Porte Gaz 51/52/53 kastis vineerist kuut inimeste veoks
#21

Selliseid poolfurgoone kasutati 5,6 ja 7kymmendatel tooliste veoks Eestis ja ka mujal.Furgoon oli pool kuni 2/3 kasti pikkusest,pingid olid piki kasti:kummagi kylgporte aares ja keskel.Kui keskmine pink oli lai,istuti seal seljad vastamisi naoga kylje suunas kahes reas,kui pink oli kitsas istuti kaksiraksi seljaga soidusuuna poole.Sellised autod olidki pohilised tooliste vedajad majandites EPT-des,suuremates asutustes,randkolonnides.Esimine kord soitsin 1956,viimane kord 1974.
Vasta
#22

(13-11-2013, 11:42 AM)motamees Kirjutas:  
(13-11-2013, 08:05 AM)Romka Kirjutas:  .... Keda ja miks selliste autodega veeti jne...
..........
Vanasti oli bussidega tuuga. Sellepärast inimeste veo kuudid kasutusel olid. Busside levimisega kadusid tasapisi kuudid kasutuselt.
..........

Kuulsin ühe vanema naisterahva käest sellist kummalist inimeste transportimise viisi, et mul jäi suu lahti! 

Nimelt olevat Gaz sitapütil võetud tsisterni pealmine luuk lahti ja sealt siis pugesid poisid sisse. Püti põhja olevat pandud madratsid. Nii olevat käidud näiteks surnuaiapühal. 

   

 
Vasta
#23

Seda sitapüti juttu ei usu, aga ise olen Zil-i tänavakastmispütis sõitnud talvel.Luuk oli muidugi kinni ja vett sees ei olnud. Smile
Vasta
#24

Täiesti usutav sel õndsal nõuka-ajal nii tänavakastmispütis kui sitapütis sõitmine.Sõideti ka veel paljudel muudel kummalistel viisidel.
Pigem on kahtlane see surnuaiapühal käimine....?
Vasta
#25

Selle surnuaiapühaga seoses tuli meelde, ..... Vanaonu sõitis kunagi umbes 50 aastat tagasi Gaz51-ga, porte-auto oli. Saadeti linna kirstu järele, mingi tähtsam tegelane oli ära surnud ja telliti linnast kobedam kirst. Pani linnas kirstu peale, mingid dokumendid ja paberi-kraam oli ka, see läks kabiini. Hakkas linnast tagasi sõitma. 60 kilti oli sõita. Tee ääres üks mees hääletas. Vanaonu võttis peale, see tähendab kasti - kabiinis olid dokumendid ja muu kola. Ütles veel , et kirst on kastis , aga tühi on ja kartma ei pea Sõitis edasi. Hakkas väikest vihma sadama. Mees kastis ei tahtnud märjaks saada, puges kirstu. Ja jäi magama. Siis lõppes vihm ära. Tee ääres mingi mutt hääletas. Vanaonu pidas kinni , ütles, et kabiini ei saa, aga kui kasti tahad , siis roni peale, mul seal juba üks on. Mutt ronis kasti, sõit läks edasi. Mutt vaatas kirstu,  hirm tuli peale. See mees, kes kirstus oli, ärkas üles. Mõtles, et tea kas vihma sajab või ei saja. Kergitas natuke kirstu kaant ja pistis käe välja. Mutt sellepeale pani üle portede sõidu pealt peakat. Murdis mitu luud ja konti ära, aga ellu jäi.
Vasta
#26

(22-02-2014, 20:43 PM)elmarm Kirjutas:  
(21-02-2014, 00:40 AM)karel Kirjutas:  Kas keegi on ka kursis, mismoodi kaitseväel on seadustatud inimeste vedu veokikastis? Ajateenistuses olles oli tavaline, et mõni 30 karvajalga ühes kottide ja tuletorudega kasti pressiti. Ja see sõidukiirus oli ka umbestäpselt niipalju kui aga torust tuli.
Ei tea kuidas nüüd EKV-s.
Aga minu ajal vene sõjaväes ei veetud inimesi, vaid sõdureid Toungue

Täpsustan siinkohal. Vene kroonus veeti hoopis "ljuudisid".

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
#27

(07-12-2014, 10:30 AM)Mufff Kirjutas:  Ei tea kuidas nüüd EKV-s.
Aga minu ajal vene sõjaväes ei veetud inimesi, vaid sõdureid Toungue

Täpsustan siinkohal. Vene kroonus veeti hoopis "ljuudisid".
[/quote]
Käis Vovotška emaga mööda linnatänavat ja nägi autot sõduritega. Ütles emale - Näe, inimesi veetakse. Ema vastas: "Ei ole need inimesed, need on sõdurid. (Но эти´ж солдаты а не люди)
Vasta
#28

Mul naabripoisi vanaema, just-just!, sõitis aastakümneid sellistega. Tegu siis Eesti esimese "eerikasalumäega" ehk Heljo Rätsepaga. PS: seesama võistlusrataski oli alles ja Tarmo, nii oli mu naabripoisi nimi, kasutas seda ehk äkki ratas siiani alles? Ma ka sellega sitta kanti vändanud ja oli tõesti kiire ja kerge jooskuga...
Kuna mõlemat krusa garažeeriti kodus maja taga ja täiesti ametlikult, siis on pool lapsepõlve seal kastis ja kuudis mööda saadetud. Kahjuks kolisid nad eelmine aasta kusagile Tõrvasse ja vanaema, praegu ~90 on ka elus aga pilte enam otsida ei saa aga neid oli kindlasti palju! Töökohaks oli Tallinna Linna Teede Ekspluatatsiooni Valitsus.

Aga siis kaks masinat: esimene oli tavaline GAZ-51 portekas ja kastis siis täpselt kirjeldatud ning kerge viilkatusega u. 2 meetrit kõrge vineerist ja ~4X4 höövelprussidest kuut, kus istmed olid äärtes. Kokku mahtus sinna siis istuma 4 inimest + teetööliste tööriistad. Täpselt selleks seda masinat ka kasutati. Mitte mingeid silte a'la "ljuudi" ei olnud. Üleni tumeroheline. Seda kasutati PEREautona, Heljol oli luba ka nädalavahetustel sõita ja isegi pisikesed lapsed istusid seal kuudis, kui maanteelgi sõideti! Olen ka ise seal kuudis kuhugi ja korduvalt sõitnud 70'detl. Kindlasti mäletan, et neil oli mingi aiamaa-moodi kuurikesega kohake Vaida juures ja seal olen ma selles kuudis sõites käinud.

Teine kuni pinsini oli siis beež GAZ 52-04, mil oli ka alguses selline kuut peal aga äkki mingi LE muudatusega seoses kadus see ära ja edaspidi sõideti vaid kabiinis! Aga kuut oli ise madalam, sees püsti seista ei saanud, muus osas aga samasugune. Ma ütleks, et oli sama kõrge kui kabiin ja ka istumine-kõrgus põrandast oli "samasugune". Aga ka selles kuudis olen sõitnud, mul on meeles korra viidi ka kõiki naabrilapsi ja meid oli PALJU, Männikule ujuma. Meie ehk suuremad olime seal kastis-kuudis ja pisematest topiti kabiin täis Wink Tegelikult olid toredad ajad... sellised lahedad "pereautod" nagu neil, meil oli GAZ 69, naabri-Hillaril alguses korviga IZ ja siis oli arenemine ning tumepunane K-750 etc. 52-04 või meil M-408 olid ikka metsik areng tuulekindluse ja soojuse osas...
Vasta
#29

Pühade ajal sain naise sugulaste juures vanu albumeid sirvida, üks huvitav pilt siia teemasse, kus Gaz 51-sid kasutati reisimiseks.


   


Õnneks oli ühelt asjaosaliselt nende kohta võimalik ka täpsemalt küsida. Oli neid ühes kolhoosis siis 2tk, kohalike tislerite poolt tehtud. Kasutati ekskursioonidel käimiseks, tõsteteti selleks ajaks Gaz 51 kasti. Mahtus ühte 20 inimest (üle selle polevat olnud lubatud). Pingid olid sees ristipidi, ilma vahekäiguta, ettepoole saamiseks tuli tagumistest üle astuda. Käidi kahega korraga. Käidi näiteks Leningradis, Riias jne. Siguldast tuli tavaliselt üks masin juba öösel ära, kuna karjanaised pidid jõudma hommikusele lüpsile.
Vasta
#30

Koolilapsed käisid 50ndatel suisa ilma kuudita ekskursioonil. Öösel magasid lageda taeva all tekkidega.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#31

Aastatel 64-65 juhtus vahel harva,et liinibussi asemel oli sõidus selline 51 veokas.72. aastal sõitsime lahtises kastis Nõost Elvasse pärnataimi metsast istutamiseks tooma.80 ndate alul vedasin kolhoosis rauatöömehi samuti autokastis.Sarnased 3 autot oli ka ehitusbrigaadidel kasutusel.
Vasta
#32

Meid veeti malevas veel 85ndal aastal sellise kuudiga 51ga objektile...

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#33

See oli 1980-ndal või 81 aasta suvel. Leningradi lähedal Jukkis toimus motokrossi MM etapp. Autobaasis organiseeriti väljasõitu sinna PAZ bussiga. Nimekirjas võis olla 25-30 inimest. Hommikul enne väljasõitu selgus et bussi, millega pidime sõitma, ei saadud töökorda. Muud üle ei jäänud kui võeti porte ZIL-130, kolhoosist tõsteti furgoon peale, pingid sisse, rahvas peale ja läkski  Leningradi poole sõit lahti. Kahe päeva peale ei pidanud miilits meid vist kordagi kinni. Enam ei mäleta, mida tagumik selle istumise peale ütles, üks ots võis olla üle 260 km (ümber linna sõit)
Vasta
#34

Kooliaeg teenisime metsaistutusega ekskursiooni Narva. Autoks Zil 585. Seda teepeal miilits kontrollis, et kallajakast eest kammitsaga raamile kinni tõmmatud oleks... Ei mäleta kuidas pinke oli, aga kased olid külgedel. Joss oli juba surnud. Sinimägedelt oli hulga tanke kokku veetud. Jõhvis Il-18 teeääres- ju seal mingi lennuväli oli. Ei mingit bussi ega putkat ei osanud soovida, selline sõitki oli tipp.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne