T40 generaator ei lae
#1

Ühel koledal päeval jättis 400W genekas laadimise järele. Sai teine maha võetud, karu kõhtu kaetud, netist leitud õpetuste järgi kontrollitud. Miskit viga ei tundunud küljes olevat, tagasi peale ja ülla-ülla laadimine tagasi. Rõõm üürike, peagi põles tuttav tuluke armatuuris. Sai veel teist korda katsutud, ikka katkisem polnud ja jällegi jätkus laadimist vaid loetud minutiteks. Ainus asi, mis arusaamatuks jäi, kas see nn puks, mis võlli keskel, peab võllil kinni olema või peab ta vabalt pöörlema? Tundub, et rihmaratast kinni keerates peaks see puks olema laagri ja rootori vahel liikumatult kinni surutud. Ons kellelgi head nõu pakkuda, enne kui poodi uue geneka järgi lähen või suisa korras genekat müüa?
Vasta
#2

Oled kindel,et viga genekas?Ergutus ikka tuleb peale?Ergutuse juhe õhtal ja samuti laadimist pole.Kui juba vahetama hakkad siis eelistaks küll mingit lääne tabletiga genekat.
Vasta
#3

Kirjutaks generaatori margi ka juurde, lahenduste otsimine oleks tükk maad lihtsam.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#4

Genekas varuosakoodiga 462.3701000 http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...t-40m/147/ ja nn puks number 12.
Vasta
#5

(05-01-2014, 19:26 PM)muska71 Kirjutas:  Oled kindel,et viga genekas?Ergutus ikka tuleb peale?Ergutuse juhe õhtal ja samuti laadimist pole.Kui juba vahetama hakkad siis eelistaks küll mingit lääne tabletiga genekat.
Sama mõte siinpool, kõige tõenäolisem et ergutusahelas on hädine koht. Juhe ise räbal, juhtmeking logiseb, kehv ühendus vastaval kaitsmel või süütelukus, tablett läbi. Lambiga peaks vea kätte leidma. Suht väike võimalus, et generalissimusel endal sisemine viga. Traktoritel olid vist harjadeta n.n. induktorgeneraatorid? Seal põle harju kah mis kuluksid. Stx töökindel asi iseenesest.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#6

Induktsioontüüpi jah. Harju pole. Välistaks esmalt tõesti kõik lahtised juhtmed ja kontrolliks voolude olemasolu seal, kus vaja. Tablett? Võimailik. Aga ennem siiski ühenduste kontroll.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#7

Harju ei ole ja eraldi ergutust väljast juurde ei tule. Juhtmed üle vaadatud ja kontrollitud, sama ka mähistega ja dioodidega. Pingeregulaator ka OK.
Vasta
#8

(05-01-2014, 21:50 PM)PSV Kirjutas:  Harju ei ole ja eraldi ergutust väljast juurde ei tule. Juhtmed üle vaadatud ja kontrollitud, sama ka mähistega ja dioodidega. Pingeregulaator ka OK.
Kui kõik oleks OK, siis laeks ka OK-lt. Kuskil peab kala elutsema. Millest alustaks? Mõõdaks pinget ergutusmähisel? Ja selle takistust kah.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#9

Pane mootor käima ja pane omavahel pluss ja šaa (vene k.) klemm omavahel kokku,nendel klemmidel on juhtmed küljes. Kui nüüd sai laadimine a´la 17-18 volti siis genekas korras,samas seal 3 juhet,kolmas on miinus ehk mass ja sellega midagi kokku panna ei tohi,kui sedasi tuleb laadimine,siis viga pingeregulaatoris või juhtmetes-ühendustes. Pingeregulaator on kabiini esi seinal massilüliti kõrval. Ise küll ei vahetaks lääne või mõne muu auto geneka vastu neid vene traktorite omasid vaid asendaks uuemaga ehk siis 700w-sega,sellel juba tablett sees. Lääne omade ainus eelis on suurem voolu tootlikus ja ei midagi muud. Originaal genekad on hooldusvabad ja ainsad kuluvad osad on laagrid.
Vasta
#10

Ülalpool lingil toodud läbilõikepildiga generaatoril on regulaator juba sees, nn. tablett. Selline ei ole ikka või? Et tegelikult välise regulaatoriga? Kui nõnda, tee eelmise postituse õpetuse järgi.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#11

400 vatine peaks selline olema,(välja arvatud rihmaratas) nagu siin lingil http://www.soov.ee/parnumaa/T_16_generaa...m?ca=1&w=3
Vasta
#12

Generaator on tabletiga ja tal on ainult kaks juhet, üks läbi ampermeetri akule ja teine käivitusblokeeringule. Värv on oranz, ehk nn kommunaaltraktori variant. Proovin veel mõõta töötaval masinal voolud üle. Kas nn puksi kohta on ideid? Peab see võlliga koos pöörlema või mitte? Huvitav, et korraks tuleb peale näppimist vool tagasi, esimesel korral oli rõõmu kogu päevaks, teisel mõni minut. Tunduks kui pingeregulaator, kuid 12V oli kontrolllambiga kontrollides vool olemas ja 16,5 kustus. Kui ise remonditud ei saa, siis tuleb kangem generaator remondiraha raiskamise asemel peale osta.
Vasta
#13

See on nii labane agregaat, et peaks ikka ise korda saama. Puks? Minu arvates on kama 2, kas ta on kinni või mitte. Ta tundub ainult magnetvälja edasijuhtimiseks vajalik olema. Šokolaad võib ka sellist trikki teha, et vahel töötab, siis soojeneb ja enam ei tööta.
Puhas teooria, seni pole veel millesti kinni hakata.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#14

(05-01-2014, 21:50 PM)PSV Kirjutas:  Harju ei ole ja eraldi ergutust väljast juurde ei tule. Juhtmed üle vaadatud ja kontrollitud, sama ka mähistega ja dioodidega. Pingeregulaator ka OK.

Oot, mis mõttes ergutust ei tule? Töötab ilma ergutuseta või?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#15

(06-01-2014, 03:59 AM)viplala Kirjutas:  Oot, mis mõttes ergutust ei tule? Töötab ilma ergutuseta või?

Sisemise pingeregulaatoriga generaatorile ei ole tarvis väljastpoolt tulevat ergutust. Sarnast induktsoomergutusega generaatorit ei ole käeulatuses ja peast ei mäleta, kas klemm on välja toodud. Miskipärast arvan, et ei ole.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#16

No kurja, on ikka küll! Toungue Käisin just ekstra kuuri all ja otsisin ühe juustu üles ning tegin päevapilte:
   
Genekas ise sihuke:
   
See peaks üsna uus mudel olema ja originaalis tablett sees.
Ergutusahela ots on alati välja toodud, "+" otsaga otseühenduses jääks ergutusmähis voolu alla ka peale mootori seiskamist ja laseks aku tühjaks või põleks ise maha. Ikka läbi süüteluku antakse talle toide peale või vähemalt juhitakse sealtkaudu tabletti. Muide, korralik ühendus on selles ahelas väga oluline. Olen kunagi mässanud autoga, millel laadimispinge liiga kõrge. Pirnid põlesid läbi plaks ja plaks! Vahetasin tabletti - ei midagi. Paned asjad stendi - kõik korras! Paned autole peale tagasi - jälle ülepinge. Süütelukust ergutusele tulevas ahelas oli tekkinud pingelang ja tablett sai aru et VÄHE! Ja siis küttis nii palju kui torust tuli...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#17

(06-01-2014, 11:34 AM)Basilio Kirjutas:  ...
Ergutusahela ots on alati välja toodud, "+" otsaga otseühenduses jääks ergutusmähis voolu alla ka peale mootori seiskamist ja laseks aku tühjaks või põleks ise maha. Ikka läbi süüteluku antakse talle toide peale. Muide, korralik ühendus on selles ahelas väga oluline. Olen kunagi mässanud autoga, millel laadimispinge liiga kõrge. Pirnid põlesid läbi plaks ja plaks! Vahetasin tabletti - ei midagi. Paned asjad stendi - kõik korras! Paned autole peale tagasi - jälle ülepinge. Süütelukust ergutusele tulevas ahelas oli tekkinud pingelang ja tablett sai aru et VÄHE! Ja siis küttis nii palju kui torust tuli...

Eee - teeneljakümnel (tegelikult kõigil nõukogude traktoritel) poel süütelukku, on starteri (ja hõõgküünalde) lüliti. Ergutusmähis saab massi sisselülitamisel läbi pingeregulaatori akupinge peale ja edasi määrab juba pingregulaator.

Teemaalgataja peaks esmalt kontrollima ühendusi ja seejärel korraldama ülekuulamise pingeregulaatorile. Mis "šokolaadi" korral tähendab töötava isendi laenamist, kuna poest võib vabalt saada vigaseSad.
Vasta
#18

(06-01-2014, 11:44 AM)v6sa Kirjutas:  
(06-01-2014, 11:34 AM)Basilio Kirjutas:  ...
Ergutusahela ots on alati välja toodud, "+" otsaga otseühenduses jääks ergutusmähis voolu alla ka peale mootori seiskamist ja laseks aku tühjaks või põleks ise maha. Ikka läbi süüteluku antakse talle toide peale. Muide, korralik ühendus on selles ahelas väga oluline. Olen kunagi mässanud autoga, millel laadimispinge liiga kõrge. Pirnid põlesid läbi plaks ja plaks! Vahetasin tabletti - ei midagi. Paned asjad stendi - kõik korras! Paned autole peale tagasi - jälle ülepinge. Süütelukust ergutusele tulevas ahelas oli tekkinud pingelang ja tablett sai aru et VÄHE! Ja siis küttis nii palju kui torust tuli...

Eee - teeneljakümnel (tegelikult kõigil nõukogude traktoritel) poel süütelukku, on starteri (ja hõõgküünalde) lüliti. Ergutusmähis saab massi sisselülitamisel läbi pingeregulaatori akupinge peale ja edasi määrab juba pingregulaator.

Teemaalgataja peaks esmalt kontrollima ühendusi ja seejärel korraldama ülekuulamise pingeregulaatorile. Mis "šokolaadi" korral tähendab töötava isendi laenamist, kuna poest võib vabalt saada vigaseSad.

Tõepoolest, mul on MTZ-il juba mõnda aega selline generaator peal, millel "sokolaad" jebib aeg ajalt. Ehk siis kui kunagi ta veel töötas ja läbi läks, ostsin poest uue, mis töötab oma sisetunde järgi. Õnneks pigem töötab, aga õhtusel sügiskünnil on juhtunud, et tuled saavad vaikselt otsa ja vaatad ampermeetrit, et kurjam, ei lae jälle. Pean probleemiga tegelema, aga ei ole veel jõudnud...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#19

Kummardus herr Võsale, T-40 ja üldse vene traktorite el. sisteemi finesse Basilio kahjuks tunne. Kui maestro väidab et ergutus koos massiga sisse läheb, no küllap siis nii on.
Need kurjavaimu vene tabletid aga on saadanast! Arvan ise et ei kannata kuuma või vibrat. Ise olen vajadusel ikka ergutusmähise otsa välja toonud ja eraldiasetsevad vene elektroonilised pingeregulaatorid toimivad küll. Viimased on odavad, lihtsad vahetada ja ka ise remonditavad. Saadavust küll hetkel ei tea...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#20

Sel generaatoril on jah ikka kaks väljundit ja uutel, millel on kolm, siis kolmas on impulsi väljund, pane või tahhomeeter külge. Idanaabri keeles on kena jutt ja pildid juures : http://melagrocom.com/product/generator_...-40_d_144/ .
Kahjuks pole leidnud täpseid arvväärtusi, mida mõõta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne