Lintsaeraamile hüdrosüsteem
#1

Tere! Sai siis suvel omale üks korralik lintsaeraam ehitatud. Nüüd on asi sinna maale jõudnud, et oleks tahtnud hüdroja selle raami üles-alla ja edasi-tagasi liikuma panna. Sellest hüdrovärgist on mul teadmised peaaegu null ja oleksin siis tahtnud siit foorumist abinõu küsida.
Oleks siis Vene NS-50 hüdropumba, 3 sektsioonilise mtz-ti jagaja ja 2 X GMS-32 hüdromootorit selleks kasutusele võttnud. Hüdropumba paneks tööle sama elektrimootori pealt, mis ajab saelindi rattaid ringi ja hüdrojagajaga saaks siis tööle panna hüdromootorid kahtepidi liikuma. Niimoodi kahekangiga oleks ju hea mängida ja masinat liigutada.
Kuid kas sellisel asjal on üldse mingit mõtet või hakkab mingi jama tekkima selle õli ülekuumenemisega? Või mis miinused siin veel tekiksid?
Vasta
#2

On endalgi Husqvarna lintsaag ja ka sõbra iseehitatut näpitud. Minul käib kõik käsitsi, ka sõbra omal hetkel, kuid kõrguse reguleerimiseks on ta soetanud miski tigureduktori mootoriga, millega saaks üles-alla raami liigutada. Hetkel pole see tal külge pandud. Asi hakkaks siis toimima nii, et jämedalt lased kõrguse elektrimootoriga paika ja täpselt saad käsitsi ketrata.

Kuidas sa selle hüdraulikaga täpselt reguleeritavaks teed, ma ette ei kujuta. Sel juhul peab silinder olema suur ja pump väikese tootlikkusega (viiekümnene on selgelt suur). Siis saaks kompott ehk piisavalt aeglaselt liikuma, et täpselt kõrgus paika saada, aga kui sul on vaja saagi 30 sentimeetrit kõrgemale liigutada, võib asi aeglaseks jääda. Samuti on vene jagajad näidanud välja omadust olla võrdlemisi äkilised, puhtalt kangiga seda kõrgust paika timmida saab keerukas olema. Pead pumba tootlikkuse ja silindri läbimõõduga rihtima, see on võimalik kergesti välja arvutada. No tegelikult on olemas läbivoolu piiramise klapid, aga kõik see maksab raha. Suvalised kuuri alt leitud komponendid reeglina head tulemust ei anna. Samuti pole sul minu meelest kooskõlas pumba ja mootori mahtude suhe (50 vs 32). Pead natuke arvutama, et kiirused klappima saaksid. Kui võimas see elektriajam sul seal on?

Muudan veel postitust. Hüdromootor töötab igal juhul kõrgetel pööretel, seega oleks sinna reduktoreid ka otsa vaja. Ma arvan, et see asi läheks sul päris keerukaks. Kõrguse võid ju väikese elektrimootori ja reduktoriga timmitavaks teha, huvi korral võin uurida, mis asja see sõber omale soetas. Kas saag ise annab muidu täpset materjali, mis linte kasutad?
Vasta
#3

Nojah, eks selles hüdrosüsteemis kahtlesin ise ka, et läheb üsna keerukaks. Kõige lihtsam oleks tõesti elektrimootoriga panna üles-alla liikuma ja ise siis raami edasi-tagasi liigutada. See üles-alla liikumine toimib juba praegu tigureduktoriga ja käsitsi väntamisega. Kuid natuke liiga aeglaselt toimib nii, et ei jõua seda niipalju vändata. Väike elektrimootor sobivate pööretega on ka sellejaoks olemas, see tulebki nüüd ainult sinna peale aretada. Suur elektrimootor on 7 kw ja 1440p/min. Kui lint on terav, pole saagimisel mingit probleemi. Woodmizeri linti olen saagimiseks kasutanud ja vahel tekib mõõdu kõikumist ka mõni mm.
Kuid väikest elektrimootorit peaks saama nüüd siis ju pidevalt kahtepidi pöörlema panna. Üks varjant oleks siis nende magnetlülititega.
Kuidas veel oleks võimalik kolmefaasilist elektrimootorit kergesti ümber lülitada ühtepidi ja teistpidi pöörlema?
Vasta
#4

(28-10-2013, 17:30 PM)Zooja Puhur Kirjutas:  Kuidas veel oleks võimalik kolmefaasilist elektrimootorit kergesti ümber lülitada ühtepidi ja teistpidi pöörlema?
Kui paned ka kõrgust kerima kolmefaasilise, siis idee poolest on ju pöörlemissuuna muutmiseks tarvis vaid kaks faasi omavahel ära vahetada. Selleks ongi olemas vastavad lülitid nagu sa ka ise teadsid. Ei tohiks eriti palju maksta ka. Kui palju lihtsamaks siin enam üldse minna saab?
Vasta
#5

Ehk on abi sellisest kirjeldusest:

Kahe kettaga eco-sageni tüüpi saeraam, üles-alla käis elektrimootori ja tigureduktori jõul, selle pika väljuva võlli ümber keriti mõlema tugisamba juures turvavöö linti. Kui lint lõdvaks läks jäi mootor vedrulülitist seisma.

Mõõduks oli "trepp" ehk laua paksuse sammuga vineerist astmestik mida pika varre otsas sai nihutada ja mis "pisteti" saeplaadist üles raamini üle ulatuvate pulkade silla vahele. Nii ei pidanud enam joonlaualt mm lugema, kolks uue astme peale maha ja minek lõikesse.

Paneks kõrvuti mm lugeva ja käsivänta keriva saemehe ja elektrinupu +trepiga ja võrdleks töö hulka...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne