Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

Ei ole mina ka eriline küünla vahetaja, sama on tegelikult ka õhufiltriga.
Vasta

Teab keegi kust saaks hea hinnaga saeraami osta? Börsis olev vend tahab 1150€ nii bensiini kui ka elektrimootriga kettsaeraami eest.
Ideaalis tahaks swing blade aga imelikul kombel neid siin keegi vist ei tooda ega müü. 
Lint saeraami ei taha, puhtalt hinna pärast.
Vasta

(06-04-2020, 17:31 PM)Xtreme Kirjutas:  Teab keegi kust saaks hea hinnaga saeraami osta? Börsis olev vend tahab 1150€ nii bensiini kui ka elektrimootriga kettsaeraami eest.
Ideaalis tahaks swing blade aga imelikul kombel neid siin keegi vist ei tooda ega müü. 
Lint saeraami ei taha, puhtalt hinna pärast.
Eks see börsi raam om kompromiss materjali kulu saepuru arvelt, ajakulu, ja elektrikulu arvelt. Kiirus ja kvaliteet maksab. See saeplaadiga raami kvaliteet ja tugevus on olematu võrreldes 5500 eur maksva poola lintkaatriga ttp600 eco Rolleyes
Sellest soodsamalt sa vaevalt saad, isegi mitte ise tehes.  Kui omal 3kw+ mootorsaag olemas, siis tehes sellele juhttala ja liuguri võid saada ca samas hinnaklassis kaatri veits parema kvaliteediga.
Vasta

Äkki kellegil huvi nokitseda:
https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=136475419
Vasta

(06-04-2020, 17:45 PM)maisalup Kirjutas:  
(06-04-2020, 17:31 PM)Xtreme Kirjutas:  Teab keegi kust saaks hea hinnaga saeraami osta? Börsis olev vend tahab 1150€ nii bensiini kui ka elektrimootriga kettsaeraami eest.
Ideaalis tahaks swing blade aga imelikul kombel neid siin keegi vist ei tooda ega müü. 
Lint saeraami ei taha, puhtalt hinna pärast.
Eks see börsi raam om kompromiss materjali kulu saepuru arvelt, ajakulu, ja elektrikulu arvelt. Kiirus ja kvaliteet maksab. See saeplaadiga raami kvaliteet ja tugevus on olematu võrreldes 5500 eur maksva poola lintkaatriga ttp600 eco Rolleyes
Sellest soodsamalt sa vaevalt saad, isegi mitte ise tehes.  Kui omal 3kw+ mootorsaag olemas, siis tehes sellele juhttala ja liuguri võid saada ca samas hinnaklassis kaatri veits parema kvaliteediga.
Kuuske-mändi, eriti üraskikuiva, võib sellistega kindlasti saagida, seal pole materjalikadu oluline.
See 1150 on suhteliselt "tühine" raha tööriista eest. Prusse, kumeraid servalaudu ja poste saagida, miks mitte. Sellest "jämedast pinnast", mis on tegelikult teadlikult Haapsalu KEKi kaatris välislaudiseks saetud, on mul tehtud suvekodu välislaudis. Pettepalk. Sedasorti täpsusklassiga tööks ideaalne. Nagu herr Maisalu kirjutas, edasi on poolakate asjad, mis juba täitsa isikliku raami mõõdu ja kvaliteedi välja annavad. 
Aga jah, vanakooli kombel ehitades saad kettraamiga kohe ka seinatäidise Wink Lupja sekka ja odav (kõrval?)hoone tuleb. Kooretut üraski okaspuud on "oksendamiseni".
Vasta

Metsas kuused kuivavad, sai  lastud teha kohati lageraie ,kuna inspektor seda soovitas.  Aga kuskil 30 kuuske aastas kuivavab ära, paljudel ka siklane kallal ja puurinud ennast puu südamikku. Siiamaani kõik need kuused kütteks teinud aga viimasel ajal on suhteliselt valus neid ilusaid jurakaid tükeldada, arvestades mis materjali sealt saaks.

Ütleme nii ,et oma tarbeks võiks kvaliteet jääda mõistlikkuse piiridesse ja ma usun ,et need kettsaekaatrit seda ka pakuvad. Aga minu teada on venemaal nende raamide  hind 30 000 rublat (364 eurot), seega maksta 1150 eurot Eestis on natuke ebamõistlik.

Paljud siin valmis meisterdanud neid swing blade süsteeme, huvitav miks keegi neid müügiks ei vorbi.
Vasta

Mingiaeg (aastalõpus) müüdi 850.-€ tartukandis
Vasta

(06-04-2020, 19:58 PM)Xtreme Kirjutas:  Metsas kuused kuivavad, sai  lastud teha kohati lageraie ,kuna inspektor seda soovitas.  Aga kuskil 30 kuuske aastas kuivavab ära, paljudel ka siklane kallal ja puurinud ennast puu südamikku. Siiamaani kõik need kuused kütteks teinud aga viimasel ajal on suhteliselt valus neid ilusaid jurakaid tükeldada, arvestades mis materjali sealt saaks.

Ütleme nii ,et oma tarbeks võiks kvaliteet jääda mõistlikkuse piiridesse ja ma usun ,et need kettsaekaatrit seda ka pakuvad. Aga minu teada on venemaal nende raamide  hind 30 000 rublat (364 eurot), seega maksta 1150 eurot Eestis on natuke ebamõistlik.

Paljud siin valmis meisterdanud neid swing blade süsteeme, huvitav miks keegi neid müügiks ei vorbi.
Need valgas müüdavad on samad vene saeraamid, aga õlitus ja mootorid on siin paigaldatud ja midagi veel veidi parendatud. Lisaks tolli tasu ja transport ka otsa, ning tulebki juba selline summa kokku...
Vasta

(06-04-2020, 22:00 PM)maisalup Kirjutas:  
(06-04-2020, 19:58 PM)Xtreme Kirjutas:  Metsas kuused kuivavad, sai  lastud teha kohati lageraie ,kuna inspektor seda soovitas.  Aga kuskil 30 kuuske aastas kuivavab ära, paljudel ka siklane kallal ja puurinud ennast puu südamikku. Siiamaani kõik need kuused kütteks teinud aga viimasel ajal on suhteliselt valus neid ilusaid jurakaid tükeldada, arvestades mis materjali sealt saaks.

Ütleme nii ,et oma tarbeks võiks kvaliteet jääda mõistlikkuse piiridesse ja ma usun ,et need kettsaekaatrit seda ka pakuvad. Aga minu teada on venemaal nende raamide  hind 30 000 rublat (364 eurot), seega maksta 1150 eurot Eestis on natuke ebamõistlik.

Paljud siin valmis meisterdanud neid swing blade süsteeme, huvitav miks keegi neid müügiks ei vorbi.
Need valgas müüdavad on samad vene saeraamid, aga õlitus ja mootorid on siin paigaldatud ja midagi veel veidi parendatud. Lisaks tolli tasu ja transport ka otsa, ning tulebki juba selline summa kokku...

Ma olen silmanud neid valga omasi ka, eeldasin ,et täielikult siin valmistatud. Hinda antud müüjal pole aga mingi vana kuulutuse leidsin, siis seal oli hinnaks 1750€ vms..Big Grin
Muidugi oleks hea ise teha aga projekte liiga palju ja kahjuks ei ole ka hetkel materjali ja ainuke mootor on 4kw kreissae mootor ja seegi pole kõige noorem.

Tõesti võiks mingi eraisik / väike firma neid siinmaal ka vorpida vähe mõistlikuma hinnaga.
Vasta

(06-04-2020, 17:45 PM)maisalup Kirjutas:  
(06-04-2020, 17:31 PM)Xtreme Kirjutas:  Teab keegi kust saaks hea hinnaga saeraami osta? Börsis olev vend tahab 1150€ nii bensiini kui ka elektrimootriga kettsaeraami eest.
Ideaalis tahaks swing blade aga imelikul kombel neid siin keegi vist ei tooda ega müü. 
Lint saeraami ei taha, puhtalt hinna pärast.
Eks see börsi raam om kompromiss materjali kulu saepuru arvelt, ajakulu, ja elektrikulu arvelt. Kiirus ja kvaliteet maksab. See saeplaadiga raami kvaliteet ja tugevus on olematu võrreldes 5500 eur maksva poola lintkaatriga ttp600 eco Rolleyes
Sellest soodsamalt sa vaevalt saad, isegi mitte ise tehes.  Kui omal 3kw+ mootorsaag olemas, siis tehes sellele juhttala ja liuguri võid saada ca samas hinnaklassis kaatri veits parema kvaliteediga.
Et nagu lintsaag on liiga odav?... Wink

Ei ole mingeid turuuuringuid teinud, aga kasutan ise lintraami teenust, kus agregaat (Läti käsitöö) maksab väga mõistlikku hinda (pea poole odavam eelmainitud Poolakast), kvaliteet on võrreldav või isegi parem Woodmaizerist, sest asi ei liigu mitte 2le punktile vaid 4-le punktile toetudes. Vigadest on vaid see, et ei ole vaja pidevalt mingite elektri-elektroonika, akude ja hüdro jamadega vaevelda ja ettenihe, pealetõstmine jm liikumine  toimib lihasjõul. Samas on etteveo kiirus sujuvalt vastavalt vajadusele reguleeritav.
Logosol´id jm ketiga raamid õigustavad end vaid jämedate (d-60cm ja enam) lõikamisel.


Vasta

(06-04-2020, 19:58 PM)Xtreme Kirjutas:  Metsas kuused kuivavad, sai  lastud teha kohati lageraie ,kuna inspektor seda soovitas.  Aga kuskil 30 kuuske aastas kuivavab ära, paljudel ka siklane kallal ja puurinud ennast puu südamikku. Siiamaani kõik need kuused kütteks teinud aga viimasel ajal on suhteliselt valus neid ilusaid jurakaid tükeldada, arvestades mis materjali sealt saaks.

Ütleme nii ,et oma tarbeks võiks kvaliteet jääda mõistlikkuse piiridesse ja ma usun ,et need kettsaekaatrit seda ka pakuvad. Aga minu teada on venemaal nende raamide  hind 30 000 rublat (364 eurot), seega maksta 1150 eurot Eestis on natuke ebamõistlik.

Paljud siin valmis meisterdanud neid swing blade süsteeme, huvitav miks keegi neid müügiks ei vorbi.

1. Enamasti ei raatsita maksta kogu kulutatud materjali, töö ja elektrikulu eest.

2. Vajab rohkem reguleerimist ja rihtimist.
3. Seoses eelmise punktiga on ka konstruktsioon keerulisem.
4. Peale sae teritamist läheb päris palju aega rihtimiseks.
5. Võrreldes lintsaega on puru palju ja see lendab laiali või vajab eraldi lahendust suunamiseks/kogumiseks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Noh jah.. Ju siis ongi ainus lahendus see vene kettsaeraam.
Aga kuna metsa ja maja/hoovi vahel on tee siis oleks ideaalis tahtnud bensiinimootriga raami, et ei peaks palke üle tee tirima, vaid saaks põllupeal lõigata.

Oskab keegi öelda 200cc bensiinimootori (champion)  ja 5.5kw elektrimootori jõudluse kohta? Kuidas emmal-kummal tootlikus võrreldes teineteisega on?
Vasta

200ccm champion ei küündi lähedalegi 5.5kw elektrimootorile...
390ccm mootor on enamvähem sama väljundvõinsusega...
Elektrimootoril on jätkuv võimsus 5.5kw, 390ccm bensiinimootor suudab maksimaalselt toota 8.0kw lühiajaliselt, jätkusuutlik võimsus 8tundi jutti on ca 6.0kw
Vasta

Selline komplekt pakkuda:

Raam: https://www.logosol.com.au/product/logos...-mot-pilu/

Kettsaag koos automaatse söötjaga: https://www.logosol.co.uk/store/logosol-...k-e37.html

Palgifrees: [/url][url=https://www.directindustry.com/prod/logosol-ab/product-98957-1290953.html]https://www.directindustry.com/prod/logosol-ab/product-98957-1290953.html

Lintsaag: http://cms.logosol.com/admin/downloads/f...350_en.pdf

Manuaalne söötja: https://ee.logosol.com/store/saekaatrid/...sagen.html

Kõik töös näha selles videos: https://www.youtube.com/watch?v=X9rDHDBRpag

Hind kokku 4000
Vasta

(07-04-2020, 07:30 AM)PSV Kirjutas:  Selline komplekt pakkuda:

Raam: Kettsaag koos automaatse söötjaga: Palgifrees: Lintsaag: Manuaalne söötja: Kõik töös näha selles videos: 

Superkomplekt ju näiteks iseendale üraskikuusest püstpalkmaja ehitamiseks? Siin seltsimehe poolt väidetu (ei sobi ehituses) on pehmelt öeldes BS, Kanadas ja USAs on kõik üraskikuiv mänd tooteks saanud. Uisutamishallidest sinega materjalini! Muuseas ameeriklased: selle Bark Beetle'i (mountain pine beetle) rünnakuga sinakaks tõmmanud mägimänni puidu kiitsid kavalad moeröögatuseks, humaanselt Looduse enda poolt tapetud puiduks, ja kõik trenditeadlikud ostavad! Isegi padurohelised - Inimene ju pole puud "tapnud"  Big Grin Üks paljudest

Miks püstpalk: kui on sikud ka sees, siis peaks välisperimeetri ka isoleerima ehk klassikaline plaatmaterjal+krohv ja sees näiteks samast üraskikuivast tehtud OSB. Sisi ei saa niiskus/vesi käikudesse mädandama.
Nagu amid ütlevad - Eco-Friendly - oleks kogu ehitus ja seoks seda paganama CO2'te ka igaveseks. Isolatasiooniks roomatt, savikrohv ja enam ökom olla ei saa. Muidugi liginullile  ei vasta - käigu jala! Seda metsakuiva materjali on Eestis megalt ja arvata on, et saab odavalt kätte ka. 3-meetrine on piisav ju toa kõrguseks, lihtne töödelda ka. Ristvööd tapid-liimid kokku. 
Ahjah, mul linnas metsakuivast männist saetud lauast piirdeaed naabriga, 20+ aastat ja ei mingit häda. 1 kiht mingit Eesti veepõhjalist kaitset läks peale ja kogu ooper.
Vasta

Veel üks variant...


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Tsitaat:Terved puud väljutavad mardikad tavaliselt vaigu tootmisega, kuid sooja ilmaga on paljud puud nõrgendanud ja takistanud neid toota piisavalt oma kaitsevaiku.
Koogel-moogel andis sellise jutu.

Arvan, et kuuse ja männi kasvatamine meie muutuvas kliimavöötmes on möödanik. Tulevik kuulub palmidele ja kõigile neile liikidele, mida oleme näinud populaarsetes puhkekohtadas. No võib ju külmhooneid nende kasvatamiseks ehitada aga see pole jätkusuutlik nagu suusamaratonid kuntstlumel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(07-04-2020, 15:24 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Terved puud väljutavad mardikad tavaliselt vaigu tootmisega, kuid sooja ilmaga on paljud puud nõrgendanud ja takistanud neid toota piisavalt oma kaitsevaiku.
Koogel-moogel andis sellise jutu.

Arvan, et kuuse ja männi kasvatamine meie muutuvas kliimavöötmes on möödanik. Tulevik kuulub palmidele ja kõigile neile liikidele, mida oleme näinud populaarsetes puhkekohtadas. No võib ju külmhooneid nende kasvatamiseks ehitada aga see pole jätkusuutlik nagu suusamaratonid kuntstlumel.
Big Grin Big Grin Big Grin

Tuleb lihtsalt "uued männid" kasvama panna. Need, mis soojemat tahavad. Näiteks tõesti sinihall ebatsuuga. Sama ka kuusega, asemele Euroopa lehis aga ka Siberi lehis. Teoorias täiesti mõistlik lähenemine, kui plaanitava kasvukoha mullastik sobib. Järeltulevad põlved saavad juba uutmoodi puid tarbida.  Sekka mõned nulud jõulupuudeks.
Vasta

(07-04-2020, 18:58 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(07-04-2020, 15:24 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Terved puud väljutavad mardikad tavaliselt vaigu tootmisega, kuid sooja ilmaga on paljud puud nõrgendanud ja takistanud neid toota piisavalt oma kaitsevaiku.
Koogel-moogel andis sellise jutu.

Arvan, et kuuse ja männi kasvatamine meie muutuvas kliimavöötmes on möödanik. Tulevik kuulub palmidele ja kõigile neile liikidele, mida oleme näinud populaarsetes puhkekohtadas. No võib ju külmhooneid nende kasvatamiseks ehitada aga see pole jätkusuutlik nagu suusamaratonid kuntstlumel.
Big Grin Big Grin Big Grin

Tuleb lihtsalt "uued männid" kasvama panna. Need, mis soojemat tahavad. Näiteks tõesti sinihall ebatsuuga. Sama ka kuusega, asemele Euroopa lehis aga ka Siberi lehis. Teoorias täiesti mõistlik lähenemine, kui plaanitava kasvukoha mullastik sobib. Järeltulevad põlved saavad juba uutmoodi puid tarbida.  Sekka mõned nulud jõulupuudeks.
Ebatsuuga on väärtuseta

Veel pole maha löödud
Vasta

(07-04-2020, 19:29 PM)JaakH Kirjutas:  
(07-04-2020, 18:58 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(07-04-2020, 15:24 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Terved puud väljutavad mardikad tavaliselt vaigu tootmisega, kuid sooja ilmaga on paljud puud nõrgendanud ja takistanud neid toota piisavalt oma kaitsevaiku.
Koogel-moogel andis sellise jutu.

Arvan, et kuuse ja männi kasvatamine meie muutuvas kliimavöötmes on möödanik. Tulevik kuulub palmidele ja kõigile neile liikidele, mida oleme näinud populaarsetes puhkekohtadas. No võib ju külmhooneid nende kasvatamiseks ehitada aga see pole jätkusuutlik nagu suusamaratonid kuntstlumel.
Big Grin Big Grin Big Grin

Tuleb lihtsalt "uued männid" kasvama panna. Need, mis soojemat tahavad. Näiteks tõesti sinihall ebatsuuga. Sama ka kuusega, asemele Euroopa lehis aga ka Siberi lehis. Teoorias täiesti mõistlik lähenemine, kui plaanitava kasvukoha mullastik sobib. Järeltulevad põlved saavad juba uutmoodi puid tarbida.  Sekka mõned nulud jõulupuudeks.
Ebatsuuga on väärtusta
Mis mõttes???

Tsitaat:Harilik ebatsuuga on Põhja-Ameerika lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Rohelise ebatsuuga vanemates metsades ulatub puistute tagavara paremates kasvukohtades 1500–2500 m³/ha, sinihalli ebatsuuga paremates kasvukohtades 850–1500 m³/ha.[5] Hariliku ebatsuuga puit on kergesti töödeldav, ilusa tekstuuriga, horisontaalsete ja vertikaalsete vaigukäikudega, maltspuit on kollakasvalge tooniga, lülipuit on punakaspruun kuni oranžikaspunane. Puitu kasutatakse saematerjalina, majapalkide, postide, vaiade, aedade, väikemajade, raudtee liiprite ja tselluloosi valmistamiseks, silla- ja veealustes konstruktsioonides, kaevanduste toestamiseks, mööblitööstuses ja vineeritööstuses ning küttepuiduna. Peale selle kasvatatakse harilikku ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid.[11][12]
Väärtusliku puidu ja suure tootlikkuse tõttu on harilikku ebatsuugat laialdaselt kultiveeritud ka väljaspool tema levikuala, Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides võib hariliku ebatsuuga puistutagavara tootlikkus olla aastas 7 m³/ha kesistes tingimustes ja saavutada kuni 28 m³/ha parimates kasvutingimustes, raievanusega 50–80 aastat.[8]
Tänu üsna kõrgele elueale kasutatakse hariliku ebatsuuga puitu ka dendrokronoloogias.

Tsitaat E.Laasi Dendroloogiast lk.100:
Tsitaat:..., neist parim on Luua vahtkonnas, kus 55-aastase halli ebatsuuga puistu tagavara oli 450 tm/ha ning arvestades juurde veel vahekasutusel raiutud puidu, ulatus üldtook 650 tm/ha.
 Vähe? Paha mädanemiskindel puit? Mis jälle ei sobi???
Edit: äkki ajad nuluga segi. See on tõesti suhteliselt väärtuseta, kõlbabki lihtsamaks sisematerjaliks ja jõulupuuks. Mingit nuluvineeri tehakse jms, välja ja ehitusse ei sobi eriti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne