[pen.skar]

Olen mitmed päevad sae täis tankinud, haaratsi ka näppu võtnud ja üle rapsipõllu leppade kallale läinud. 1,8 ha pealt lasen 14 ruumi ülekasvanud leppa ja jälle aasta hooletu. Kasvab rohkem peale kui ära viin. Tankides mõte hajevil ja järsku taipan- kuhu ma ketiõli kallan. See ja bensuauk! Ei hakanud välja võtma, mahtus veidi segu juurde. Küll ta jala minnes ära seguneb. Posu leppi maha, laasisin ka veidi. Tahan sättimiseks vahet teha, kuid saag ei jäägi seisma! Jookseb tuuri ja maha, kuid välja ei sure muidu kui õhuklapp kinni ja lämmatab nii. Tossas küll rohkem, kas tõesti liigne õli juba kärjena hõõgub kuskil ja süütab? Saag pisim Stihl 018, mille koergi käima saab kui vedrustarteri vinna tirib. Ketiõliks kasutan kõik kogunenud poolikud, tundmatu sisuga kanistrid ära. Eks ta Lennarti (rootslasest üks peremeestest saeveskis) ajast oli. Hulk aega sai töökindaid, kõrvaklappe, liini ketiõli poest toodud ja eesti kroonis arve maksti sama numbriga SEK`des raamatupidamises kinni. Ükskord jagati ära ja see boonus kadus...See selleks, kas on keegi teine ka  kuumpea maamootorina sae toimima saanud?