Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg
#41

Ma ise soovitan saagi remontides esimese asjana kontrollida---- kas surve all säde ka olemas on. Peab mainima,et kui on poolkorras süütepool siis avalduvad tihtlugu karburaatori jamamise tundemärgid....... Krudid ja krudid aga asja ei saa. Alles mõni päev tagasi toodi üks täiesti uus HQ 135 ja taheti, et ma karburaatorit reguleerin..... Krudisin H kruvi pea-aegu kinni aga pöördeid ei tule ega tule.... Panin siis aparaadi järgi ja ennäe----sädet polegi surve all. Aga huvitav,et läks veel käima selle olematu sädemega.... Sae omanikule andsin käsu uus pool vaadata.....
Aga eks muidugi on palju saage mille kordategemine tundub ainult sel juhul mõtekas,kui on võtta teise sae küljest pulki.....osta ei tasu igasugusele käkile kallilt osasid,sest pane niipalju halvale mudelile juurde raha,kui tahad,saagi ikka ei saa. Päris metsa ei tasu ka visata,sest teistele saagidele saab ju osi võtta. Ja ei maksa ka väga närvi minna,kui miski saag seisma jääb. Kui osa pole,tasub riiulisse seisma panna,paremaid aegu ootama... Ära saab alati vista..Big Grin
Vasta
#42

(10-03-2014, 23:50 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Panin siis aparaadi järgi ja ennäe----sädet polegi surve all.

Kas sa tahaksid sellest aparaadist rääkida?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#43

(10-03-2014, 23:50 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Ma ise soovitan saagi remontides esimese asjana kontrollida---- kas surve all säde ka olemas on. Peab mainima,et kui on poolkorras süütepool siis avalduvad tihtlugu karburaatori jamamise tundemärgid....... Krudid ja krudid aga asja ei saa. Alles mõni päev tagasi toodi üks täiesti uus HQ 135 ja taheti, et ma karburaatorit reguleerin..... Krudisin H kruvi pea-aegu kinni aga pöördeid ei tule ega tule.... Panin siis aparaadi järgi ja ennäe----sädet polegi surve all. Aga huvitav,et läks veel käima selle olematu sädemega.... Sae omanikule andsin käsu uus pool vaadata.....
Aga eks muidugi on palju saage mille kordategemine tundub ainult sel juhul mõtekas,kui on võtta teise sae küljest pulki.....osta ei tasu igasugusele käkile kallilt osasid,sest pane niipalju halvale mudelile juurde raha,kui tahad,saagi ikka ei saa. Päris metsa ei tasu ka visata,sest teistele saagidele saab ju osi võtta. Ja ei maksa ka väga närvi minna,kui miski saag seisma jääb. Kui osa pole,tasub riiulisse seisma panna,paremaid aegu ootama... Ära saab alati vista..Big Grin

Kahjuks jah pole ma veel kuskil näinud müügil siukest testrit kus saad küünla panna surve alla ning siis sädet kontrollida. Vb netist otsida ning siis tellida.

Mingi pildi annavad ka tavalised sädemetestrid.Et näitab nõrga ja tugeva sädeme ära. 100% kindluse annab ainult uue süütemooduliga proovimine.

Näiteks : Stihl 4Mix aparaatidel muutub süütenurk vastavalt pööretele,et käivitus oleks lihtsam. Ja kui seade koguaeg lubab aga väga raskesti käivitub kui samas täisgaasiga käib hästi siis ongi moodul ise tuksis. Süüteajastus on paigast ära.Säde ise on hea. Ainukene lahendus uue mooduliga proovimine kuna isegi Stihl tehas ei paku siukest stendi või diagnostika tööriista.

Üks märk,et süütemooduliga on miskit valesti on see kui ta on paisunud.
Vasta
#44

(11-03-2014, 10:16 AM)Gravity Kirjutas:  Kahjuks jah pole ma veel kuskil näinud müügil siukest testrit kus saad küünla panna surve alla ning siis sädet kontrollida. Vb netist otsida ning siis tellida.

http://www.autoscaners.ru/catalogue/?cat...park_plugs
Näiteks see.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#45

(11-03-2014, 02:35 AM)Wiki432 Kirjutas:  
(10-03-2014, 23:50 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Panin siis aparaadi järgi ja ennäe----sädet polegi surve all.

