MTZ metsaveoks kohandamine.

Aga mis rehvi soovitavad kaasfoorumlased kasutada kaarkummi asemel? Hind ka muidugi oluline (st ulmehinda maksta ei soovi)

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

(07-01-2014, 03:05 AM)Jaanus9112 Kirjutas:  Aga mis rehvi soovitavad kaasfoorumlased kasutada kaarkummi asemel? Hind ka muidugi oluline (st ulmehinda maksta ei soovi)

Mis on ulmehind?
Kui tahta tegelda maasse sukeldumisega, siis võtaks sellise:
http://www.mascus.com/forestry/used-tire...uek3k.html
Selle eelis oleks, et seni kui ratast ringi ei tõmba veab väga hästi.
Kui tõmbab on aga kohe raamini sees.
Mu eelistus oleks siiski sellise mustriga:
http://www.ebay.com/itm/2-NEW-700-5022-5...1002359905
Pole küll nii hea pidamisega mudas, kuid soos turba peal liigub üllatavalt hästi ja kui kaotab pidamise ei kaeva end poole rattapöördega sisse.
Saab osa koormat maha panna ja edasi minna.
Paraku maksabki selline rehv palju, moodustades kolmandiku käru ja kasutatud väljavedaja hinnast...
Kaarkumm aga on puhas pask võrreldes nendega.
Esiteks et nad kestaks peab sinna ajama sisse vähemalt 3 atm rõhu ja siis on ta kandepind keskel ja rööbe oleks nagu 70cm väiksem.
Seega kõigub käru ka näiliselt sileda maa peal ajuvabalt palju ja ümber läheb ka lihtsalt.
Pehmel pinnasel aga, kus ratas vajub sisse surub ta pinnase keskelt välja ja kuna rehvi läbimõõt on niipalju erinev keskelt ja äärtest oleks justkui all 2 erisuurusega ratast ja seega toimub kamara lõhkumine ja sinna ta upub.
Lastes rõhu 1 atm peale on asi parem ja nii nad ongi mõeldud kasutada.
Ainult et siis tuleb unustada igasugune kändude otsas ronimine.
Praegusel töövahendil on 600 rehv all ja rõhk 1,6 atm.
Üle kändude käimine on väga mugav sellisena ja täiskoormaga ei suru känd niipalju kokku et veljeni jõuaks.
Vasta

2715 poolt välja pakutud 600/22,5 ja 700/22,5 sellise tasase mustriga on suhteliselt levinud mõõdud väiksematele päris vedajamasinatele ning seepärast on neid lihtne kasutatuna leida. Kui hästi otsida, võib leida suhteliselt hea jooksu, mis veel tükk aega kestab. Paraku osatakse ka kasutatud metsamasina rehvide eest head raha küsida, kaarkummid on nende kõrval tasuta kraam. Ida-Virumaal on mitu ettevõtet, kes neid kasutatud rehve müüvad. Võid sealt uurida.
Vasta

(07-01-2014, 17:50 PM)KristjanT Kirjutas:  2715 poolt välja pakutud 600/22,5 ja 700/22,5 sellise tasase mustriga on suhteliselt levinud mõõdud väiksematele päris vedajamasinatele ning seepärast on neid lihtne kasutatuna leida. Kui hästi otsida, võib leida suhteliselt hea jooksu, mis veel tükk aega kestab. Paraku osatakse ka kasutatud metsamasina rehvide eest head raha küsida, kaarkummid on nende kõrval tasuta kraam. Ida-Virumaal on mitu ettevõtet, kes neid kasutatud rehve müüvad. Võid sealt uurida.

Seljuhul tuleb Reisenbukiga rääkida Wink

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

(07-01-2014, 20:38 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  Seljuhul tuleb Reisenbukiga rääkida Wink
Jah, uuri Reisenbukilt, aga lisaks on ka Mustvees keegi. Ise käinud ei ole, aga keegi kunagi mulle ütles, et seal müüvad ka kasutatud metsaka rehve. Vist on Revan OÜ. Telefonikõne ja saad selgust. Siis hinna ja rehvide seisukorra võrdlusega leiad parimad variandid.
Vasta

TIANLI MICHELIN MITAS


http://www.nettikone.com/muu-merkki/tian...tas/733354

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Reisenbukil rehve ja traktoreid ikka liigub, rehvide hinnad ka kõige hullemad pole. Ja Revan OÜ tegeleb velgede laiemaks tegemise, kilpide ümber keevitamisega. Ka on kaarkummide asemele on rattaid tehtud. Kel huvi helistagu 5178825.
Vasta

Nii nii, sain masinal vahetatud siduri ja tagasillas siis kõik laagrid ja diffri. Täna käisin treialit tüütamas ja panin tellimisse vaheflantsi kolbpumba peale panemiseks...Algselt mõtlesin ka tuua kardaaniga taha välja, aga ei ole ruumi sellist asja teha ja kuna mul kabiin kõrgemal siis ei ole väga hull ka sellisele lahendusele ligi pääseda. Kuna igapäevaselt käin ka metsas vedamas teise masinaga siis tuleb sellest masinast kaua tehtud kaunikene Smile

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

http://www.mascus.ee/pollumajandus/kasut...jj6ik.html
Selline ilma vedavateta juba olemas mis mul peas küpseb Smile

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

[Pilt: 208czzs.jpg] Täna sa teisele masinale kette peale venitatud ja noo ei ole see tegevus sugugi kerge, aga yhele rattale sain peale. Homme siis teine.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Aahh, miks siin LIKE nuppu pole Wink Suht tugev kett, jää krihvid võiks ka veel olla Wink

Enda metsakal ei viitsind aastaid kette suveks maha võtta, samas ega eriti ei kasutanud ka... Big Grin


Mul oli üks pakk mis käis tagasilla alla, sõitsin tagurpidi paku otsa siis jäi üks ratas õhku, keerutasid kahekesi keti peale ja voila. Peale väikest sõitu kerge pingutus ja tuldWink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(26-01-2014, 20:00 PM)mlsluik Kirjutas:  Aahh, miks siin LIKE nuppu pole Wink Suht tugev kett, jää krihvid võiks ka veel olla Wink

Enda metsakal ei viitsind aastaid kette suveks maha võtta, samas ega eriti ei kasutanud ka... Big Grin


Mul oli üks pakk mis käis tagasilla alla, sõitsin tagurpidi paku otsa siis jäi üks ratas õhku, keerutasid kahekesi keti peale ja voila. Peale väikest sõitu kerge pingutus ja tuldWink

Isegi jää krihvid on olemas kuigi veidi kulunud juba. Ma sõitsin keti nööriga peale, tõstsin ratta tungiga ylesse, tõmbasin T40-ga keti pingule ja yhendasin ära. Siis rehv uuesti täis ja oligi kett korralikult peal. Kuigi natukene on veel vaja sättida. Teisel pool on mure selles, et rumm on sissepoole liikunud ja pean ratta alt võtma, rummu kaugemale tõstma, poldid pingutama ja kinni keevitama, siis ratas alla tagasi ja sama protseduur.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Ei saa mainimata jätta, et akent on ägedalt soojustatud. Big Grin
Vasta

(26-01-2014, 21:10 PM)huvi5 Kirjutas:  Ei saa mainimata jätta, et akent on ägedalt soojustatud. Big Grin

Elu on kord selline, et odavam on lasta makro kui panna tihend mis samas ei ole ka nii täpne, et täiesti tuulekindlaks saaks. Tagumine aken sellepärast nii, et käruveojagaja tuli kuidagi sisse saada mida eelmisel masinal ei olnud ja ei tahtnud tagumist osa ratsima hakata. Kuna see hüdroveoga käru siiski on paras pa.k ja mehaanilise veoga käru on enamvähem vlmis ja teinegi arvatavasti tuleb osta siis ei lõika midagi puru.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Ketid lähevad tegelikult ise peale.Vead ratta ette keti lahti,paned peenikese nööriga rehvimustri vahelt läbi,sõidad pikkamööda edasi,kui oled üksi siis vahepeal kontrollid,vajadusel sätid,sõidad seni kuni rehv hakkab jõudma maas oleva keti otsani ning rehvi peal olev ots alla ripub ning ühendad,pingutad.Edu
Vasta

(26-01-2014, 22:01 PM)Rapsijuurikas Kirjutas:  Ketid lähevad tegelikult ise peale.Vead ratta ette keti lahti,paned peenikese nööriga rehvimustri vahelt läbi,sõidad pikkamööda edasi,kui oled üksi siis vahepeal kontrollid,vajadusel sätid,sõidad seni kuni rehv hakkab jõudma maas oleva keti otsani ning rehvi peal olev ots alla ripub ning ühendad,pingutad.Edu

Nii saigi täpselt tehtud ja teoreetiliselt see nii käib ka, aga praktikas on see asjalugu hoopis keerulisem kuna K-701 rehv ei ole yldse kumer ja mustri äärte pärast tekivad lõdvad kohad Smile

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Sai vahepeal halbade ilmadega veidi nokitsetud uue pumba süsteemiga. Sain soodsa hinnaga 80L kolbpumba ja see mahub hästi orginaalpumba asemele.
[Pilt: 33xfrdk.jpg]
[Pilt: rkdclj.jpg]
[Pilt: 208civm.jpg]
[Pilt: dmafsn.jpg]
[Pilt: 208uyah.jpg]

Ja kuna olen kuulnud, et kolbpumbad pöördeid ei kannata pikemalt siis väljalülituse teen orginaalväljalülitusest. Plaan lihtsalt orginaal väljalülituse kang asendada kangiga mis on keeratud teisele poole, sinna hoovastik külge ja lülitus kabiini orginaaljagaja kohapeale. Smile

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

See lülituse ehitamine on küll täiesti mittevajalik asi.
Mul selline pump ei teagi kaua peal olnud ja välja on ainult maanteesõiduks võetud.
Väljavedajatel on selline asi väntvõlli otsast kummimuhviga ja puudub võimalus välja lülitada.
Küll aga hoiatan ära et kui see vahepukk pole ideaalselt sirge jääd varsti võlli nuutidest ilma.
Kindlasti on see peale keevitamist ka üle treitud mõlemalt poolt ja ka äärikud on peale keevitamist mõõtu treitud mõlemad korraga ilma detaili ümber keeramata.
Vasta

(02-02-2014, 17:32 PM)2715 Kirjutas:  See lülituse ehitamine on küll täiesti mittevajalik asi.
Mul selline pump ei teagi kaua peal olnud ja välja on ainult maanteesõiduks võetud.
Väljavedajatel on selline asi väntvõlli otsast kummimuhviga ja puudub võimalus välja lülitada.
Küll aga hoiatan ära et kui see vahepukk pole ideaalselt sirge jääd varsti võlli nuutidest ilma.
Kindlasti on see peale keevitamist ka üle treitud mõlemalt poolt ja ka äärikud on peale keevitamist mõõtu treitud mõlemad korraga ilma detaili ümber keeramata.

Seda ma olen kuulnud jah ja sai igatpidi ära kalibreeritud see vidin Smile

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Pumba tehnilistes andmetes on kirjas, kui kaua tohib mis pöördeid hoida. Päris masinatel on jah otse väntvõlli otsast, peab ta sinulgi ilmselt lülitamatagi vastu.

Sinu pumpa varitseb pöörete andmise kõrval üks teine oht. Juhin nimelt uuesti tähelepanu sinu hüdraulikasüsteemile tervikuna. Veel ei ole aru saanud, mis jagajat sa täpsemalt kasutad ja kui jämedad on liinid. Ehk siis - kui jagaja läbilaskevõime ei ole piisav, saad oma pumbast küllaltki kiiresti jagu, muudest kõrvalmõjudest rääkimata. Kuskil eespool vist kirjutasin ka täpsemalt. Ise läbi elatud-õpitud kombineerimine. Kui on küsimusi, aitan meeleldi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne