[Marko]

https://mehka.ee/ee/product/stihl-aku-ap...a014006503

Siin arvutatakse uutele akudele hoopis 10 aastat tööeaks, võta nüüd kinni...

[Aare R.]

Samas, sinu ka sinu poolt pandud eelmine link annabki erakasutuse puhul aku elueaks 10 aastat. Noh, ma olen küll üsna skeptiline nii 220 tööpäeva puhul 2.5 aasta ja erakasutuse puhul 10 aasta suhtes. Mul võttis isa omale ühe Husku akusae ja ühe Stihli akusae, samamoodi ka emale ühe tillukese akusae, millega vahel mõni oksake vms ära lasta, aga nende puhul ei oska veel midagi aku elueast rääkida, sest need veel liiga värsked asjad, eelmisel suvel võetud alles.

[Daff]

Kuidas sellised akud külma ilma suhtuvad?

Omal paar kogemust akutrellidega kus külma ilmaga Makita aku pidas tunduvalt vähem vastu kui soojas. 
Võrdlusmoment oli ühesugune.  Kogu aeg võrdne kogus kruve. Paigaldasime katuseplekki. Soojaga sai poolteist 7,5m paani kinni kruvida. Külmaga ei kannatanud ühte paani välja. 
Kui akud sooja sai viidud ja laetud aku soojast võetud siis käras küll kauem.

[Tegelane5]

Kuidas sellised akud külma ilma suhtuvad?

Omal paar kogemust akutrellidega kus külma ilmaga Makita aku pidas tunduvalt vähem vastu kui soojas. 
Võrdlusmoment oli ühesugune.  Kogu aeg võrdne kogus kruve. Paigaldasime katuseplekki. Soojaga sai poolteist 7,5m paani kinni kruvida. Külmaga ei kannatanud ühte paani välja. 
Kui akud sooja sai viidud ja laetud aku soojast võetud siis käras küll kauem.

 90% tõenäosusega juhtub sama, kuna kui seda videot vaadata siis Stihli vähemalt see aku koosneb kvaliteetsetest 18650 liitium elementidest nagu ka Makita 18V akud. Järelikult kardavad ka selle elemendid külma.
https://www.youtube.com/watch?v=LBzsw7r5K8k
Teisalt võib teatava erinevuse Stihli kasuks teha see et sel on aku sae sees peidus, tugeva vooluga elemendid soojenevad mõnevõrra ning ei jahtu maha. Aku trelliga katusel tuulekäes kruve lastes ei soojene aku kindlasti kuna koormus väiksem ning ka aku pole kaetud.

[Aare R.]

Kusjuures see minu skeptitsism nende akumasinate suhtes ongi suures osas põhjustatud Daffi esitatud küsimusest. Marko toodud lingil on küll välja toodud, et aku töötab temperatuurivahemikus -10 -+50. Jah, töötab võibolla küll, kuid ma ei taha hästi uskuda, et see akumasina töötamise aega ei mõjuta. Särtsuautodega on ju sama värk, et on siit-sealt välja tulnud, et külma ilmaga kaob suur osa nende sõiduulatusest, sama on mobiilidega. Vabandan, et korraks muu jutu sisse tõin, aga mõte jääb samaks.

[PlyVal64]

Tühja see külm, ega saage Soome jaoks tehta Aga ma tahaks näha kasvõi seda akudega Stihli 25-tollisega poolteise meetrist puud kusagil Rocky Mountainsis saagimas... Ja on sealgi miinused.

[Aare R.]

Eks ta saeb seda pooleteisemeetrist sekvoiat ka... natuke  Krt tegelikult näen ma juba oma akurelaka pealt ära, kuidas see akut sööb, seetõttu olen seda meelt, et tõsiseks ja pidevaks töötegemiseks akuriistad ikkagi ei sobi. Õige mootorsaag on ka ikka bensumootoriga- kallad sisse, tõmbad käima ja annad minna.

[v6sa]

Kuidas sellised akud külma ilma suhtuvad?
...

Mul on Makita 18V natuke kogemusi. 

Kui akud läbi külmuvad, siis ei pruugi käima jaksata minna. Soojendad aku üles (piisab mingist -10) ja edasisega saab saag ise töö käigus hakkama. Väga tõhusalt hoiab varuakud soojas nende jätmine jahtuvale traktorimootorile). Akud soojenevad töötamisel tugevalt. Isegi laadiine -20 juures enid niipalju ei jahuta, et probleeme tekiks pideval tööl. Pigem saab miinuskraadidega kauemgi tööd teha, kuivõrd suisel aal on korduvalt akud sedapalju kuumenenud, et kaitse lülitab enne tegelikku tühjenemist välja.

Kui ükskord akud saavutavad vähemalt poole vedelkütuse energiamahutavusest, küll siis need teie tahetud Suured Saed ka ära nähakse. Praeguste akudega jäävadki hobi/eririistadeks.

Priidule ekstra:

[Daff]

Ma ei tea kas sobib liitiumakude kohta järgmine heietus aga uuel VOLVO-l on armatuuri tekkinud lisa mille järgi saab hinnata hetketemperatuuri järgi akust kättesaadavat voolu hulka. Võibolla annab see aimu akude toimimisest külmas.

 Võtame piltlikult aku mahtuvuseks sada ühikut.   Nüüd joonistame paberile või siis kasvõi garaaži ükse peale 10 cm pikkuse joone. Jagame selle kümneks võrdseks osaks.  Iga jaotus kümme protsenti. 
Vasakust servast värvime kaks jaotust punaseks. See on vool mida me akust mitte kunagi kätte ei saa. Pluss kümne kraadi puhul (aku enda temperatuur) joonistame paremast servast ühe jaotuse siniseks. See on mahtuvus mis kaob ära tänu külmale. Ehk siis pluss kümne kraadi puhul saame aku sajast ühikust  kätte seitsekümend ühikut tema mahtuvusest.

Kui aku temperatuur on -25 kaob paremast servast ära juba viis jaotust ehk viiskümend protsenti.  -25 kraadise temperatuuri korral saame sajast ühikust kätte kõigest kolmkümend ühikut.

Ametlikult kehtib see plii- ja geelakude kohta Volvo väitel aga ehk saab tõmmata mingi paralleeli ka liitiumakudega.

[Telc]

 ehk saab tõmmata mingi paralleeli ka liitiumakudega.

Tegelikult ei saa. 
Nagu eespool v6sa kirjutas, on liitiumakule kasuks kui ta üle ei kuumene. Mõistagi on ohud, et enne tarvitamist on see aku juba liialt maha jahtunud või tehaksegi tööd sõgeda pakasega.
Ka matemaatilises mõttes ei ole mahutavuse ja temperatuuri graafikud plii ja liitiumi puhul kindlasti paralleelsed.

[ak75]

Kogemusest Makita 5Ah akudega - ööks vii kindalsti toatemperatuurile. -5  ja suurema külma kätte jätmine põhjustab anomaaliaid. külmast võetud aku puhul vaatad, tühi on, paned laadima, punane vilgub (aku läbi). Mõtled ok, mis siis ikka, kuid igaks juhuks viid sama aku toatemperatuurile ööks (et nagunii läbi ja vaatab, mis saab), siis hommikul paned uuesti laadima ja laeb ennast ilusti täis, nagu poleks midagi olnudki.
Sae puhul (Makita DUC254) 4tk 5Ah akusid kannatab kenasti laisa tööpäeva tööd teha. Kasutan neid laasimiseks ja peenikese osa kütteks järkamiseks. võrreldes bensuka käimaajamisega ajavõit igaljuhul ja loobuda sellest (bensuka kasuks) ei kavatse. nõrk on jaa, aga töötab nupuvajuuse peale ja teritatud keti korral tuleb pigem saagi hoida kui vajutada.
kahe akuga variante ei tea, pole ligi võtnud kaalunumbrile vaadates. Bensukaid kasutan tüvede järkamiseks Saed siis Stihl 251 ja 462.
Ilma ketiõlituseta variandid pigem sellised säästutooted, et inimesele olukorraks kui vaja õunapuu oksa saagida, kuid füüsis juba sealmaal, et enam ei jõua käsisaagi liigutada. Fiskarsil kusjuures olemas väga head sissetõmmatava teraga käsisaed. Talumetsa jalutusringile minnes väga hea kaasa võtta, juhuks kui..

[v6sa]

Kogemusest Makita 5Ah akudega - ööks vii kindalsti toatemperatuurile. -5  ja suurema külma kätte jätmine põhjustab anomaaliaid. külmast võetud aku puhul vaatad, tühi on, paned laadima, punane vilgub (aku läbi). Mõtled ok, mis siis ikka, kuid igaks juhuks viid sama aku toatemperatuurile ööks (et nagunii läbi ja vaatab, mis saab), siis hommikul paned uuesti laadima ja laeb ennast ilusti täis, nagu poleks midagi olnudki.
Sae puhul (Makita DUC254) 4tk 5Ah akusid kannatab kenasti laisa tööpäeva tööd teha. Kasutan neid laasimiseks ja peenikese osa kütteks järkamiseks. võrreldes bensuka käimaajamisega ajavõit igaljuhul ja loobuda sellest (bensuka kasuks) ei kavatse. nõrk on jaa, aga töötab nupuvajuuse peale ja teritatud keti korral tuleb pigem saagi hoida kui vajutada.
...

Kinnitan.

Kuna mul ükski aku ei ole veel ära surnud, siis seda vilkumist ma ei tea, aga laadija tõesti külma akut laadima nõus ei ole (muu hulgas deusi viidatud asjaoludel) ning külmaga tühjaks saanud akud tuleb samuti enne laadimasaamist panna kuhugi (näiteks traktorimootorile või auto salongi) soojenema.  

Päris plussi ei peagi jõudma, piisab mingist "miinusmõnest", et laadija toimetama hakkaks. Ka kiirlaadija soojendab akusid tuntavalt.

Samamoodi, nagu suvekuumas ei hakka enne laadima, kui aku on maha jahtunud. Mis võtab +30 juures enam, kui pool tundi... Äraspidine tööturvalisus ja muru heaolu seegi - ei lase liiga teha

Olen vaadanud, et kuue akuga (kolm vahetust) saaksin ilmselt terve päeva nokkida. Palgimõõtu asjad niikuinii võtad bensiiniga ja järkad ka. Sinna praegused olematu võimsusega Makitad ei kvalifitseeru.

Eelmise aasta lõpul käisin tuttava juures, kellel oli Huski suurim akusaag ja see näris küll palki mõnuga. Füüsika vastu ikka ei saa - P=U*I

[pannkook]

kõik kättesattunud makita akusaed on olnud ikaldused, millega metsa minna on puhas masohhism. Mingi aja kandsin kaasas, et ehk laasid siis vähemalt vms, aga mättale nad paraku jäidki, kuna bensukaga võrreldavat tulemust ei ole paraku.
Eks järgmist generatsiooni proovib jälle.
 Ega ma nende tulihingeline vastane siis ole, aga kui neist on rohkem tüli, kui abi, siis nui neljaks ma neid kasutada ka ei taha

[margus61]

Sae puhul (Makita DUC254) 4tk 5Ah akusid kannatab kenasti laisa tööpäeva tööd teha. Kasutan neid laasimiseks ja peenikese osa kütteks järkamiseks. võrreldes bensuka käimaajamisega ajavõit igaljuhul ja loobuda sellest (bensuka kasuks) ei kavatse. nõrk on jaa, aga töötab nupuvajuuse peale ja teritatud keti korral tuleb pigem saagi hoida kui vajutada.

Sama siin, mul 3, 5 ja 6 akud, mis niigi majapidamisse tekkinud erinevaid teid pidi. Praeguste temperatuuridega lähevad varuakud kohe lõkke lähedusse sooja. Kui pikemat toimetamist vaja, on suurem pliiaku ja 12V laadija kaasas.

[virks]

Makita 18V akudest natuke.
Vilkuv punane laadijal ei tähenda riket, vaid seda seda, et aku temperatuur ei ole laadimiseks sobilik. Külma akut laadida ei tohi.
Minu kogemus mõnekümne akuga on selline, et 5Ah akud kannatavad külmas töötamist paremini kui 6Ah isendid.

[MeelisV]

See on ju igasugu li ion akude probleem et miinustega ei lae. Matkaautodes nt samuti ja ka elektriautodes. Selleks on akudes küttekehad mis esmalt aku soojaks kütavad ja siis hakkab laadima.

[diselist]

Makita 18 v laadija,kõikide akudega jääbki nö laadima,punane põleb ja jääbki pälema ,ei lähe enam roheliseks.Aku soojaks ka ei lähe s.t. üle ka ei lae ,päris täis samuti ei lae,jääb selline poolvinnas see aku.Mul neid akusi igasuguseid 1,5-6ah ,kõikidega ühtemoodi.Tuleb tõenäoliselt uus laadija osta.Kui kellegil üle mõni kasutatud ,võib märku anda.

[PlyVal64]

Makita 18V süsteemi saed on enam-vähem odavad ja saevad hästi. Täiesti mõistlik o nnendega toimetada, kui on selline "jama" peale sulalund ja tuul kaelas, nagu meil Margus61'ga on. Murdunud oksa ja muud peenemat tükeldada absoluutselt õige töörisit. Akusaega on küll see, et naabrimeest enam ei kuule kui midagi teeb, ainult tõsisemat võsakat kuuleb. Aga pole nende saagidega jälle midagi teha, kui lähed 40+ cm sanglepa kallale et ahjupuud teha. Kuna omal on akud Ryobi, siis selle 18V asjad on tõesti õunapuu okste jaoks ja 36V spetsakuga ei köida. 

Ja miskit pole teha, mina ise panen alati nad ka tasuvuse või tunnihinna või tihuhinna või ruumi kütte hinna konteksti. Makita ongi meeldiv erand, nõus. Aga eks nad ole ikkagi pool-mänguasjad kui nende "päris" tõsiseks tööks mõeldud akusaagidega võrrelda. Ja siis lähem KOHE kõik hinnastamine ajuvabaks ja käest. Seesama Makita, mis 18V akudega on täitsa ostetav ka 36-voldisena, on 40V XGT'na ju absurdses hinnas. Töötunni omahind läheb juba ajuvabaks, kui ainuüksi tööriista oma hinda vaadata. Ja siis me imestame, kuskohast tuleb see üüratu inflatsioon kogu ilmas? Vaadates kasvõi seda Laagrisse ehitatud jubedust, siis lihtsalt lollid üle ilma tassivadki neile raha kokku ja täiesti "poohuilt" korrutati hinnad neljaga! Et siis kunagise 12V ja uue 40V akutrelli tootmise omahind ei ole muutunud, see on pigem odavamakski läinud... 

Vähemalt mina püüan iseenda elamise inflatsiooni taltsutada niikaua kui ma vähegi suudan! Üks ülisuur komponent selles on seesama metsatöö kulu kütte tegemisel ehk kettsaed. Aga ka kõik muud tööriistad. Aastas on kõigest 365 päeva, mis on numbriliselt üliväike arv! 365 eurot maksev junntükk tähendab 1 euro päevas, kui see asi peaks kestma ainult aasta. Kestab 10 aastat, on see 10 senti IGA päev ehk sa peaks IGA päev leidma maast ühe äravisatud tagastatava taara! IGA PÄEV ja 10 aastat jutti! Matemaatika ja loogika on päris "julmad" teadused, kui neid niimoodi rakendada.

[ak75]

Makita DUC254 ilma akuta maksis mõne aasta eest ja maksab siiani 200 ja veidi peale eur ringis.
40V sarnaste näitajatega sae kohta leidsin hetkel 240 eur pakkumise
https://imper24.ee/et/avalehele/23375-ak...ijata.html
Seega hinnavahet justkui pole.
Akud tõsi on kallimad, aga nendega peaks ikka rohkem tegutseda ka saama.
Võrdlusmoment päriselust mul paraku puudub.

Kui hetkel peaks akuriistadega nö tühjalt kohalt alustama, siis ilmselt oleks valik 40V GXT seeria, mida hakkaks jupikaupa ostma.
Paraku on 18v seeria täna liiga toimiv, mistõttu ei õnnestu endale 40v seeriast mõtet maha müüa. Ilmselt on ka Makita sellest dilemmat tarbijate seas aru saanud, sest vaikselt tuleb 18v asju, mis on kasutatavad ka 40v akudega. Prozektor mul hetkel ainus selline kahesüsteemne.

[PlyVal64]

Akud tõsi on kallimad, aga nendega peaks ikka rohkem tegutseda ka saama.
...
Kui hetkel peaks akuriistadega nö tühjalt kohalt alustama, siis ilmselt oleks valik 40V GXT seeria, mida hakkaks jupikaupa ostma.
Paraku on 18v seeria täna liiga toimiv, mistõttu ei õnnestu endale 40v seeriast mõtet maha müüa. Ilmselt on ka Makita sellest dilemmat tarbijate seas aru saanud, sest vaikselt tuleb 18v asju, mis on kasutatavad ka 40v akudega. Prozektor mul hetkel ainus selline kahesüsteemne.

12V ja alguses ka 18V aku ja laadijaga mingi entry-taseme komplektid maksid ikka kõvasti alla 100 euro. Ma kunagi ühe olen poisilegi kinkinud. 18V ongi paljudel vaikselt kasvanud ja eks asjad ongi ka kallimaks läinud. Aga hakata täna nullist 40V soetama on juba päris jõhker kulu. Kuna ma/me oleme ehitanud selle Ryobi-süsteemiga tänaseks juba päris mitu maja, aga ma olen ka kordi kallimatega seda proovinud teha, siis pool-profiks ei ole see hinnavahe asja väärt! See "kärr" keerab neidsamu kruve täpselt samamoodi sisse ja korralik karkassipüss on ikka oma aku ja gaasiga. Teistpidi, raha teenimiseks on nad aga jälle törtsuke inflatsiooni suunas sest seesaama töötunni minimaalne hind millega üldse "välja tuleb", see tõuseb! Siiani ol itegu progressiga, edasine on puhas rohepesu! Algab Kaliforniaga ja küll see igalepoole mujale ka levib. Ja ärimees ei müü kunagi odavamalt, kui maksimaalne võimqlik - miks ta peaks oma rahast loobuma?

Ja nii jõuamegi tõdemuseni, et seesama jääkidest tehtav alkülaaatbensiin ja sisepõlemise mingi pisut suurem müra - on need siis asja väärt arutult rohkem kulutada? Et mis siis lõpuks on ka tegelikult rohelisem? Me ei pääse sisepõlemisest ega üldse põletamisest mitte kunagi. Õigemini see kaob iseenesest koos Homo Sapiensiga. Mitte üks teine liik enne ega pärast meid ei ole elamiseks tehislikku tuld vajanud.