Kasutatud autode ostmise mõtekusest.
#61

(18-12-2013, 12:16 PM)90Deville Kirjutas:  Kas äkki suudaksite autovöhikule selgitada nisam micra ja daveooo mattise suuruse vahet?

Kui sa mõlemasse autosse oled sisse istunud, siis sellist küsimust ei tohiks tekkida. Suuruse vahe ei ole muidugi meeletu, aga siiski selgelt äratuntav + mugavus + turvalisus!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#62

(18-12-2013, 12:16 PM)ryblik1 Kirjutas:  ... Kui ego lubab vana autoga sõita, suuremal osal eestlastel ego ei luba vana autoga sõita ega vana auto taga sõita ega lasta vana autot mööda sõita...

Hindan juba ammusest ajast vanemaid sõidukeid nende lihtsuse ja kvaliteedi pärast. Kõik peale 1990. aastat algust toodetud sõiduautod on minu jaoks kommertskaup ja mõeldud ainult tarbimiseks ehk laguneb, osta uusi juppe ja remondi rõõmuga. Ega tootja teenibki suurema raha autolt järelturult juppide ja teenuste näol. Tänapäeval on inseneride põhitööks mitte uute ja heade asjade leiutamine vaid toodetava jupi eluea määramine, st sellise jupi "leiutamine", mis kestab ainult tootja poolt määratud ajaperioodi.

Samas, mis vahet on, mis numbreid sul auto odomeeter näitab??? Kui autot on korralikult hooldatud on ka 500 000 km läbi sõitnud autod täitsa korralikud ja kasutatavad. Loeb ikkagi tehniline seisukord, mitte jada "suvalisi" numbreid. Kõvemad vennad muidugi oskavad auto ära küpsetada juba esimese 100 000 km-ga. Olen liiga palju juba näinud/kuulnud, kuidas uute prantslaste ja pilusilmadega on üks rist ja viletsus kui garantiiaeg möödub. Juppe toodavad ju sada ja üks erinevat Hiina tehast, kvaliteeti on selle auto hinna juures väga raske kontrollida. Muidugi võtavad nad vähe va kütteollust ning on super-hüper turvalised. Tean vähemalt 3 juhtumit kui eelnimetet autodel ilmnevad suured vead juba esimese 10 000 km jooksul. Kui mina peaksin tuliuut autot tahtma, siis ainult liisingusse ja mitte kauem kui tootjagarantii lõpuni (3-5a).

Ma olen ka üks nendest "lollidest", kes vana autoga ringi sõidavad. Minu igapäevane "triikraud" liikurvahend pärineb aastast 1989. Pole üleliia elektroonikat, mootor on piisavalt võimas ja küttekulu ei ületa sama võimsusklaassi uuemate autode oma. Sai ikka toda enne hoolega valitud ja kontrollitud kui ära ostsin. Siiani ei ole ühtegi põhjust seda ostu kahetseda.
Vahitakse muidugi liikluses, et mis sa oma vana künaga siin kulged. Oli isegi juhus kui parklast välja sõites üks rullnokk üritas minuga end joonele panna. Keeras akna alla, vahtis mulle otsa ja tuuritas oma põhjatulede ja "tagariiuliga" panniga. Kahju, et ta aru ei saanud, et ta sõidab ju valele poole (minu suhtes eemale) Big Grin Ju siis arvas, et näitab oma ülemvõimu parklas. Loomulikult on ka ütlemata positiivseid juhuseid, kus kaasautojuhid pöialt näitavad või tänavad viisakalt kui oled neid oma "perevagunitega" enda ette reastuda lasknud...
Vasta
#63

(18-12-2013, 20:01 PM)Illimar Kirjutas:  Vahitakse muidugi liikluses, et mis sa oma vana künaga siin kulged. Oli isegi juhus kui parklast välja sõites üks rullnokk üritas minuga end joonele panna.
Oot-oot, millest sa räägid, mees? Laena korra kaheksakümnendatest pärit mosset ja vaata mis siis ümberringi lahti läheb! Big Grin
Isegi Lada omanikud lähevad silmnähtavalt õhinasse ja aetakse oma vanal pannil kasvõi kepsud välja, et mööda ajada! Bemmivendadest ma parem ei räägi... Paar korda on kogemata nii juhtunud, et olen mossega hommikul tööle kiirustades bemmist mööda sõitnud. Kas oli autol midagi viga või juhil endal, ei tea. Pärast lugesin huviga uudiseid, et kas läks otse Türisalu pangale häbi maha pesema... Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#64

(15-12-2013, 18:09 PM)supp Kirjutas:  PS vaatasin telkus ühte saadet Tokyo taksojuhtidest, seal üks tegelane rääkis, et käib ikka metrooga tööl, sest kui autoga hakkata tööl käima, siis kuluks tal päevas 2x7h tööl käimiseks

Kui bändiga seal tuuril olime, siis tulime ka ühel öösel taksoga ööbimiskohta. Ca 15km oli ehk vahemaa, aga sõitsime tund aega. Kella 1-2 ajal öösel.

Dodge Aspen 1980 "Air Morse One"
Diskustom Magazine - http://www.diskustommagazine.com
One Eyed Morse Kustoms pinstraibid | sildimeisterdamine | custom paint
http://www.kustom.ee


Vasta
#65

(18-12-2013, 20:25 PM)Basilio Kirjutas:  Oot-oot, millest sa räägid, mees? Laena korra kaheksakümnendatest pärit mosset ja vaata mis siis ümberringi lahti läheb! Big Grin
Isegi Lada omanikud lähevad silmnähtavalt õhinasse ja aetakse oma vanal pannil kasvõi kepsud välja, et mööda ajada! Bemmivendadest ma parem ei räägi... Paar korda on kogemata nii juhtunud, et olen mossega hommikul tööle kiirustades bemmist mööda sõitnud. Kas oli autol midagi viga või juhil endal, ei tea. Pärast lugesin huviga uudiseid, et kas läks otse Türisalu pangale häbi maha pesema... Toungue

Meenub juhus kui kursavenna vanema Mondeoga sai Tartu poole kulgetud. Kavilda kohal kakerdas üks raskesti tuunitud kupee-bemar 80-ga. Polnud vaesekese isegi raha rehvide ja amortide/vedrude jaoks, velgedele oli jätkunud ainult kitsas riba kummilinti ja vedrusid oli ka paar keerdu jätkunud ehk. Kursavend siis ajas rahulikult bemmist mööda. Kui buumeri piloot seda mondeot juhtus nägema, siis kerge viivitusega (nii et mööda jõudsime) lõi tal vere vardasse ja sellega automaatselt va gaasihoova vastu põrandat. Esimesel võimalusel pani buumer meist mööda ja jätkas liikumist vähemalt 120 km/h. Ju siis häbi oli nii suur, et tast mõni pann mööda sõitis. Kartsime veel, et saame veel pärast pasunasse kah, nagu mõnes vennasvabariigi videos Big Grin

Mis puutub mossedesse ja minu triikrauda, siis minu liikur näeb välja nagu ikka tavaline 80.-date liikur. Eks üritatakse ikka ära teha kui seda nähakse, vanasti ju bemarile võrdseid vastaseid ei tehtud! Kahjuks/õnneks on mu liikuril neid va kiluvaate vähe rohkem kui välja paistab. Teinekord ehmatab va sabarakud/vagunid (tagumikussõitjad) ja joonelepanijad ära Big Grin

Edit: Miljuun kirjaviga.
Vasta
#66

2000-2005 viibisin tööasjus pea iga kvartal kaks nädalat erinevates EU riikides. Graafik oli tihe ja "kõrvalehüppeid" sai teha väga vähe. Mis aga üllatas, olid suvaliselt ettejäänud autoaedade hinnad ja kui ostsid kohaliku kuulutusteleha, siis 90% masinatest olid kõvasti kallimad, kui meil Eestis asuvatel platsidel. Kuna mingi aeg oli meil ladu ühe tuntud automüügiplatsi töökoja kõrval, siis sai näha, kuidas "kõksude" või muude hädadega masinatest müügikõlbulikku kraami tehti. Tundus, et ega eurooplane ka korralikku masinat niisama ära ei anna.


Edit. Mul peaksid kuskil arhiveeritud asjade kastides need kuulutustelehed alles olema ja tõenäoliselt saaks raamatukogus võrrelda sama aasta Eestis pakutavaga Smile

Edit2. Mobile.de oli juba enne vaatlusobjektiks ja seda suurem oli üllatus kohalike autoaedade ja kuulutuslehtedega. Oli ju jäänud mulje, et "vat, kus sealt saab alles hinnaga..."
Vasta
#67

(18-12-2013, 21:56 PM)Alts Kirjutas:  2000-2005 viibisin tööasjus pea iga kvartal kaks nädalat erinevates EU riikides. Graafik oli tihe ja "kõrvalehüppeid" sai teha väga vähe. Mis aga üllatas, olid suvaliselt ettejäänud autoaedade hinnad ja kui ostsid kohaliku kuulutusteleha, siis 90% masinatest olid kõvasti kallimad, kui meil Eestis asuvatel platsidel. Kuna mingi aeg oli meil ladu ühe tuntud automüügiplatsi töökoja kõrval, siis sai näha, kuidas "kõksude" või muude hädadega masinatest müügikõlbulikku kraami tehti. Tundus, et ega eurooplane ka korralikku masinat niisama ära ei anna.

Asi pole odavas hinnas, vaid hinna ja korrasoleku/kvaliteedi suhtes. Eestist võid sama hinna eest osta endale rondi, kui siis "euroopast" korraliku isendi.

Jah, ka seal on ronte - ja mitte vähe, aga valik on ikkagi parem kui eestis.

Aga mina eelistan ikkagi osta põhjamaal olevaid masinaid, või sealt aasta jooksul toodud masinaid. (aasta, sest nagu nii keegi masinaid vahepeal ei hoolda ja aastaga ei suudeta nii palju läbi kühveldada, et masinat veel peeti keerata.)
Võib sealt ka saasta saada, aga kui ise ostad rondi, siis pole kedagi tegelikult süüditada Rolleyes

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#68

(18-12-2013, 13:06 PM)saarrand Kirjutas:  
(18-12-2013, 12:16 PM)90Deville Kirjutas:  Kas äkki suudaksite autovöhikule selgitada nisam micra ja daveooo mattise suuruse vahet?

Kui sa mõlemasse autosse oled sisse istunud, siis sellist küsimust ei tohiks tekkida. Suuruse vahe ei ole muidugi meeletu, aga siiski selgelt äratuntav + mugavus + turvalisus!

Ma, omastarust, olen istund. Ei mäleta küll mingit olulist võitu ruumikuses.

Micra Matiz

Teljevahe 2432 2340
Pikkus 3719 3495
Laius 1660 1495
Kõrgus 1540 1485

Kusjuures Micral on mootorikate pikem justnagu.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#69

(18-12-2013, 22:36 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Laius 1660 1495

Peamine vahe tuleb ilmselt siit.
Vasta
#70

Samas, Altost on mõlemad suuremad. Ma mõtlesin et Matiz on väiksem kui too Alto Big Grin
length 3295 mm
width 1415 mm
height 1335 mm

wheelbase 2150 mm

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#71

Pole ju suurt vahet kas möni neist junnidest on 6cm kitsam vöi laiem, ruumiga on ikka nii nagu onWink
Turvalisus-kas mikraga maanteel vastu rekkat söites saab kuidagi hoopis teistmoodi surma kui taevoogaWink?

Mulle väikesed autod väga meeldivad, ilmselt kuna olen ise ka pisemat kasvuSmile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#72

(18-12-2013, 23:01 PM)zazik Kirjutas:  
(18-12-2013, 22:36 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Laius 1660 1495

Peamine vahe tuleb ilmselt siit.

Kusjuures vööliinilt on issand laiem, siis tuleb küljeklaasini jõnks sissepoole. Telekavirma produkt suht sirge uksega. Samuti mäletamistmööda seespool issanda polster paksem. A turvalisuse eelis seisneb ilmselt selles, et peale avariid surnukuuris oled hoopis vähem surnud, kui kõrvallavatsi matiisipiloot Smile

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#73

(18-12-2013, 21:45 PM)Illimar Kirjutas:  Mis puutub mossedesse ja minu triikrauda, siis minu liikur näeb välja nagu ikka tavaline 80.-date liikur. Eks üritatakse ikka ära teha kui seda nähakse, vanasti ju bemarile võrdseid vastaseid ei tehtud! Kahjuks/õnneks on mu liikuril neid va kiluvaate vähe rohkem kui välja paistab.
Konkurentsitult parim linna-auto on selline, kus neid kiluvaate on peaaegu kolmekohaline number ja reaalne hetke sõidukaal on ka kolmekohaline. Oi kus nendega saab nalja... Kahjuks kipuvad tänased turvalised linnaputukad olema sellisel juhul liiga äratuntavad ja lisaks ka ülekaalulised, kuna turvalahendus mikro- ja makroautole kaalub peaagu samapalju Sad Aga noh, näiteks sellisega on ikka tore küll pimedas bemmivendasid ehmatada. Või siis emma/kummaga, kes mõlemad on ikka sisuliselt ulmelised "elukad" kiirestisõiduks. Muuseas, mõnus sait võrdlustes!
Tegelikult on veel sedasorti ilmetuid pereautosid, mis tavalisel liiklevad alajõuliste hingeldvate kateldega ja siis kui suskavad oma 191 kiluvaadiga .Aga need on juba uued autod, vanade ehmatajate puhul pole palju mujale vaadata, kui vaid prantslaste valikusse - nii kummaline, kui see ka pole. No näiteks selline tõeline triikraud nagu ZX, kole nagu öö aga vaatad Jarama raja powerlape, pingerida ja aastaarvusid mudelite taga... ja vaatad kaks kohta ette, leiad sealt tuliuue giga-mega-super-hüper sportauto tojoota geetee-kaheksamümnekuueBig Grin Siis klikid ja loed sellist sulapaska: Toyota GT-86 racing rivals: Nissan Skyline GT-R R34, Audi TT 3.2 quattro, Mazda RX-8, Nissan 350Z, Aston Martin DB5. Kusega pooleks pääseb kahe ilmetu iidvana Sitika, liignimega VTS, eest ära. Cool Kaal on koleda triikrauaga sama, hobuseid koletumalt rohkem, mõlemal Sitikal veel "väänduvate traatidega" tagasild aga???
Muidugi suurm häda sellistega on, et Eestis pole neid õigeid VTS'e ühtegi, äkki kogemata C2 VTS'i leiaks ja üldse maksavad veed elukad ikak veel kolepalju. Vähegi kabedama Saxo VTS eest küsitakse kinnisilmi 2-3,5K eur.

Omaette teema on veel selle triikrauaajastu neljaveolised ja ülelaaditud erimudeld. Aga ilmetu triikrauana olemise osas on ZX 16V Mk2 ületamatu:
167hp/6500rpm
193Nm/5500rpm
weight 1149kg
0-100kmh 8.5 sec
max speed 219kmh
Power to Weight ratio 143 bhp/tonne
[Pilt: ZX+16V.jpg]
Vasta
#74

Tsitaat:Pole ju suurt vahet kas möni neist junnidest on 6cm kitsam vöi laiem, ruumiga on ikka nii nagu onWink
Turvalisus-kas mikraga maanteel vastu rekkat söites saab kuidagi hoopis teistmoodi surma kui taevoogaWink?

Mulle väikesed autod väga meeldivad, ilmselt kuna olen ise ka pisemat kasvuSmile

Alustaks sellest, et miks on vaja maanteel vastu rekkat üldse sõita? Kui kogu elu niimoodi mõelda, siis näiteks võib iga hetk akanast alla kukkuda, teerulli alla jääda, Maxima katus võib pähe kukkuda.... Parem on elada oma muldonnis ja mitte välja tulla.
Asjast rääkides, siis need mõned sentimeetrid muudavad ikka väga palju, minuarust on ikka öö ja päev. Kõige olulisem on see, et auto laius on normaalne, Matizega oli jäärööbastega teel väga kehv sõita kuna ta ei "mahtunud" rööbastesse kuidagi ära. Igal juhul usaldan oma naise parema meelega Micra rooli kui Matizesse.
PS! Ei ole Matizevihkaja, ja üks sõitev isend on ka endiselt alles aga räägin lihtsalt erinevustest ja minu silmis neid on!
Igaks juhuks ka paar pilti, et ei aetaks sega I põlvkonna Micraga.
       

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#75

Heh, siis pidanukski rääkima asjast nimega rööbe. A mitte sellest, et issand on räigelt ruumikam Smile

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#76

(19-12-2013, 11:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Heh, siis pidanukski rääkima asjast nimega rööbe. A mitte sellest, et issand on räigelt ruumikam Smile

Sorry, my bad!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#77

(19-12-2013, 11:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:  ...A mitte sellest, et issand on räigelt ruumikam Smile

Olles mõlemas lühikest maad kulgenud, siis mikras on need paar cm olemas, mis olemise võimalikuks muudavad. Matiisis tekib ehe samastumine sprottidega...

Veelahe kestva ja "optimeeritud" toodangu vahel läheb üheksakümnendate alguses. Ei, mitte konkreetse auto tootmisaasta, vaid mudeli väljatöötamisaja järgi. Ehk 1996-l aastal 124 on endiselt See Vana Saksa Raud, kuid 1996 aasta 210 täielik juudiplekk. Isiklik ja vahetu kogemus mõlemaga Big Grin

BF/BW kerega Mazda 323 lahendused olid ehe näide Jaapani töökindlusest. Järeltulija aga...nojah.
Vasta
#78

teema muidugi juba suht laiali valgunud, aga mis micrat ja jajebuud puudutab, siis ma olen neid mõlemaid koos uuena salongis müünud (minul lasub ka eesti esimese matize müümise au) ja tegemist on täiesti erineva autoklassiga (kahjuks ma olen ära unustanud kuidas neid klasse nimetati), micra on seest olulisemalt suurem nn tummisem auto, kusjuures matize on seest üllatavalt mahukas
kui seda aega meenutada, siis müüsin ka fiate ja kui saabus müügile seicento sporting, siis see oli juba puhas sõiduröömu auto, ehk sellest matizest oluliselt pisem (tahaistmele väga asja pole), aga super massin, nagu kart ja suht terava minekuga. juba mitu aastat otsisin seda kohalikult turul, kui lõpuks see aasta leidsin sobiva. kes ei tea siis selline värd:
[Pilt: 1-3-765.jpg]
Vasta
#79

Ei saa veel seda teemat rahule jätta sest selline küsimus piinab pikemat aega.Mis moodi saavad leedus autod olla palju odavamad kui eestis ja ma ei mõtle mingeid romusid vaid ikka kuni 10 aasta vanuseid sõidu ja veomasinaid. Läti ja eesti hinnatase on suht sarnane aga leedus on kasutatud autod ikka kuni 30 % odavamad. Balti riigid on majanduslikult samal tasemel seega ei tohiks ju hinnad nii palju erineda.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#80

Sest leedu on suurim autoturg lähiriikides, treiladega nad sinna euroopast tuuakse ja kohapeal läikima lüüakse. Kuna nendel on röhk pigem koguste peal siis ongi mötekam veidi odavamalt müüa et saaks kiiremini lahti ja uue koorma järgi euroopasse.
Leeduga vörreldes vöiks öelda et meil siin autoturg puudub.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne