K: autole paigaldatud gaasi süsteem.
#1

Tere,
ise ei oma kogemust, kuid sooviksin teiste kogemusi teemal gaasi süsteemi paigaldamine vanasse autosse.

Üht kuulujuttu olen kuulnud, et gaas pidi bensiini mootorit rohkem kulutama, kas see on õige?

Ning, kas siis kokkuvõtteks tuleb gaasiga sõitmine odavam? näiteks kui on vana bensiini auto 90 või 80-nendatest? (1.6-2.0 mootoritega)
Vasta
#2

Gaasiga sõitmine rikub mootorit, siin ei aita ka lisaõlituse panemine. Mootori silindrid kuluvad lihtsalt rutem ellipsisse, kuna gaas kuivatab silindripindu, lisaks põleb gaas ka aeglasemalt, mis nõuab süüte varasemaks keeramist, kui seda aga käsitsi teha ei saa, on see jälle lisakoormus mootorile ja kütusekulule.

Gaasi ´kulub rohkem, kuna kütteväärtus on väiksem, seda eriti 2. põlvkonna seade (monopritse) puhul. 4. põlvkonnal on vahe väiksem, 5. põlvkonnal küttekulus vahet ei ole.

Gaas on bensiinist odavam ja seega suurte läbisõitude korral on rahaline kokkuhoid üsna suur, seda muidugi teatud tingimustel.
Vasta
#3

(04-11-2013, 11:09 AM)jurkman Kirjutas:  Gaasiga sõitmine rikub mootorit, siin ei aita ka lisaõlituse panemine. Mootori silindrid kuluvad lihtsalt rutem ellipsisse, kuna gaas kuivatab silindripindu, lisaks põleb gaas ka aeglasemalt, mis nõuab süüte varasemaks keeramist, kui seda aga käsitsi teha ei saa, on see jälle lisakoormus mootorile ja kütusekulule.

Gaasi ´kulub rohkem, kuna kütteväärtus on väiksem, seda eriti 2. põlvkonna seade (monopritse) puhul. 4. põlvkonnal on vahe väiksem, 5. põlvkonnal küttekulus vahet ei ole.

Gaas on bensiinist odavam ja seega suurte läbisõitude korral on rahaline kokkuhoid üsna suur, seda muidugi teatud tingimustel.
Öelda et gaas rikub mootorit on õige ja ei ole kah.
Kulutab gaasiga sõitmine kiiremini klapisääri-juhtpukse ja ka väljalaskeklappide tööpind muutub krobelisemaks aga mitte gaasi enda vaid selle põlemise puhtuse tõttu ei ole tahma, mis täidab mikrokonarusi.
Ühesõnaga see vahe klapisäärte kulumises on väga väikene ja kui on veel selline klapimehhanism, kus nukkvõll tõukab otse hüdrotõukurit ja tõukur ei tekita klapile külgjõudu pole mingit vahet kulumises näha.
Silindriseinad-rõngad kestavad igatahes gaasiga kordi kauem, kuna kütus ei pese õli silindriseintelt maha ega tee seda vedelamaks ja mootoriõli kestab kauem ja määrib paremini kui ei sisalda kütusejääke.
Seega säilib alumine pool paremini kui vedelkütusel käies veel ka seepärast, et mootori võimsus on pisut väiksem ja koormused vähemad.
Süüdet tahaks gaasiga käiv mootor kindlasti varasemat ja kui süütesüsteem sisaldab detonatsiooniandurit hoitaksegi süüdet varasemana ja pole mõtet leiutada süütenurga muutmist.
Miks aga tundub mootor kiiresti kuluvat on seepärast et käivitamine külmaga on reeglina bensiiniga ja pahatihti on ka bensiinisüsteemil mingid vead, millega bensiinil ei saaks sõita aga kuna minnakse gaasile üle need ei sega sõitmist ja ei tegelda probleemiga.
Kütusekulu oleneb reduktoriga seadme puhul otseselt selle keerukusest ja läbimõeldusest.
Ühe membraaniga ilma lisasüsteemideta on paraku pooltel mootori reziimidel segu vale.
Hoolas tuleb olla ka peenreguleerimisega vastavast kruvist ja kui kõik klapib pole kütusekulus uuemate süsteemidega nähtavat vahet peale linnasõidu, kus mootor töötab väga muutlikes oludes.
Gaasi hind aga on niivõrd odav et 4+liitrit mootoriga auto sõidab sama km hinnaga mis diiselauto, läheb kiiresti soojaks ja on vaikne ning parema minekuga.
Vasta
#4

Suur tänu väga sisuka vastuse eest.
Vasta
#5

Kui see jutt õige on ,siis võib-olla seletaksid ära , miks mu 2. põlvkonna Volvo vajas rõngaste vahetust 150 000 järel, 250 000 km oli kompressioon 6 at ümber ja mootor läks prahimäele.

Miks on 4. põlvkonna fordil kompressioon 200 000 km järel tunduvalt nõrgenenud ja karterigaasid jõulise survega.

Mõlemal mootoril on kasutatud kvaliteetseid õlisid õigete vahetusvälpadega.

2. põlkonnal võib põhjus olla vales süütes, aga 4. põlvkonnal timmib elektoonika juba süüdet.




Silindriseinad-rõngad kestavad igatahes gaasiga kordi kauem, kuna kütus ei pese õli silindriseintelt maha ega tee seda vedelamaks ja mootoriõli kestab kauem ja määrib paremini kui ei sisalda kütusejääke.
Seega säilib alumine pool paremini kui vedelkütusel käies veel ka seepärast, et mootori võimsus on pisut väiksem ja koormused vähemad.
Vasta
#6

Aga seleta, millise füüsikalise (või keemilise) nähtuse tõttu suutis gaas mootori hävitada? Mina ühtegi ei tea...Sad

Ottomootori põlemissegu mootorit ei määri. Pigem vastupidi: külma mootori korral võib silindriseinale kondenseeruv (põlemiskambri sein on üllatavalt kaua "külm") bensiin tõepoolest õlikihti kahjustada.

Kas detonatsiooni tekitet mikropraod kolbides on välistatud? Gaas vajab varasemat süüdet ja mitte kõik detonatsioonanduriga seadmed ei suuda piisavalt varaseks korrigeerida. Ajuti esinev detonatsioon aga kindlasti kahjsutab põlemiskambrit (plokikaas, klapid, kolb, hülss).

Kas ellips mõõdeti ära või lihtsalt tuvastati silma järgi?

Niiöelda paindlikud mootorid (FlexFuel) erinevad "tavalisest" siiski veidi enam, kui vaid teistsuguse kleebise poolest.Big Grin
Vasta
#7

see pigem on küsimus keemikutele, aga kas gaasil pole äkki õli lahustavat võimet?
Vasta
#8

Volvo juures märgatavat detonatsiooni ei täheldanud (ega ka mikropragusid), kuigi teoreetiliselt pidi süüde hiline olema (seda näitas ka klappide põlemine), kolvirõngad lihtsalt kulusid ära, kompr. langes, õli rüüpas mehiselt, teise rõngaste vahetuse korral mõõtsin ellipsi ära, oli üsna piiri peal, (saaled olid normis), siis mõnda aega asi kestis, kolmandat korda ei olnud mõtet enam rõngaid vahetada.

Ford pole lahti käinud, ent märku annavad samad hädad, kuigi gaasiaju peaks süüdet timmima ja on ka lisaõlitussüsteem klappide kaitseks.

Minu arvamus on, et gaas ja õli ikka omavahel sõbralikult läbi ei saa.

(18-11-2013, 11:06 AM)v6sa Kirjutas:  Aga seleta, millise füüsikalise (või keemilise) nähtuse tõttu suutis gaas mootori hävitada? Mina ühtegi ei tea...Sad

Ottomootori põlemissegu mootorit ei määri. Pigem vastupidi: külma mootori korral võib silindriseinale kondenseeruv (põlemiskambri sein on üllatavalt kaua "külm") bensiin tõepoolest õlikihti kahjustada.

Kas detonatsiooni tekitet mikropraod kolbides on välistatud? Gaas vajab varasemat süüdet ja mitte kõik detonatsioonanduriga seadmed ei suuda piisavalt varaseks korrigeerida. Ajuti esinev detonatsioon aga kindlasti kahjsutab põlemiskambrit (plokikaas, klapid, kolb, hülss).

Kas ellips mõõdeti ära või lihtsalt tuvastati silma järgi?

Niiöelda paindlikud mootorid (FlexFuel) erinevad "tavalisest" siiski veidi enam, kui vaid teistsuguse kleebise poolest.Big Grin
Vasta
#9

Kas seal ei olnud mitte see olukord, et gaas põleb aeglasemalt ja seeläbi puutuvad detaili kauem tulega kokku ja on kauem aega õli maha põletamiseks ja kolvi soendamiseks?

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#10

Kasutan Jeep GrandCherokeed 5,2L väljalase 1998, peal esimese põlvkonna gaasiseade.
Gaasiseade on peal alates 1999 aastast.
Mootor töötab, õli ei võta ja kilomeetri hind on sama mis 2,0L Honda cr-v -l, mis on mu teine auto

[Pilt: 1412765_773360416024346_2057513515_o.jpg]
Vasta
#11

Ise omasin kunagi 83a mazda 929 millel oli mingisugune vanakooli gaasiseade peal,selle pilli mootor oli küll kohvi nagu vana kurat.Iseasi kas gaasil sõitmise pärast,aga mulle tundus et küll.
Vasta
#12

Tervitus ja kena jõuluaega kõigile. Ütleks ka sõna sekka, on millest rääkida. Nimelt olen 8-sat erinevat gaasiga sõitvat masinat pidanud 11-aasta jooksul.
Alguse sai kõik sellest,et omasin Gaz53-korvtõstukit. Sellel võtsin plokikaaned maha ja lasin maha freesida nii sain 76bensiini mootorist nii enam vähem 92bensule sobiva. Tallinnas lasin ka gaasi peale panna,sel hetkel olin täiesti võhik asjast. Gaasimehed panid kolme päevaga peale ja kõik oli justkui kena,ainult et jube gaasihais oli ülepea ja 150L balloon sai jube ruttu otsa.Tegelased kehitasid ainult õlgu. No nii ma siis hakkasin iseseisvalt asjaga tegelema,uurisin puurisin ja lõppude lõpuks kui asi üksipulgi selgeks sai sain kulu õigeks,auto sõitis gaasiga väga hästi ja vaatamata oma pea 7,7t kogukaalule sain maanteel 27/100. Nende kaheksa aasta jooksul mil ma sellega endale leiba teenisin ei põlenud klapid kordagi, ikka saaled ei pidanud valule vastu. Loomulikult oli süüde varasemaks keeratud. Sealt alates olen kõikidele autotele ise seadmed paigaldanud see on siis I põlve ja kolm IV põlve omad. Mida siis võin öelda.
1. Apsoluutne enamus IV gaasiseadmetest ei juhi süüdet, võib olla Prtintz
2. Auto originaalsüüde ei keera rohkem varasemaks süüdet gaasiga,selleks kasutatakse eraldi variaatoreid(olen ise paigaldanud)
3.Gaas ei segune õliga ja õli kestab kauem.
4. Gaas põletab enamasti väljalaskeklappe kuna põleb aeglasemalt,eriti CNG
5. Sobib hästi sellistele mootoritele millel hüdrotõukurid(automaatne klapivahe)
Sellised siis minu kogemused, mina olen rahul.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne