nugaäkke terade materjal??
#1

Küsimus selline, et kas metallipunktides müüdav lattraud on sobiv materjal nugaäkke terade tegemiseks? Üksikuna neid terasi ostma ja otsima hakata läheb ulme kalliks mingi 10€/tk. Või on äkki võimalik koduste vahenditega kuidagi metalli omadusi muuta väändumisele vastupidavamaks? Plaan kasutada 50mm*5mm materjali. Metallide alane haridus puudub sellepärast küsingi, et kas on mõtet üldse jändama hakata sellega. Iseenesest masinal rasketesse muldadesse asja ei ole. Vabandan ette juba kui rumal küsimus.
Vasta
#2

Mida võin julgelt väita, siis metallil ja metallil on suur vahe.

Metalli saad karastada ja süsinikku saab metallist välja sepistada, aga see on ka kõik põhimõtteliselt.

Jah kui kõva sepp oled, siis saad mingit ägedamat raua sulamit ka sisse taguda aga see on oluliselt kallim töö kui 10 euri/tk.

Kui näiteks on vaja teha korralik puss nuga, siis seda suvalisest raua jupist sepp taguma ei hakka - võetakse kvaliteet teras (vähene süsiniku sisaldus) ja tavaliselt sisaldab ka kvaliteetne teras mingeid lisandeid (kroomi, magneesiumi, koobalti jne.)

Millest koosneb tavaline teras, raud+süsinik. Mida rohkem süsinikku sisaldab, seda rabedam metall on (malm näiteks), aga kuidas eraldada süsinikku metallist? Tavaline sepistamine põletab süsinikku metallist välja, aga see on väga aeglane protsess.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#3

(10-11-2013, 21:49 PM)Provoker23 Kirjutas:  Küsimus selline, et kas metallipunktides müüdav lattraud on sobiv materjal nugaäkke terade tegemiseks? Üksikuna neid terasi ostma ja otsima hakata läheb ulme kalliks mingi 10€/tk. Või on äkki võimalik koduste vahenditega kuidagi metalli omadusi muuta väändumisele vastupidavamaks? Plaan kasutada 50mm*5mm materjali. Metallide alane haridus puudub sellepärast küsingi, et kas on mõtet üldse jändama hakata sellega. Iseenesest masinal rasketesse muldadesse asja ei ole. Vabandan ette juba kui rumal küsimus.

Kui, siis vast liivamaadele. Esimene kivi painutab ja teine keerab kõveraks. Ning kulumiskindlus jääb ikka nadiks.

Eks sel õige tera hinnal on peale müüjate ahnuse õigeid põhjuseid kaWink
Vasta
#4

Sama asja ehitusmõtted peas. Kuidas oleks lehtvedrudega, peaks parasjagu sitkust olema ja lööke otseselt ju ei teki äkkel?
Vasta
#5

(11-11-2013, 17:27 PM)maitus Kirjutas:  Sama asja ehitusmõtted peas. Kuidas oleks lehtvedrudega, peaks parasjagu sitkust olema ja lööke otseselt ju ei teki äkkel?

Lööke saab ikka. Kuid vedrud võiks olla proovimist väärt.

Kuidas augud teed?
Vasta
#6

Vedrusse kannatab puurda auku R18 või tänapäevase HSS-CO terasest puuriga.
Vasta
#7

(11-11-2013, 19:53 PM)ahtos Kirjutas:  Vedrusse kannatab puurda auku R18 või tänapäevase HSO terasest puuriga.

Enda rumalusest küsin, (hariduse eesmärgil) mis asi on HSO lühendi tähendus

HSS - High Speed Steel
HSS-Co - koobaltiga

Jne on neid lühendeid, aga mis asi on HSO. (googel ei anna ka nagu kohe mingit vastust)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#8

(11-11-2013, 17:51 PM)v6sa Kirjutas:  
(11-11-2013, 17:27 PM)maitus Kirjutas:  Sama asja ehitusmõtted peas. Kuidas oleks lehtvedrudega, peaks parasjagu sitkust olema ja lööke otseselt ju ei teki äkkel?

Lööke saab ikka. Kuid vedrud võiks olla proovimist väärt.

Kuidas augud teed?
Augud näiteks plasmaga lõigata?
Vasta
#9

(11-11-2013, 20:56 PM)muska71 Kirjutas:  
(11-11-2013, 17:51 PM)v6sa Kirjutas:  
(11-11-2013, 17:27 PM)maitus Kirjutas:  Sama asja ehitusmõtted peas. Kuidas oleks lehtvedrudega, peaks parasjagu sitkust olema ja lööke otseselt ju ei teki äkkel?

Lööke saab ikka. Kuid vedrud võiks olla proovimist väärt.

Kuidas augud teed?
Augud näiteks plasmaga lõigata?

See vast kõige lihtsam variant. Lehtvedru saab tegelikult ka pehmeks lasta, aga siis on muidugi vaja uuesti karastada. Kunagi sai vedrulehest paar kiini tehtud. Kiin on pikk ja kippus karastades kõveraks minema. Äkkenugadele ei ole see pobleemiks.
Vasta
#10

Mõtlesin mis ma mõtlesin, aga jääb see üritus katki üsna lihtsal põhjusel. Võtsin paar hinnapakkumist detailide meisterdamiseks ning peale seda kalkulatsioon näitab, et materjali kulu rahas on 1,5m laiuse masina puhul praktiliselt sama mis pool 3m laiuse järelturu masina oma. Lisaks sellele ei pruugi ise tehes asjad õigesti välja ka kukkuda ning oma aeg ka maksab ikkagi midagi. Kui materjal rauahunnikus olemas oleks, siis muidugi lood teised.
Vasta
#11

(24-11-2013, 21:19 PM)Provoker23 Kirjutas:  Kui materjal rauahunnikus olemas oleks, siis muidugi lood teised.
Mul kipub terve gaz53-e jagu lehtvedrusid üle jääma vanaraua hinnaga Smile.
Vasta
#12

(24-11-2013, 21:19 PM)Provoker23 Kirjutas:  Mõtlesin mis ma mõtlesin, aga jääb see üritus katki üsna lihtsal põhjusel. Võtsin paar hinnapakkumist detailide meisterdamiseks ning peale seda kalkulatsioon näitab, et materjali kulu rahas on 1,5m laiuse masina puhul praktiliselt sama mis pool 3m laiuse järelturu masina oma. Lisaks sellele ei pruugi ise tehes asjad õigesti välja ka kukkuda ning oma aeg ka maksab ikkagi midagi. Kui materjal rauahunnikus olemas oleks, siis muidugi lood teised.

Üsna mõistlik lähenemine.

Kui metallitöö pole just hobi, siis saab oma aega ka tulemuslikumalt pruukida.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne