Seadused
#1

Kuna vanasti olid paljud asjad teisiti ning seadused erinevad siis siia väike arutelu selle kohta. Endal selline küsimus nt kui palju tulesid võib olla traktori küljes?
Vasta
#2

Ma arvan, et traktoril võib olla küljes samapalju tulesid kui autol, ehk siis kokku referentsarvuga kuni 100. Lisaks töötuled, millede osas pole piiranguid peale sinu vooluallika võimsuse. Aga need ei tohi teeliikluses põleda, peavad olema õigesti ühendatud läbi eraldi lülitite ja märgutuledega.
Vasta
#3

Töötuled võivad põleda ainult seoses tööülessande täitmisega ja ei tohi pimestada teist juhti.
Sõidutulesid peab olema korraga üks paar(selles mõttes, et alumised näiteks kapotil ja ülemised katusel, nagu osadel lääne traktoritel- mõlemad korraga põleda ei tohi). Lisakaugtulesid seaduse järgi üks paar. Lähituled ei tohi olla kõrgemal kui 1,2m . Selle järgi võttes ei tohiks paljude traktorite varustuses olevad ülemised sõidutuled nõetele vastata.
Tulede kasutus peab vastama nende algsele otstarbele(ei tohi kasutada lisakaugtulesid töötuledena jms).
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/116..._lisa1.pdf
Vasta
#4

Kas on kellelgi kogemusi, et kas liigne tulede arv hakkab ülevaatusemeestele silma peale või pole rohkete tuledega probleemi? Smile
Vasta
#5

Siia sobiks sellisest teemast RE: mida teha mosse piduritega,et läbi saada tehnoülevaatuselt !0 postituse pilt kasutaja Cesium´ilt ja suured ohked.
Ehk keegi suudab selle pildi avada ja siia Copyda...Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#6

(03-01-2014, 18:30 PM)h2rra Kirjutas:  Siia sobiks sellisest teemast RE: mida teha mosse piduritega,et läbi saada tehnoülevaatuselt !0 postituse pilt kasutaja Cesium´ilt ja suured ohked.
Ehk keegi suudab selle pildi avada ja siia Copyda...Big Grin

   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#7

3. jagu Valgustus ja valgussignalisatsioon

§ 16. Põhilaternad

(1) Kasutada võib ainult valmistaja poolt masina selle variandi ehituses ette nähtud põhilaternaid, või kui neid ei ole võimalik Eestist hankida, siis teisi parempoolseks liikluseks ette nähtud sobivaid laternaid.

(2) Põhilaternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest.

(3) Põhilaterna kaitseks võib kasutada selleks ettenähtud vahendeid.

(4) Põhilaterna tuled (kaug-, lisakaug-, lähi- ja eesmised udutuled) peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega.

(5) Hajutiklaasid peavad olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.

(6) Põhilaternate kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 17. Lähituled

(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähituld ja nende värvus peab olema valge või valikkollane. Lähitule laternate paigaldamine haagisele on keelatud.

(2) Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.

(3) Lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja alaserv madalamal kui 500 mm teepinnast. Mõõdet 1200 võib suurendada, kui masina konstruktsioon ei võimalda täita nõutud mõõdet.

(4) Lähituled peavad olema reguleeritud ja need ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte.

(5) Kui masina esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid tulesid, võib paigaldada lisaks kaks lähitule laternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000 mm kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar lähitulesid.

(6) Lähitulede kontrollimine toimub esilaternate kontrollseadme või ekraaniga ning vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 18. Kaugtuled

(1) Kaugtule laternaid peab masinal olema paarisarv. Üheaegselt ei või põleda rohkem kui neli kaugtuld, sh lisakaugtuled. Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane.

(2) Kõigi kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.

(3) Kaugtulede sisselülimise märgulamp (armatuurlaual) on kohustuslik.

(4) Üheaegselt põlevate kaugtulede summaarne valgustugevus ei tohi ületada 225 000 cd. E- või e-sertifitseeritud põhilaternate hajutiklaasidel on tähise kohal kaugtule tunnustäht «R» (võib esineda R, CR, HR, HCR, SR, SCR, HSR, HSCR, DR ja DCR). Tähisest paremal paikneb valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd.

(5) Kaugtulede kontrollimine toimub esilaternate kontrollseadme või ekraaniga ning vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 19. Numbrituli

(1) Masinal peab olema taga vähemalt üks valmistaja nõuetele vastav numbritule latern. Numbritule värvus peab olema valge.

(2) Numbritule latern peab olema paigaldatud nii, et registreerimismärk on loetav pimedal ajal vähemalt 25 m kauguselt.

(3) Numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav traktori tagant 25 m kauguselt ja 1,0–2,2 m kõrguselt.

(4) Numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega.

(5) Numbritule kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 20. Ääretuled

(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema ees kaks valget ja taga kaks punast ääretuld, mis peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt. Ääretuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400 mm laiusgabariidist seespool.

(2) Ääretulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 21. Pidurituled

(1) Piduritule laternaid peab traktori tagaosal olema kaks ja need peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ning toimima.

(2) Piduritulede värvus on punane ja nende valgustugevus peab olema suurem kui tagumistel ääretuledel.

(3) Pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil.

(4) Piduritule laternad ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada piduritule laternaid 1500 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2100 mm kõrgusele.

(5) Piduritulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 22. Suunatuled

(1) Alates 1980. valmistamisaastast peavad traktoril olema ees ja taga suunatuled.

(2) Suunatule laternad peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ja peavad toimima.

(3) Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.

(4) Suunatulede värvus on merevaigukollane.

(5) Masina armatuurlaual peab olema suunatulede töö kontrollimise märgulamp.

(6) Suunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Traktori ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm.

(7) Suunatulede kontrollimine toimub vaatluse, proovilülitamise ja stopperiga.

§ 23. Ohutuled

(1) Ohutuled, kui need on paigaldatud, peavad toimima.

(2) Ohutulede töö kontrollimiseks peab armatuurlaual vilkuma sünkroonselt märgulamp.

(3) Ohutulesid peab olema võimalik töösse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral.

(4) Ohutulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 24. Töötuled

(1) Töötuled, kui need on paigaldatud, peavad toimima.

(2) Töötulede laternate paigutus peab olema selline, et see võimaldaks piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses on keelatud.

(3) Töötulede laternad võivad olla teisaldatavad.

(4) Töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja masina armatuurlaual peab olema nende märgulamp.

(5) Töötulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 25. Muud ratastraktorile ja liikurmasinale paigaldatavad tuled

(1) Masinale võidakse paigaldada järgmisi tulesid:
1) päevatuled;
2) udutuled;
3) lisa pidurituled;
4) külgmised ääretuled;
5) tagurdamistuled.

(2) Päevatulede ning eesmiste ja tagumiste udutulede laternad peavad olema e- või E-sertifitseeritud. Eesmise udutule laterna valgusava ülemine serv ei tohi olla kõrgemal kui lähitule valgusava ülaserv.

(3) Lõikes 2 nimetatud tuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400 mm masina laiusgabariidist seespool, kui see ei ole valmistaja poolt ette nähtud teisiti. Tuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja mitte kõrgemal kui 1500 mm teepinnast.

(4) Külgmiste ääretulede värvus peab olema merevaigukollane.

(5) Lisapiduritulesid võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt masina pikiteljega või ühe pikisümmeetriateljele.

(6) Tulede kontrollimine toimub vaatluse, proovilülitamise ja mõõdulindiga.

§ 26. Armatuurlaua märgulambid

(1) Armatuurlaua märgulambid peavad olema paigaldatud ja toimima valmistaja juhendi kohaselt.

(2) Armatuurlaua märgulampide kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 27. Masinarongi tähistamine

(1) Haagist vedaval ratastraktoril ja liikurmasinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk. Tunnusmärgiks võib olla üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm masina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150–300 mm.

(2) Masinarongi tähistuse kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.

§ 28. Kollased vilkurid

(1) Teel töötaval ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks igas rõhtsuunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile. Kollased vilkurid võivad olla paigaldatud ratastraktorile ja liikurmasinale, mille mõõdud ületavad suurimaid lubatud mõõte.

(2) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissagedus peab ühe minuti möödudes olema vähemalt 2 Hz ja mitte ületama 4 Hz.

(3) Vilkurite kontrollimine toimub proovilülitamise ja stopperiga.

§ 29. Eesmised, külgmised ja tagumised helkurid

(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peavad olema tagumised ja külgmised helkurid, haagisel lisaks kaks eesmist helkurit.

(2) Helkurid peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt.

(3) Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema valge.

(4) Kuni 6000 mm pikkusel ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema mõlemal küljel üks helkur. Üle 6000 mm pikkusel masinal peab olema mõlemal küljel vähemalt kaks helkurit ja need ei tohi olla traktori eesmisest või tagumisest gabariidist kaugemal kui 3000 mm. Külgmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema merevaigukollane.

(5) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema punane.

(6) Haagisel peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles, ja nende värvus peab olema punane. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150–200 mm.

(7) Helkurid ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm.

(8) Helkurite kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga.


Natuke lugemist teile Big Grin

Pori paneb rattad ringlema. Cool
Vasta
#8

Tere
Selline küsimus, et kuidas käituda, kui MTZ 80-nel pole tehasetähis(raami nr. ) loetav? Miski kurinahk nühkind seal, pole enam väga loetav. Tahaks ära , vahetada, aga kas lüüa uuele oma nummer , või saab ka kerenr. vahetuse teha? Juhul, kui ostaks mõne surnud traktori poolraami numbriga.(eeldusel, et sellel mingeid piiranguid ja jms. kaelas pole Big Grin )
Kris

Rohkem kapotti all Big Grin
Vasta
#9

dokid alles? seal peaks olema kirjas

Pori paneb rattad ringlema. Cool
Vasta
#10

Mis aasta masin?

35+ vanal masinal ei pea kerenumber olema loetav. Natuke jagelemist ja tõestamist, aga seadus on selline.
Vasta
#11

Dokud olemas. Masin aastast 79. Seega peaks täpselt sinna alla mahtuma.
Kris

Rohkem kapotti all Big Grin
Vasta
#12

(03-01-2014, 21:54 PM)zazik Kirjutas:  Mis aasta masin?

35+ vanal masinal ei pea kerenumber olema loetav. Natuke jagelemist ja tõestamist, aga seadus on selline.

Suudad sa selle seadusepügala ka leida?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#13

Ilmselt mõeldakse seda lausekest.
Tsitaat:Kood 601. VIN - kood (e tehasetähis) ja kere või raami number

Nõue: VIN - kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või
Maanteeameti tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav 30 aasta jooksul.

Kontrollimine: vaatlusega
Vasta
#14

Üritan MNT-st kah läbi käia ja täpselt üle uurida.
K.

Rohkem kapotti all Big Grin
Vasta
#15

(03-01-2014, 20:26 PM)kris282 Kirjutas:  Tere
Selline küsimus, et kuidas käituda, kui MTZ 80-nel pole tehasetähis(raami nr. ) loetav? Miski kurinahk nühkind seal, pole enam väga loetav. Tahaks ära , vahetada, aga kas lüüa uuele oma nummer , või saab ka kerenr. vahetuse teha? Juhul, kui ostaks mõne surnud traktori poolraami numbriga.(eeldusel, et sellel mingeid piiranguid ja jms. kaelas pole Big Grin )
Kris

Minu omal puudus üldse kerenumber. Aga oli arvel ja kui esimest korda üle aastate ülevaatusele läksin (peale nõukaaegset mittekäimist) siis löödi vasakpoolsele esimesele poolraamile uus kerenumber peale numbriraudadega ja tuli passivahetus. Vanas passis oli ka mootori numbri koht (ei tea, kas enam on, mul endiselt vana väike pass) ja ka see on mul numbrita, seal on passis kiri juures et mootor numbrita.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#16

Mtz vin on löödud poolraami peale mille algset olemasolu ei saa keegi nõuda, kuna poolraam on "kuluv osa", eriti metsas. Võtad poest uue poolraami, ega seal ju numbrit pole. Ideepoolest peaks MNT uue numbri lööma vajadusel.

T 40 raaminumber on paljudel masinatel ainult värviga võõbatud raamile, on isendeid millele rumbrirauaga pole kunagi numbrit löödud.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#17

(06-01-2014, 10:54 AM)mlsluik Kirjutas:  Mtz vin on löödud poolraami peale mille algset olemasolu ei saa keegi nõuda, kuna poolraam on "kuluv osa", eriti metsas. Võtad poest uue poolraami, ega seal ju numbrit pole. Ideepoolest peaks MNT uue numbri lööma vajadusel.

T 40 raaminumber on paljudel masinatel ainult värviga võõbatud raamile, on isendeid millele rumbrirauaga pole kunagi numbrit löödud.
Päris nii see ei ole MNT silmeläbi nummerdatud detail ei kuulu vahetamisele.
Maasturi puhul samuti raam (oli soov Nissan D21 raami vahetada ja keelati, tuli lappida), kere võid vahetada aga raami mitte. Kunagi oli mul GAZ 52 teema, et kabiini vaja vahetada siis tuli ukseposti sisse ise meisterdada number.
Vasta
#18

(06-01-2014, 10:58 AM)nymmik Kirjutas:  Päris nii see ei ole MNT silmeläbi nummerdatud detail ei kuulu vahetamisele.
...

Õnneks on seni tehtud traktorite jms töömasinate puhul erand: kurdad mure ära, lepid aja masina ettenäitamiseks kokku ja võtad oma vana tüki (millel õige number peal) kaasa. Löövad kohapeal ümber.

Rahvas teab rääkida, et keegi olevat käinud kahe talaga kohal ja saanud ka nii ümber löödud. Vana tala olevat büroosse jäänud.
Vasta
#19

Võimalik et rasketehnikale tehakse erand.
Vasta
#20

Kui teist korda tahtsin oma MTZ-ga minna poolraami nummerdama siis saadeti pikalt, et las olla ilma. Katkine orginaal vedeleb nurgas kui kedagi kunagi huvitama peaks.... ülevaatusel ei tohiks sellest probleemi tekkida, ega lapitud raamiga ammugi läbi ei tohi lasta, pigem ikka uus ja korralik. Number on kõige väiksem probleem. Need kes maasturi raami vahetamist korralikku vastu ei lubanud ja vana soovitasid ära lappida peaks uuele elukutsele hakkama mõtlema... kusi pähe löönud ilmselgelt.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne