[Tift]

Mina olen sõber Husqvarna 137 eco-ga. Või oli ta 237... aga vahet pole, tal on iseloom. Käima läheb külmalt, pärast, ütleme, pikemat seismist, neljandat tõmmet. Aga siis käivitub hiljem alati esimesest. Kummilutti ei ole. Tühja kah, teenib selletagi väga ausalt oma majapidamises. Ostes oli 15 tolli, hiljuti varusin 13-se komplekti lisaks, on kergem ja parem ka nikerdada.
Aga see "oma riista" kiitmine ei old mul plaanis. Hiljuti andis sõber mu kätte ühe natuke minu saega suht sarnase Husqvarna. Et varuosadeks või nii. Sel isendil käis kolb sees ainult veerand tiiru ja kiilus kinni. Mina tahtsin säält külgest ainult karbussi, sest minu sael oli tõbi küljes. No harutasin siis selle
toodud sae natuke...lahti... Ja avastasin, et hooratta ribide vahel ilutses kenasti üks polt. No võtsin selle poldi sealt välja kui liigse...ja sae mootor hakkas ringi käima nigu kell! Nu ladusin siis sae kokku tagasi, "jooksin" ta käima ja volia! Töötab! Mul hää meel ja sõber kah õnnelik!
Aga minu saag käis paar korda Tartu remondimeeste juures, sest ei taht tühikäigul põksuda, kippus ikke seisma jääma. Ei saand mehed Tartus asjale pihta, reguleerisid ikka eest ja tagant ning vahepeal ka külje pealt. Siis võttis üks tegelane mu sae ning viis Põlvasse miskisesse saekontoorasse. Sealne mees ütles pärast käivitamist ja mudimist, et tule poole tunni pärast järgi. Põhjuseks mingi kummilutu kuskil karbussi ligidal, oli vist ära venind või midagi, laskis lisaõhku sisse. Nüüd mu saag tiksub jällegi nagu uus . Hmm, mina olen rahul - saab langetada ja tükeldada ja laasida kah! Lisaks saab ökullit teha! Naisevend ikke naerab, et sinu saega metsa teha on sama, mis teelusikaga tiiki tühjendada, metsa minnes on ikke mehist riista tarvis...ja on aastatega oma "traktoriga" (oli vist kah 245 või 345) põristades päris kõvaste leiba teenind.