Kas sa tahaksid sellest aparaadist rääkida?

Tahan,tahan....Wink
Asi väga lihtne:

[Pilt: 23232039d434f1_o.jpg]

[Pilt: 23232041011182_o.jpg]

Survet tuleb kambrisse sisse lüüa 4 atsi. Ja sellest piisab juba,sest kui selle surve all pole sädet,suurema puhul ei ole kindlasti. Tänu klaaskuplile on siis sädeme olemasolu kenasti näha.
See pole minu leiutis,selle kinkis Viljandi staažikas saeremontija A. К. Кuna minu isa õpetas teda vanasti Druzbasid remontima.....saame hästi läbi ja ükskord kinkis selle aparaadi mulle.
Kahtlustan nüüd,et igasugused klaaskuplid ja manomeetrid haihtuvad oksjonitelt ja poodide lettidelt....Big Grin Jõudu meisterdamisel!
Vasta
#46

(11-03-2014, 10:40 AM)aavu Kirjutas:  
(11-03-2014, 10:16 AM)Gravity Kirjutas:  Kahjuks jah pole ma veel kuskil näinud müügil siukest testrit kus saad küünla panna surve alla ning siis sädet kontrollida. Vb netist otsida ning siis tellida.

http://www.autoscaners.ru/catalogue/?cat...park_plugs
Näiteks see.

Ma vene keelt väga ei jaga.Kas see mitte pole rohkem siuke seade kus sa saad süüteküünlaid testida? Ideeliselt pikendusega saab kõrgepinge juhtme ka järgi panna kui nüüd järgi mõelda.

Küünalde puhastus,sädeme vahe sättimine jm on rohkem nõuka aja teema kuna tänapäeval küünla hind vs töö hind ei tasu enam ära. Lisaks on küünaldel all ühekordne seib.
Vasta
#47

(11-03-2014, 20:06 PM)Gravity Kirjutas:  
(11-03-2014, 10:40 AM)aavu Kirjutas:  
(11-03-2014, 10:16 AM)Gravity Kirjutas:  Kahjuks jah pole ma veel kuskil näinud müügil siukest testrit kus saad küünla panna surve alla ning siis sädet kontrollida. Vb netist otsida ning siis tellida.

http://www.autoscaners.ru/catalogue/?cat...park_plugs
Näiteks see.

Ma vene keelt väga ei jaga.Kas see mitte pole rohkem siuke seade kus sa saad süüteküünlaid testida? Ideeliselt pikendusega saab kõrgepinge juhtme ka järgi panna kui nüüd järgi mõelda.

Küünalde puhastus,sädeme vahe sättimine jm on rohkem nõuka aja teema kuna tänapäeval küünla hind vs töö hind ei tasu enam ära. Lisaks on küünaldel all ühekordne seib.

Kui ise teed, siis on ikka hää ja odav oma töö Big Grin. See "ühekordne" seib - no keeratud on ühte küünalt vähemalt 10-15 korda sisse-välja ja lekkima pole ükski hakanud.

Ennem annab otsad plokikaane sees olev alumiinimu keere, kui küünal seibi ümbert/alt lekkima hakkab.Big Grin

Vahetama tuleks hakata ikka küünalt siis, kui on kulunud (eluaeg on läbi, elektrood kulunud) või on küünal läbi. Rolleyes

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#48

(11-03-2014, 20:06 PM)Gravity Kirjutas:  
(11-03-2014, 10:40 AM)aavu Kirjutas:  http://www.autoscaners.ru/catalogue/?cat...park_plugs
Näiteks see.

Ma vene keelt väga ei jaga.Kas see mitte pole rohkem siuke seade kus sa saad süüteküünlaid testida? Ideeliselt pikendusega saab kõrgepinge juhtme ka järgi panna kui nüüd järgi mõelda.

Küünalde puhastus,sädeme vahe sättimine jm on rohkem nõuka aja teema kuna tänapäeval küünla hind vs töö hind ei tasu enam ära. Lisaks on küünaldel all ühekordne seib.

See on peegliga varustatud, 12atmosfääri survet kannatav ja 1000-6500 pööret minutis imiteeriv seade küünla töö kontrolliks. Sellega ei saa küünlaid puhastada ega sädevahet reguleerida. Peeglist paistab kas sädet on või ei ole surve all.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#49

Küsin ka:nimelt laenasin vennalt Husvarna sae,kasutatud oli tesit väga vähe(pool 5l kanistrist kütet läbi lastud).Mina lasin kaks kanistritäit peale.Kui saag kinni jooksis.Lahti võttes selgus et väntvõlli laagri separaator laiali lennanud.Õnneks kõik muu ok.Küsimus mis seda põhjustas?

Poes müügimehed hakkasid seletama et põhjus võis olla mitte originaal õli kasutus(kahjuks remondimees oli hetkel ära)huvitav kas nad ise ka seda uskusidWink.

Pigem arvan et tegin ise masinale kuidagi liiga[/font].
Vasta
#50

(12-03-2014, 00:07 AM)genn Kirjutas:  Küsin ka:nimelt laenasin vennalt Husvarna sae,kasutatud oli tesit väga vähe(pool 5l kanistrist kütet läbi lastud).Mina lasin kaks kanistritäit peale.Kui saag kinni jooksis.Lahti võttes selgus et väntvõlli laagri separaator laiali lennanud.Õnneks kõik muu ok.Küsimus mis seda põhjustas?

Poes müügimehed hakkasid seletama et põhjus võis olla mitte originaal õli kasutus(kahjuks remondimees oli hetkel ära)huvitav kas nad ise ka seda uskusidWink.

Pigem arvan et tegin ise masinale kuidagi liiga[/font].

Kui on tegu garantiilise aparaadiga siis marss poodi las nad ise söövad oma suppi.

Esiteks ei nõua tehas et nende õli kasutaksid kuigi väga soovitavad.

Teiseks KUI on õlituse probleem siis esimese asjana saab vitsad kätte kolb-silinder. Laagrid kestavad üldiselt sae eluea või kui vahetad juba teist korda kolbi siis kindluse mõttes uued laagrid ka kuna mingi sodi käib ikka laagritest läbi.Lihtsalt ennem jookseb kolb kinni õli puudumise tõttu kui laagriga midagi juhtub. Olen vb kuskil 200-350 kokku jooksnud saagi-trimmerit korda teinud.

Kolmandaks: Separaatori purunemine on ikka tehasepraak.Eks oma osa võis ka see mängida,et kas ikka oli korralik õhufilter ning mingit sodi ei sattunud mootorisse mis sööb ka laagrit. Lisaks liiga tugevalt pingutatud kett hakkab laagri peale.Ja ka läbi vigase simmeringi satub sodi laagrisse.

Profi saagidel on keti poolne laager suurem kui hooratta oma. Ning tavaliselt just keti poolne laager annab ennem otsad kuna saab rohkem koormust.

(11-03-2014, 21:11 PM)phyl Kirjutas:  
(11-03-2014, 20:06 PM)Gravity Kirjutas:  
(11-03-2014, 10:40 AM)aavu Kirjutas:  
(11-03-2014, 10:16 AM)Gravity Kirjutas:  Kahjuks jah pole ma veel kuskil näinud müügil siukest testrit kus saad küünla panna surve alla ning siis sädet kontrollida. Vb netist otsida ning siis tellida.

http://www.autoscaners.ru/catalogue/?cat...park_plugs
Näiteks see.

Ma vene keelt väga ei jaga.Kas see mitte pole rohkem siuke seade kus sa saad süüteküünlaid testida? Ideeliselt pikendusega saab kõrgepinge juhtme ka järgi panna kui nüüd järgi mõelda.

Küünalde puhastus,sädeme vahe sättimine jm on rohkem nõuka aja teema kuna tänapäeval küünla hind vs töö hind ei tasu enam ära. Lisaks on küünaldel all ühekordne seib.

Kui ise teed, siis on ikka hää ja odav oma töö Big Grin. See "ühekordne" seib - no keeratud on ühte küünalt vähemalt 10-15 korda sisse-välja ja lekkima pole ükski hakanud.

Ennem annab otsad plokikaane sees olev alumiinimu keere, kui küünal seibi ümbert/alt lekkima hakkab.Big Grin

Vahetama tuleks hakata ikka küünalt siis, kui on kulunud (eluaeg on läbi, elektrood kulunud) või on küünal läbi. Rolleyes

Kui endale nokitsed ja teed siis võib küll kõike aretada ja katsetada. Firmana teenust pakkudes teen kas väga korralikult või ei tee üldse. Poliitika sellinne minu poolt. Kiirem ja kindlam on hoolduse käigus koos filtrite,õlide jm ka uus küünal panna.Kui küünalt ei puutu üldse võib see ka pikapeale "ühtseks tükiks" Big Grin silindri peaga saada ning siis hakka juba keeret taastama.

Tean ka inimesi kes puhastavad papp õhufiltreid,kütusevoolikud asendavad vee voolikutega ning klambrite asemel tõmmatakse traadiga kinni jne. Ikkagi odavam ju .
Vasta
#51

On küll jah, aga pole mina veel pidanud sael kütuse voolikuid lappima hakkama.

Paber element filter on mul võsalõikuril ja - kui see on ikka rohelist ollust täis siis mida sa seal puhastad enam. Kui paber vett saab, siis on poorid kinni ja hapniku netu.

Minupoolne proovimine on alati selline, et kui pole kindel kas õhufilter vajab vahetust või mitte. Proovin korraks ilma õhufiltrita ja vahe on kohe tunda. (jah, see on ohtlik aga mis teha Big Grin)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#52

Garantiiga läks kehvasti,kuna see oli vennal"pühapäeva saag",garantii lõppes enne kui saag otsad andis.
Laagrid olid sellel sael ühesugused"simmeriga kaetud".Said vahetatud ja praegu saag töötab.

Üks tuttav seletas ka probleemi tekke loogiliselt ära:"Lahja"saag,natuke nüri kett ja tugevam surve saele ning laagrid annavadki järgi",temal olla sammuti olnud.

Olles eelmise aasta sügiseni olnud linnapoiss,kes teadis saest nii palju kui vanaisa käe all"Drusbat"natuke lapsepõlves näppida sai.
Praeguseks on tekkinud vajadus sae järele,ning nüüd huvitab mind:milline saag(võimsus,lõike laius ja lati"pikkus") peaks olema maamajapidamises ja miks just selline?
Igatahes venna oma ei sobi.
Vasta
#53

(12-03-2014, 22:33 PM)genn Kirjutas:  Garantiiga läks kehvasti,kuna see oli vennal"pühapäeva saag",garantii lõppes enne kui saag otsad andis.
Laagrid olid sellel sael ühesugused"simmeriga kaetud".Said vahetatud ja praegu saag töötab.

Üks tuttav seletas ka probleemi tekke loogiliselt ära:"Lahja"saag,natuke nüri kett ja tugevam surve saele ning laagrid annavadki järgi",temal olla sammuti olnud.

Olles eelmise aasta sügiseni olnud linnapoiss,kes teadis saest nii palju kui vanaisa käe all"Drusbat"natuke lapsepõlves näppida sai.
Praeguseks on tekkinud vajadus sae järele,ning nüüd huvitab mind:milline saag(võimsus,lõike laius ja lati"pikkus") peaks olema maamajapidamises ja miks just selline?
Igatahes venna oma ei sobi.

Üle 50cc kindlasti. Kõik muu kaasneb juba selle valikuga. 15" plaadiga saab hakkama. Laasimiseks on natike kohmakas - küll aga kodukasutuses pole erilist laasimist.

Kas tahad profi saage või kesklassi saage - see on juba oma valik, kindlasti aga kubatuur olgu suurem kui 50cc. Siis on jõudu ka lõikamiseks. Kw ära nii väga vaatagi, et väiksema kubatuuriga pillil on sama kw mis on suurema kubatuuriga pillil - petlik võimsus on see ja kestab ka vähem. (sama kehtib ka auto mootorite ja traktori mootorite kohta)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#54

(12-03-2014, 22:33 PM)genn Kirjutas:  Garantiiga läks kehvasti,kuna see oli vennal"pühapäeva saag",garantii lõppes enne kui saag otsad andis.
Laagrid olid sellel sael ühesugused"simmeriga kaetud".Said vahetatud ja praegu saag töötab.

Üks tuttav seletas ka probleemi tekke loogiliselt ära:"Lahja"saag,natuke nüri kett ja tugevam surve saele ning laagrid annavadki järgi",temal olla sammuti olnud.

Olles eelmise aasta sügiseni olnud linnapoiss,kes teadis saest nii palju kui vanaisa käe all"Drusbat"natuke lapsepõlves näppida sai.
Praeguseks on tekkinud vajadus sae järele,ning nüüd huvitab mind:milline saag(võimsus,lõike laius ja lati"pikkus") peaks olema maamajapidamises ja miks just selline?
Igatahes venna oma ei sobi.

Parem osta üks kallis ning korralik kui hakkad katsetama odavaid oksasaage Big Grin

Alla 2-2,5kw pole mõtet osta kui just laasimisega ei tegele.
Juhtplaate saad alati suva järgi vahetada kui on vajadus. See pole mingi näitaja mis plaadi pikkusega poest tulevad. Näiteks Hiinakad jm panevad mega pikad latid külge,et atraktiivsemana mõjuda kuigi võimsust ei jätku nendel reaalsuses.

Kuskil 37cm on hea Harju keskmine mis sobib igale poole. Samas niisama pliidipuude tegemiseks võib ka 30cm olla. Ohutum ja kergem toimetada.

Väga oluline on et tähik oleks nö profi tüüpi. Odavam vahetada ning kestab kauem ja hoiab ketti paremini!Kodukasutaja mudelitel tähik ning trummel ühes tükis.See kulub kiiresti ja väga ebaühtlaselt!

Peamine vahe kodukasutaja vs profi saagidel on pikas plaanis. Isegi kui profikas on 500-600 eurot siis 2-3aasta jooksul teenid selle kuluosade ning tarvikute rahaga tagasi võrreldes 200-300 euroste saagidega!
Vasta
#55

prohvikad algavad alles 600 eurost, dolmar ja makita 550 eur echo 610eur sama võimsusega husqvarna ja jonsered 820eur...50-60 ccm3 2,8-3kw lõikavad ikka isuga puud
Vasta
#56

Osta STIHL ja su mured on murtud. ToungueToungue
Vasta
#57

ma nüüd muidugi väga vabandan. ma ei tea saagidest ja saagimisest mitte midagi. aga targutada tahaks ikka.
minul on muuhulgas vana ja väsinud itaallane. vaatsi just netist järgi. 39 kuubikut ja 1,7kw. 99 koma midagi prossa juhtudel on sellest küll ja veel ja jääb ülegi. valikus on ka kangem vana varna ja suisa "tsiklimootoriga" partner. toda viimast saab käima joostud ainult meetriste ja jämmumate tüvede lõikamiseks. sel on latt tubli pool meetrit pikk.
a mudu võtab käsi ikka iseenesest italiaano. teemaks ennekõike kaal.
ja tavalise langetamise-laasimise-jupitamise puhul ei ole tegelikult jõudluses vahet gigamega profiriistadega.
võimsama ja/või muidu profima sae võtaks ainult siis kui oleks kanteri mõõtu biitsepsiga ja peaks päevad läbi virna otsast pliidapuu pakke lõikama.
mistahes muudel juhtudel aga on esimeseks ja kõige olulisemaks faktoriks ikka kaal. kui omale peaks kunagi uue(ma) ostma siis vaataksin julgelt, kas leidub kergemat. muud numbrilised näitajad oleks üsna tähtsusetud.
Vasta
#58

(13-03-2014, 10:47 AM)diesel Kirjutas:  ma nüüd muidugi väga vabandan. ma ei tea saagidest ja saagimisest mitte midagi. aga targutada tahaks ikka.
minul on muuhulgas vana ja väsinud itaallane. vaatsi just netist järgi. 39 kuubikut ja 1,7kw. 99 koma midagi prossa juhtudel on sellest küll ja veel ja jääb ülegi. valikus on ka kangem vana varna ja suisa "tsiklimootoriga" partner. toda viimast saab käima joostud ainult meetriste ja jämmumate tüvede lõikamiseks. sel on latt tubli pool meetrit pikk.
a mudu võtab käsi ikka iseenesest italiaano. teemaks ennekõike kaal.
ja tavalise langetamise-laasimise-jupitamise puhul ei ole tegelikult jõudluses vahet gigamega profiriistadega.
võimsama ja/või muidu profima sae võtaks ainult siis kui oleks kanteri mõõtu biitsepsiga ja peaks päevad läbi virna otsast pliidapuu pakke lõikama.
mistahes muudel juhtudel aga on esimeseks ja kõige olulisemaks faktoriks ikka kaal. kui omale peaks kunagi uue(ma) ostma siis vaataksin julgelt, kas leidub kergemat. muud numbrilised näitajad oleks üsna tähtsusetud.

Julgen vastu väita seda, et pole see nõrgem saag midagi oluliselt kergem.

Just tsekkansin neti poest HQ kohta, et kui võtat 4,2kg kaaluva sae, siis selle eest saad meeletud 40cc mootori mis toodab 1,5-1,6 kw.

Kui nüüd aga võtad 50cc mootoriga sae, siis see kaalub 4.9-5,1 kg ja saag annab nii 2.5kw võimsust ka välja.

On kaalu vahe, aga see on väiksem kui on võimsuse vahe.

Olen lõiganud 3 aastat saega mis oli siis 43cc mootoriga ja mingi 1,7kw äkki (ei viitsi täpselt järgi uurida). No niru on lõigata - peale suruda ei saa, uue ketiga tõmbab hinge kogu aeg kinni jne. MANNETU lihtsalt.

Aga nüüd siis lõikan 53cc mootoriga, mis siis annab äkki 2,5kw välja ja kaalub siis targa manuaali järgi äkki 5,5kg (vajadusel toon täpsed andmed välja). Päris hea on lõigata. Päris nii ei ole, et puu kukub ise ja hinge kinni ei võta, aga sael on jõudu ikkagi rohkem ja lõikamis kiirus on suurem.

Teine asi mida olen tähele pannud, et uus saag on tükimaad ökom. Kui vana saega sain nii ühe paagiga võtta maha kaks kuuske (siuksed 45 cm diameetriga), ühe ilusti ära laasida ja palkideks lõigata, teise puhul ei olnud kunagi kindel kas jõuab lõpuni laasida või mitte. Siis nüüd uue saega võtab kolm sellist puud rõõmsalt maha ja laasib ära ka ja jupitab ära ka. Muidugi paakide suuruste vahed on ka, aga mitte nii palju.

Kui tõesti päev otsa on vaja laasid, siis ei soovita nii suurt saage, aga talumajasse ideaalne multifunktsionaalseks kasutamiseks.

Kui kaal on väga tähtis siis on olemas juba aku pealt saed. Need kaaluvad kõigest 2-3 kg.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#59

(13-03-2014, 10:47 AM)diesel Kirjutas:  ...
a mudu võtab käsi ikka iseenesest italiaano. teemaks ennekõike kaal.
ja tavalise langetamise-laasimise-jupitamise puhul ei ole tegelikult jõudluses vahet gigamega profiriistadega.
võimsama ja/või muidu profima sae võtaks ainult siis kui oleks kanteri mõõtu biitsepsiga ja peaks päevad läbi virna otsast pliidapuu pakke lõikama.
mistahes muudel juhtudel aga on esimeseks ja kõige olulisemaks faktoriks ikka kaal. kui omale peaks kunagi uue(ma) ostma siis vaataksin julgelt, kas leidub kergemat. muud numbrilised näitajad oleks üsna tähtsusetud.

+1. Eriti meie keskmise metsa puhul, kus 13" latist on küll.Toungue Minul saab enamuse ajast valu Dolmar PS400 oma 12" latiga. Aga ma ei tee majapalki ka...

Väiksem mootor sööb vähem kütet...

Minule jäi kripeldama Shindaiwa 39 kuupi, kuid tööd ma sellega pole teha saanud. Kätte istus hästi, virblid olid õigetel kohtadelWink Samas vähelevinud saag, varuosad vaid netist või Stokkerist.
http://www.shindaiwa.ee/mootorsae/toode/...saag_389s/

Juhusaagijale on Stihli 171 ilmselt parima hinna-kvaliteedi suhtega. Tõsi, poolemeetrisi jõmakaid sellega juba ei tükelda. Aga kerge ja ökonoomne on küll.

Selle hinnaklassi "rootslasi" ma ei usaldaks.

Igasugu marketisaagidest hoidke eemale. Ämm soetas endale oma tarkusest Anttila poest MTD ( http://www.anttila.ee/shop/et/anttilaee/...049--malli ). Selle ainsaks positiivseks omaduseks on madal hind. Ketipingutus on originaalvõtmega võimatu, käivituskäepide tagasi joostes lööb välja süüte, ketiõlipaaki pole võimalik käepideme tõttu kombikannuga tankida, meeletult raske, tankimisava ümbrusesse kogub prahti. Ärge isegi kaalugeSad.

(13-03-2014, 15:39 PM)phyl Kirjutas:  ...
Julgen vastu väita seda, et pole see nõrgem saag midagi oluliselt kergem.
...
Olen lõiganud 3 aastat saega mis oli siis 43cc mootoriga ja mingi 1,7kw äkki (ei viitsi täpselt järgi uurida). No niru on lõigata - peale suruda ei saa, uue ketiga tõmbab hinge kogu aeg kinni jne. MANNETU lihtsalt.
...
Teine asi mida olen tähele pannud, et uus saag on tükimaad ökom. Kui vana saega sain nii ühe paagiga võtta maha kaks kuuske (siuksed 45 cm diameetriga), ühe ilusti ära laasida ja palkideks lõigata, teise puhul ei olnud kunagi kindel kas jõuab lõpuni laasida või mitte. Siis nüüd uue saega võtab kolm sellist puud rõõmsalt maha ja laasib ära ka ja jupitab ära ka. Muidugi paakide suuruste vahed on ka, aga mitte nii palju.

Ega see 1,7 kW olnud juhuslikult Partneri P351?Rolleyes Oma klassi saagide seas ilmselt mannetuim üldse. Isegi kodusanttila MTD on asisem. Ma tean - mul veel onWink

Kuuptolle ei võida muidugi miski, kuid päeva lõpuks on päris suur vahe, kas on rassitud seitsme või viiekilose riistaga. Ei tasu unustada, et suuremal sael on ka pikem latt (=raskem lõikeseade)

Kel muidugi kiire, siis lõikekiirus on võrdeline mootori võimsusega. See on õige. Nagu ka see, et võimsa mootoriga profisae eluiga on õige kasutuse ja hoolduse juures kordades pikem.

Kütusekulu kohta käiv on väga õige. Kuigi tegelikult kulunud kütuse kogusele annavad märkimisväärse panuse ka keti teravus ja saemehe oskused.
Vasta
#60

Tsitaat:Eriti meie keskmise metsa puhul, kus 13" latist on küll

Ise samale järeldusele jõudnud. 13" tähendab odavamat latti ja ketti, vähem hambaid viilida. 1.3 laiune lõige võimaldab kiirelt ja kärmelt võsas/segametsas toimetada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne