T-16M raami murdumine kabiini juurest
#1

Tervitus, vana- ja põllumajandustehnika huvilised!
Kindlasti pole see esimene kord ajaloos, kui taoline asi on juhtunud. Paluks asjatundlikku nõu, kuidas järgnevat vaatepilti kõige otstarbekam lappida oleks. Masinat otseloomulikult edasi ei kasutata hetkel.

   

Parandustöid ei võeta päevapealt ette, kuid hiljem saab lisatud ka info, kuidas asi õnnestus.
Vasta
#2

Tuttav piltSad

Mis seal ikka: lõikad lahti ja keevitad hästi kokku tagasi. Ära keevitades unusta, et vasakul mitte kuigi kaugel on hüdroõli paakWink

Enne võta raamilt pinge tungrauaga maha, tõstes mõlemat poolt. Näed ise, millal asend õigeks läheb.

Kui tegemist on mehhrooliga saskaga, siis ära lõigates roolivõllile liiga teeWink

Mis riista silindrid taustal paistavad?
Vasta
#3

Tänud soovituste eest!
Pildil on näha kasti silinder, mille mõlemaid kinnituskohti tahapoole tuues on ennetatud kasti väänamise probleemi. Hetkel jään info võlgu, mis hüdropudeliga tegemist on.
Vasta
#4

Kui tegu on malmiga siis kasuta malmielektroodi. Kindel ma selles materjalis pole muidugi.... Kas tegu on malmiga ? Mõrade tekkimisel aitab ka augu puurimine, siis ei lähe pragu edasi.

Omaette nokitseja.
Vasta
#5

(04-03-2014, 17:59 PM)Tsistern Kirjutas:  Kui tegu on malmiga siis kasuta malmielektroodi. Kindel ma selles materjalis pole muidugi.... Kas tegu on malmiga ? Mõrade tekkimisel aitab ka augu puurimine, siis ei lähe pragu edasi.
Big Grin

Kui elektroodiga keevitad, siis võta värske pakk 7018-si, sinna kohta parajad. Mitte mingil juhul ei sobi sinna meie talupidamistes väga levinud 6013-d. Kogu pind, mis keevismetalliga kokku puutub, käia igal juhul haljaks.
Vasta
#6

Eks siin pragu on lastud väga kaugele minna. Ja selles kohas mõranemine ongi sašiide põhihäda. Kui raam jalaraua kohal õliseks läheb, maksab raami uurida- tõenäoliselt pragu arenemas. Mida teha? Kast püsti, toestada. Astmeraud eest. Pesta mõne mootoripesuvahendiga. Relakaga pragu faasida. Jämeda traadiga(5-6 mm) ümber käise ja läbi raami riputusaukude aas. Heebliga aas pingule keerata, tungiga kergelt tõsta ja korraliku MIGkeevitusega(3 faasi, vähemalt 250A väljaandev) 1- 1,2 mm traadiga kokku põletada. Siis raamialuse riputusraua otsast peale esimest auku jupp maha(see auk vist ainult niidumasinaga käigus, saab selle järgmisse auku ratsida). Omal ajal olid aukudega adrapeitlid, millest hea teha lisatükk raami- käigukasti alla ja see elektroodiga kinni lasta. Nüüd vast saab pappšablooni järgi plasmalõikuriga tugevdus väiksema vaevaga tehtud. Väga viis, kui võimalus keevitamiseks masin püsti tõsta, sest muidu tuleb kõige vastutusrikam koht laekeevitusena teha. Kui teine, kumera kaarega raamitoru ka juba praoga, siis metall väsinud, väga töömasinat enam ei saa selle raamiga. Kasti langetamisele aeglustusklapp tagasi panna, muidu juhuslikult täiskastiga allalaskmise mats väga ränk raamile taluda.
Ps Oot-oot , kuipalju metallifirmades elektroodi kasutatakse? Mig keevitust soovitan juba sellepärast, et alt üles paksu rauda elektroodiga õiendamiseks peab ikka proff olema.
Vasta
#7

(04-03-2014, 22:08 PM)pen.skar Kirjutas:  Eks siin pragu on lastud väga kaugele minna. Ja selles kohas mõranemine ongi sašiide põhihäda. Kui raam jalaraua kohal õliseks läheb, maksab raami uurida- tõenäoliselt pragu arenemas. Mida teha? Kast püsti, toestada. Pesta mõne mootoripesuvahendiga. Relakaga pragu faasida. Jämeda traadiga(5-6 mm) ümber käise ja läbi raami riputusaukude aas. Heebliga aas pingule keerata, tungiga kergelt tõsta ja korraliku MIGkeevitusega( 250A väljaandev) 1- 1,2 mm traadiga kokku põletada. Siis raamialuse riputusraua

Ma kahtlustan,et traatkeevitusega pole mõtet kallale minna,sest siiani oma praktika näitab,et elektroodiga lastud asjad kestavad kauem. Võibolla on asi traadi kvaliteedis..... aga endal üritan kõike lasta elektroodiga. Plekki lasen muidugi traadiga.
Vasta
#8

Algajal on traadiga lihtne valmis teha keevis, mis näeb ilus välja, aga ei hoia midagi. Kui alt üles on keeruline, võta 7048 ja lase ülalt alla. Läbikeevitus on väiksem, aga nii kerge tehnika puhul peaks korraliku elektroodiga ka sellest piisama. Tõsi, avatud juurega õmblus 7018-ga alt üles oleks kindlaim ja jääks kindlasti pidama.
Vasta
#9

juba aastaid 10+ tagasi lasi isa samasuguse "õnnetuse" traadiga kinni
enne faasis korralikult asja lahti ja täitis isuga selle vahe täis
kuumutab ju ka korralik võimas traadikeevitus asja ülesse
jah mingi pisikese punniga pole mõtet ehk minna kallale aga ....

peale keevitust pole rohkem probleeme esinenud kuigi pole ka igapäevast koormust peal sellel traktoril.
Vasta
#10

(04-03-2014, 22:27 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Ma kahtlustan,et traatkeevitusega pole mõtet kallale minna,
...

Mingi nadi asjaga kindlasti mitte!

Korralikku voolu tahab see saada läbikeevituseks. Ning keevituskoha eelnevat puhastamist. Elu teeb huvitavamaks ka kabiini kronsa paiknemine - see pragu tuleb alati kronsa sisse... Selle võiks remondi ajaks isegi eemaldada ja hiljem tagasi keevitada...

Tugevdusribi alla on vajalik. Kindlasti midagi tummist, miskine armatuurraud jääb nadiks.
Vasta
#11

Olen ka kunagi ammu ühe sellise traadiga keevitanud. Elektrioodiga sai enne korralik faas sisse, peab edukalt siiani. Tookord väitis traktoriomanik, et põhjustab selle kõhu alla viiese muti paigaldus. Kolmesega ei pidavat nii lõhkuma.
Ah jaa, kabiin sai lausa maha võetud, et ilusti ümberingi ligi saaks.
Vasta
#12

(04-03-2014, 19:59 PM)KristjanT Kirjutas:  
(04-03-2014, 17:59 PM)Tsistern Kirjutas:  Kui tegu on malmiga siis kasuta malmielektroodi. Kindel ma selles materjalis pole muidugi.... Kas tegu on malmiga ? Mõrade tekkimisel aitab ka augu puurimine, siis ei lähe pragu edasi.
Big Grin

Kui elektroodiga keevitad, siis võta värske pakk 7018-si, sinna kohta parajad. Mitte mingil juhul ei sobi sinna meie talupidamistes väga levinud 6013-d. Kogu pind, mis keevismetalliga kokku puutub, käia igal juhul haljaks.

Mis siin naljakat on? Malmist raami vaevalt leidub aga prao lõppu augu puurimine on õige ka siis, kui see pärast kinni keevitatakse.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

Traadiga saab küll,aga nagu mainiti on tavaliselt viga traadis.See traat mis pidama jääb maksab natuke rohkem kui see mis igal pool saada on.
Vasta
#14

(05-03-2014, 16:13 PM)Marko Kirjutas:  Mis siin naljakat on? Malmist raami vaevalt leidub aga prao lõppu augu puurimine on õige ka siis, kui see pärast kinni keevitatakse.
Augu puurimise vastu ei vaidlegi. Naljakas on see, kui inimene nõustab keevitamist, teadmata, mis materjalist keevitatav detail on. Ja kui see ka oleks malmist, siis see on ju iseenesest mõistetav, et kasutatakse malmielektroodi. Aga ma ei tahtnud midagi kellelegi pahasti öelda. Soovin teemaalgatajale edu keevitamisega!
Vasta
#15

Tere, tõin endale sarnase veaga isendi sel nädalal, oleks postitust varem lugenud oleks osanud tähelepanelikumalt vaadata. Oleks. Kas selliste kohtade lappimine ka teistel on pidama jäänud või tuleks uue raami poole vaadata?

220326
Vasta
#16

(06-04-2014, 17:12 PM)ehre Kirjutas:  Tere, tõin endale sarnase veaga isendi sel nädalal, oleks postitust varem lugenud oleks osanud tähelepanelikumalt vaadata. Oleks. Kas selliste kohtade lappimine ka teistel on pidama jäänud või tuleks uue raami poole vaadata?

Kindlasti jääb pidama, kui prao ümbrus õnnestub haljaks puhastada, faasida 2/3 seinapaksuse jagu, teha õlist puhtaks ja siis keevitada.
Kas traadiga või elektroodiga on juba iga keevitaja maitse asi.
Pidama jääb mõlemaga.
Vasta
#17

Jääb pidama, kui keevitaja tööhügieen on vähemalt rahuldav ja ta natukenegi materjalide omadustest midagi kuulnud on. Suur osa pidamajäämisel on ka kasutaja oskusel lapitud raami mitte üle koormata...Toungue
Vasta
#18

Suured tänud huvilistele sisuka arutelu eest. Kabiinikandur sai eemaldatud, murdekoht korralikult faasitud, soovitatud elektroodiga keevitatud ning lisaks kummalegi poole tugev paik peale pandud. Nüüd peaks kestma jälle.

   
Vasta
#19

Hästi tehtud. Veel kindlam saab, kui lapi ka alla oleks pannud. Kui servirauaga, siis tuleks aukudega raamialust riputuslatti paari augu jagu eemaldada. Raud siis raamitoru ja käigukasti otsa-põhja külge keevitada. Mida kaugemale raamist jääb, seda paremini raamilammutavat jõudu vastu võtab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne