[v6sa]

Kaks tähelepanekut elust viltulõikamise kohta. Mõlema tuvastamiseks piisab nurgikust ja heast nägemisest.

Esiteks ei pea latt üldse nähtavalt kõver või propelleris olema. Piisab, kui latt on jäänud halvasti valele poole langema hakanud puu alla kinni pikemaks ajaks ja saeketi soonele on vajutatud lohk sisse. Hakkab ka uus kett lõtvudes kergelt kõrvale ujuma. Parandada ei õnnestunud.

Teiseks hukkab viltu lõikav kett latiserva üsna kiiresti ära, kulutades rohkem nürimat poolt. Mida kõwemini peale pressida, seda kiiremini. Seda saab arstida, kui õiges koguses kõrgemat serva maha viilida. Seda vigastust näeb nurgikuga hästi, saab ka lehtkaliibriga mõõta. 0,2 mm oli piisav, et ka uus kett keerama panna.

Millisel füüsikalisel fenomenil põhineb soovitus saeviili tagasitõmbamisel hambast eemale viia?

[Brrr]

Viltu võib lõikama hakata ka siis kui eri külgedel olevad hambad on teritatud eri pikkuseks.

[Daff]

Nii. Nõukaja koolitusega metsamees võtab sõna.
V6sal oigus. Nurgik kontrollimiseks ja kõik mis selleni viib on ka õigesti üles tähendatud .
Juba vene ajal metskonnas korjasime vahel Uraali ja Sõpruse plaadid kokku, eriti viimase,  ning viisime  metsamajandisse kus lasti pingis laast pealt maha. Mure tükiks ajaks murtud ja sai rahulikult materjali vastu võtma minna ilma, et sõimata said.
Kuigi Družbad on asendunud moodsamate saagidega siis põhimured on ikka samad.

Ja viili tõesti ei kannata tagasi tõmbamise ajal vastu tera hoida. Nüriks läheb. 
Kui vaadata hoolega kuidas viilil okkad püsti on siis neeb on räsatud peale viili otsa poolt tahapoole. Okkad on ettepoole turris.  Ja jooksevad viili peal diagonaalselt ringe tehes. Tagurpidi tõmmates tõmbab millegipärast selle magusa serva maha.

Kui nüüd teritad viiliga siis lükkad viili kogu pikkuses mööda sae hammast samal ajal teed käega pöörleva liigutuse vasakult paremale ja üritad samal ajal kergelt viili ülespoole kergitada. Niimoodi veab viili väga kenasti hamba  kaare sisse ja on võimalik kujundada mõnus kulliküüs. Samas pead vaatama, et kergitamisega üle ei pinguta muidu saad lihtsalt mingi hakkuri tera.

[ivo86]

Aga räägi, kuidas õige teritamine käib. Kuluks endalegi ära see oskus.

See oli selline päris pikk jutt ja kuna ma pole metsamees, siis pool on selle aja peale juba kaduma läinud.

Aga 2 põhipunkti olid need, et ta kasutas ketile ettenähtud viili asemel 1 samm suuremat viili ja ning puruhammast viilist väike gramm rohkem maha, kui peaks. Mitte liiga palju, siis hakkab saag liiast kiskuma, aga väike gramm.

Ja siis need muud asjad ka siin: nurk peab õige olema, hammas peab terav saama, võrdne teritus peab olema, ketti ei othi liiga ära nürida enne teritamist vaid pigem tihedamalt natuke teritama, lati soon on oluline. Ega mul kõik ka meelde jäänud, tema teritas minuti-kahega keti ära, ma pusisin tükk aega ja ikka sama hea ei saanud. Tunnetuse värk. Aga sablooni kasutas tema ka ikka, eriti soovitas siis, kui keti väga ära oled nürinud.

Edasi tagasi viilimise kohta ei mäleta, kas ta ütles midagi. Aga see edasi-tagasi viilimine on ju tuntud vaidluskoht. Üks hea video selle kohta (küll mitte keti teritamisel):
https://www.youtube.com/watch?v=xbykic--SKA

[v6sa]

...
Ja viili tõesti ei kannata tagasi tõmbamise ajal vastu tera hoida. Nüriks läheb. 
Kui vaadata hoolega kuidas viilil okkad püsti on siis neeb on räsatud peale viili otsa poolt tahapoole. Okkad on ettepoole turris.  Ja jooksevad viili peal diagonaalselt ringe tehes. Tagurpidi tõmmates tõmbab millegipärast selle magusa serva maha.
...

Mida ma valesti teen, et ei tõmba? Ei ole mingid üüberviilid, tavaline Oregini pulk. Ja mida tehti valesti viidatud videos?

Saeketti teritades tagasi tõmmates ei hoia ju nii tugevat pinget viilil, kui tõugates.

Suurema läbimõõduga viili kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik, et ei tekitaks "hakkurihammast", millele väga õigesti juba viidati.

Huvitav mitu sajandikku kõrguse vahet on "puruhammast veidi rohkem maha...".

[ivo86]

Ei tea, tema lasi tunde järgi.
Ja noh, kett haukab niimoodi ju palju rohkem. Aga seletus juures oli umbes selline, et kui MS170ga (tollel hetkel saag, mida me seal proovisime siis) natuke kõvemini haukab, pole hullu, jõuad kinni hoida.
Aga et suure ja võimsa saega jälle ei tohi nii, võib kakkuma hakata ja ohtlik. Kuidas sa seletad, mitu sajandikku, kui see võib ka mehes, tema jõus ja ohutajus kinni olla?

Ma ei väida kindlasti et nii tegema peaks ja ega ma ise ka enam ei mäleta kõike, aga see osa on küll meeles, et terav kett on parem kui lisa kw.

[Mahno]

...
Ja viili tõesti ei kannata tagasi tõmbamise ajal vastu tera hoida. Nüriks läheb. 
Kui vaadata hoolega kuidas viilil okkad püsti on siis neeb on räsatud peale viili otsa poolt tahapoole. Okkad on ettepoole turris.  Ja jooksevad viili peal diagonaalselt ringe tehes. Tagurpidi tõmmates tõmbab millegipärast selle magusa serva maha.
...

Mida ma valesti teen, et ei tõmba? Ei ole mingid üüberviilid, tavaline Oregini pulk. Ja mida tehti valesti viidatud videos?

Saeketti teritades tagasi tõmmates ei hoia ju nii tugevat pinget viilil, kui tõugates.

Suurema läbimõõduga viili kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik, et ei tekitaks "hakkurihammast", millele väga õigesti juba viidati.

Huvitav mitu sajandikku kõrguse vahet on "puruhammast veidi rohkem maha...".

Vanaaja tööõpetuse õpik käsib lükates viilida, tagasi ilma surveta. Muidu pidi viili ära rikkuma ja hamba tipud ära murdma (oli vist nii).

Hea õpik on, õpetab lapsi triikrauda parandama, spiraali vaheliti tõstmise teel ja palju muud, mis tänapäeval lausa keelatud on.

[Xtreme]

Miks lõikab kett viltu?

Lati soon/ääred - tahes tahtmatta kipub lati ühe poole äär kuluma rohkem kui teine. Kontrollimiseks, piisab kui asetada latt sirgle laua peale ja põhimõtteliselt on visuaalselt võimalik näha kas sooned on paraleelselt. Võib ka nurgikut kasutada. Lihvimiseks võib võtta vana viili ja selle liimida või kruvida vinkli külge, samas võib ka spetsiaalse tööriista soetada või lihtsalt lapikviiliga viilida ja pärast nurgikuga kontrollida.

Ühe poole hambad nürimad kui teised - igati loogiline ,et see pool mis on terav(am), sinna poole ka kett end tirib.

Ühe poole hambad lühemad kui teised - Siin taandub kõik sellele ,et millist laastuhamba malli kasutada, kas progresseeruvat või mitte progresseeruvat. Kui kasutada malli mis ei ole progresseeruv siis juhtubki see ,et ühe poole hambad hammustavad lihtsalt rohkem kui teine ja see pool mis rohkem hammustab, sinna poole ka kett tirib. Kui kasutada progresseruvat malli, siis ei ole hamba pikkustel mingit vahet, sest iga laastuhammas lihvitakse tema taga oleva hamba järgi ja sellega saavutataksegi see ,et iga hammas, olenemetta tema pikkusest, hammustab sama paksu laastu. 

Hamba kulp  (ründenurk) - Lühidalt pean silmas, seda ,et kui ühel pool on viil hoitud liiga all ja sellega tekitatud agressiivne kulp ja teisel pool on viili kõrgemal hoitud ja tänu sellele ei ole see kulp nii agressiivne, ka siis tirib kett ühele poole.

Laastuhamba liigne lihvimine on üldiselt halva terituse kompenseerimiseks.

Reaalselt ei juhtu viiliga midagi kui seda tagurpidi tõmmata. Palju mõnusam on viili tagasi tõmmates soones hoida ja ei tee hambale ka midagi kui vastu läheb, sest viimase tõmbe teed sa ikkagi lükates.


Kui sul on üks hammas nt kivi saanud ja selle teravaks saamiseks kulub 20 viili paukku siis sa ei pea igat hammast 20 korda üle nühkima nagu klounid Youtubes teevad, tuleb lihtsalt kasutada progresseeruvat malli.

3/8 lp, 3/8 hobby jaoks ei ole Eestis progresseeruvat malli saada, 3/8 ja .325 jaoks on need saadaval, kas Husqvarna rulliku küljes või eraldi.

[pannkook]

mind õpetati koolis viilma nii, et tagasi tõmbad tühikäigul,. siis puhastab viili ära viilitavast sodist.
Aga need olid kolmnurksed nõukaviilid ja vbla olid teistsugused.

[Daff]

Tehke proovi tavalise tutika  saeviiliga.  Tõmba paar korda tagurpidi viili tahasi mööda hammast ja siis vaata viili. Matt jume on kadunud. Viil lööb pealt läikima. Ja ongi selle viiliga finale carnevale. Nüri.

[hulgus]

...

Huvitav mitu sajandikku kõrguse vahet on "puruhammast veidi rohkem maha...".

Pigem kümnendiku järgus. Olen paari oma viilimise järel, andnud massinaga teritusse. Kui on suurem järkamine, siis palunud laastuhammast karvajagu šabloonist madalamaks lasta. Nagu eelpool mainitud-kolemarukrdi ettevaatlik peab olema, hakkab väga kergelt tagasi lööma, otsa ja seljaga ei tasu väga lõigata, aga lõikab kui krt. laasimiseks ja muidu ragistamiseks ei ole hea. Viili ja käia teritusel on oluline vahe, käi laseb teravama nurga ja sügavamale,aga lõikab paremini.

[PlyVal64]

...

Huvitav mitu sajandikku kõrguse vahet on "puruhammast veidi rohkem maha...".

Pigem kümnendiku järgus. Olen paari oma viilimise järel, andnud massinaga teritusse. Kui on suurem järkamine, siis palunud laastuhammast karvajagu šabloonist madalamaks lasta. Nagu eelpool mainitud-kolemarukrdi ettevaatlik peab olema, hakkab väga kergelt tagasi lööma, otsa ja seljaga ei tasu väga lõigata, aga lõikab kui krt. laasimiseks ja muidu ragistamiseks ei ole hea. Viili ja käia teritusel on oluline vahe, käi laseb teravama nurga ja sügavamale,aga lõikab paremini.

Ülisuur vahe ka semi või full kett. Kui kanthmbaga lased laastuhamba liiga madalaks, siis niisamgi "käsilõhkuv" kett läheb päris pööraseks aga kui masinal jõudu on, siis tuleb saepuru asemel höövlilaastu  Aga mis juhtub: mul tavalised Oregoni ketid ja just full-shiselil on suure osa hambaid ära murdnud, kui on kogemata ehk siis oskamatusest  "liiga agresiivseks" viilitud. 2,1kW on täiesti piisav selleks 1,5mm 0.325 ketiga 16-tollisel latil. 66 lüli ja viimane kord lugesin, puudu oli 11 hammast. See iga "kinnitõmbamine" on ju megakoormus ühele või paarile hambale. Kumerhambaga ketil seda pole täheldanud. Päris huvitav, kuidas too uus Stihli Rapid Hexa kantviiliga teritatav kett käituks?

[aavu]

Когда деревья были большими (1961) 
https://www.youtube.com/watch?v=sGc5m5wM15Y 
Seal on õpetatud 1:16.00 peal õigeid viilimise võtteid, vanameister ise näitab ette. 

[Xtreme]

Mis kurat toimub ,et läbipaistvaid kombikanistreid enam saada ei ole?? Ligikaudu 2 aastat tagasi tahtsin soetada ja juba siis ei olnud neid enam kuskil saada (Stihl, Oregon) ja präeguseks midagi muutunud ei ole. Ainuke loogiline seletus oleks mingi Euroopa uus norm, seadus vms. Konkreetselt huvitab Stihli või Oregoni 3L/1.5L kombikas.

[tõnn]

Soovitage kohta, kust saaks osta 18" 325 pikipuu ketti.

[v6sa]

hortulus.ee ei paku küsimise peale? Neil kõike veebipoes ei ole...

[Inri]

Soovitage kohta, kust saaks osta 18" 325 pikipuu ketti.

see 18" 325 on muidugi väga kena, aga kas 1,5 või 1,6 või... ja mis saele? Ketid on erineva pikkusega. Jaluta esimesse saepoodi kus kette ka teritatakse, seal reeglina rull nurgas. Tehakse sinu soovile vastav pikkus ja teritatakse "pikipuu" ketiks.

[tõnn]

Bauhoffi Clint saag cycs52, nihikuga mõõtsin soonde minevat osa ja sain 1,5mm.

Peab siis oma vana lati ja ketiga poodi minema.

Proovisin ise ketti teritada mingi odavama ketiteritus käiaga, enam ei lõika.

[Xtreme]

Minu teada .325'le ei ole pikipuu ketti saada.

[tõnn]

Kas see tähendab, et välja peab vahetama lati, keti ja tähiku?