite tihti ja siis tuli see rauahunnik välioludes kasvõi läbi ussi emmi natukesekski liikuma saada.
Patseerisid siis lipsustatud saksad ligi ja hakanud "tarka panema". Küsiti palju lolle küsimusi saagi jm kohta jne. Lõpuks pugenud tulivihane mees masina alt välja ja käratanud: "Mul ei ole aega teid ükshaaval persse saata! Minge kõik korraga!!" ja kadunud samasse tagasi.

[krossifänn]

Kunagi ajakirjast Sotsialistlikust Põllumajandusest jäänud meelde selline nali.
Ekskavaator tõstab mulda veoautole, kuni veoauto juht karjub ekskavaatori juhile Aitab küll. Ega minu remondieelik üle 8 tonni ära ei vea. Veoautol rattad lääpa all. Kes kuidas seda naljana võtab.

See ilmselt karikatuur ajakirja viimaselt siseleheküljelt.Meenub ka miskit ... aga mis auto oli pildil kujutatud? Ilmselt Gaz 51 (kandevõimega 2,5 t.) 53 (kandevõimega 4t.) või Zil (kandevõimega 4,5t.)
Vahet pole 8t. on liig mis liig.Naljakat pole siin midagi nutma peaks aga nii see oli

[Vana7]

Mine võta kinni, kas tegemist on anektodiga, või oli see tõepoolest nii, aga kuuekümnendatel see jutt liikvele läks.
Linnatüdrukutest kaksikõed Siiri ja Viivi seisid peale keskkooli lõpetamist valiku ees - mida teha edasi.Ülikool tundus asjatu aastate raiskamisena ja tolmusesse sokivabrikusse ka nagu tööle minna ei tahtnud.Nii küpses otsus - Kehtna parteikool, sest Lenini partei meid juhib ja ilma selle otsusteta ei toimu midagi ei linnas ega maal.Seega peale selle kooli lõpetamist on kõik eluteed valla ja tulevik helgemast helgem.Talv läbi tuubiti NLKP ajalugu, teaduslikku kommunismi, sotsialistliku poliitökonoomiat ja tont teab veel mida ning kevadel saadeti piigakesed kolhoosi "Uus Elu" põllumajanduspraktikale.
Tol ajal suurfarme veel polnud ning kolhoosi ühiskari elas endiste talude lautades.Ja ega siis igas laudakeses oma pulli ka polnud.Kui mõnel Punikul või Kirjakul ikka see va suguiha peale tuli , oli tarvis loomakene ohelikku pidi järgi võtta ja temaga lähima pulli juures ära käia.Niisiis ilusal kevadhommikul astuvad õekesed, eelseisvast mõnust inisev Kirjak oheliku otsas, paari kilomeetri kaugusel asuva sugupulli poole teele.Päike särab selges taevas, lõokesed lõõritavad põldude kohal, võililled kuldkollased, õhk õitsva toominga lõhna täis - idüll missugune.
Pealelõuna olla olnud olustik aga lausa nukker - taevas pilves, sajab kevadvihma, pead norus lonkavad läbimärjad ja lehmasitaga määrdunud tüdrukud tagasiteel, oheliku otsa rapsimas rahuldamata jäänud Kirjak.Lisaks Siiril silmaalune sinine ja Viivil kõpskingake kadunud.
Seletuskiri kolhoosi "Uus Elu" esimehele:
"Suure pingutuse tulemusena õnnestus meil küll lehm nimega Kirjak selili maha saada, kuid pull keeldus katekooriliselt talle peale heitmast.Arvame, et pull on suguvõimetu.

Siiri ja Viivi N"
allkirjad

[Basilio]

See vist juba habemega lugu ja poolenisti legend või anekdoot, aga siin ta on:
Üsna kolhoosi algusaastatel anti teada, et X kolhoosi tuleb ajakirjanik karjalauta intervjuud tegema. Noor lüpsjapiiga ... selline kohtlane ... polnud taolist sõna nagu "intervjuu" varem kuulnud, läks ähmi täis ja esimehe käest küsima, mis asi see nisuke on? Esimees kratsinud kukalt, et mina ka täpselt ei tea, aga pese igaks juhuks oma tagument puhtaks ja pane puhtad trussikud jalga!

[Aspelund]

Väidetaval Karl Vainoga juhtunud lugu. Läinud peale võimule saamist vaatama, kuidas põllumajandus elab. Kombain põllul. Läheb siis juhiga vestma, ajakirjanikud sabas.
Uurib oma vigases eesti keeles: mitu aastat siis töötate juba? See vastu: Viis siin ja kolm Siberis. Ajalehte see vastus ei jõudnud...

A.

[jurka]

Kombainer ootab põllul kütet.Aseesimees sõidab mööda ja uurib miks masin seisab.Kütet pole vastab kombainer.Vanamees vihastas ja lõugas:ma saan aru küll et naftat pole ,aga miks vilja ei koristata! Tema sellistest pärlitest oleks saand paraja raamatu.
2 X tõi 06 remonti.Esimenekord läksid aknad uduseks,teinekord polnd sooja.Ladal olid selleks 2 hooba.

[deeremees]

Kolhoosnik seisab põllul ja vaatab ümber. Tuleb kommunist ja küsib: “Mida vaatad?” – “Vaatan, kus parem elada oleks”. – “Räägitakse, et seal olla parem, kus meid ei ole,” ütleb kommunist. – “Seda ma vaatangi, kus teid ei ole.”

[iceman]

Kolhoosnik seisab põllul ja vaatab ümber. Tuleb kommunist ja küsib: “Mida vaatad?” – “Vaatan, kus parem elada oleks”. – “Räägitakse, et seal olla parem, kus meid ei ole,” ütleb kommunist. – “Seda ma vaatangi, kus teid ei ole.”

mine pekki , see on hea.
samast ooperist, lätlane kurttnas rääkis , ei mäleta kas oli juutide või eestlastega.
no üks räägib teisele KUULSID ,VENELASED LENDASIS KUULE!
teine mõtleb korra, siis lootusrikkalt: KAS IKKA KÕIK LENDASID?

[Basilio]

Kombainer ootab põllul kütet.Aseesimees sõidab mööda ja uurib miks masin seisab.Kütet pole vastab kombainer.Vanamees vihastas ja lõugas:ma saan aru küll et naftat pole ,aga miks vilja ei koristata!

See ei haaku küll kahjuks teemaga, aga tuletab kangesti meelde ühte sõjaaegset anekdooti. Sakslased ründavad parajasti, kui venelaste kuulipilduja vaikib. "Laskemoon otsas!" hõikab kuulipildur. "Ivanov!" röögatab politruk, "Kas te olete kommunist või ei ole!!?" Ja kuulipilduja hakkab veelgi kiiremini tärisema...
Eks peale sõda sai mõnest sellisest politrukist kolhoosiesimees.

[Mossemees]

Ei mäletagi enam, kust loetud või kuuldud, aga ühes kolhoosis olnud kord üks saamatuvõitu varustaja, vene keelt ka eriti ei osanud. Aga vasikatele päitseid vaja. Saanud siis need lõpuks kuidagi tellitud. Jõudsid viimaks kohale ka, aga jälle uus häda: ei taha teised kuidagi loomadele sobida. Lõpuks siis üks targem inimene luges päitsete pealt välja kirja "для верблюд".