[PlyVal64]

Turvavarustuse kohapealt nõustun Teiega. Mitmed asjad mul puudu ja enda 1,9+m pikkusest lähtuvalt on vist valikus ainult Husqvarna pikemale inimesel mõeldud püksid hinnasildiga 200+eur. Või teab keegi muud brandi soovitada?

Ma pole küll nii pikk aga omal Oregoni Fiordland Stretsid ja need on parajad ka vaat et 2-meetrisele! Ma ise olen jäägitult sedatüüpi pükste austaja ehk kõrged salopettid, mis käivad eest lukuga lahti - neid saab kergelt selga-ära. Merele tormikad mul ainult sellised, tavatunked sellised (RedWingisid) ja ka saepüksid. Teisele meeldivad jälle madala värvliga, ka alla saja euro. Aga ikka strets ehk veniv. Teine äärmus on raudselt profiasjad aga seal on hinnaklass tõesti vähe teine.

Kui jutt juba varustuse peale läks, küsiks pükste-jalatsite kombo kohta - kas on sellist varianti, et saepuru jalanõusse ei satuks ja mida keegi kasutab sellisel ajal, nagu hetkel on?
Et kunagi hiljem teemat lugema sattujad aru saaks siis - lund ja pori enam pole, lehti ka veel väga pole, on kuiv, kohati päris soe juba. Talveriie/jalats oleks selgelt liiast.

Mina tõmban püksisääred kummikule peale. See oleks nagu selleks suisa mõeldud sest niisama on säärte allosad arutult laiad ja lotendavad. Nahksaapaga peaks teistlaadi ehk vähe tihkema säärega püksid olema, mida paljud ju ka on. Aga käivad kõik ju saapa peal. 
Ahjah, parima hinna/saeklassi suhe peaks olema neil Stihli kummaritel. Teoorias on ju labajalg enim ohustatud koht ja seal pole klass3 28m/s üldse üleliia. 
Päris hää prantslaste saapatesti video, saab aru, kui karm asi saag tegelikult on   

[Inri]

Kui jutt juba varustuse peale läks, küsiks pükste-jalatsite kombo kohta - kas on sellist varianti, et saepuru jalanõusse ei satuks ja mida keegi kasutab sellisel ajal, nagu hetkel on?
Et kunagi hiljem teemat lugema sattujad aru saaks siis - lund ja pori enam pole, lehti ka veel väga pole, on kuiv, kohati päris soe juba. Talveriie/jalats oleks selgelt liiast.

Kummikud saad sellise hinnaga  http://www.metsatooriist.ee/30-turvajalatsid  
Aga kuiva metsaalusega see jalgade tapmine.
Nahksaapaid prooviksin neid   http://www.samelin.ee/turvajalatsid-mudel-354-412-101/
Endal olid sellised  https://www.fortec.ee/tooted/turvavarust...ikaitsega/  pidevas kasutuses kestsid pool aastat, siis juba kastese rohuga olid jalad märjad ja vooder lagunes.
Püksisääred istuvad üldiselt kõigile sae saabastele peale.

[Talupoeg taluja]

Tervitus.

Ootasin ja ootasin seda vihmast ilma,lõin käega. Võtsin kätte ja torkisin vast poole tunni jagu oma Partner 7000-ndet. Nimelt eelmisel korral hakkas bensiin kolinal silindrisse jooksma ja kuna remondikomplekt karburaatorile oli ka poolik siis lõin tol päeval käega. Hortulusest tellisin esialgu ühe komplekti aga see ei sobinud. Lõpuks tuhlasin kolikastist paar vanat karburaatorit välja mille pealt siis sai üks kobedam kokku tehtud ja ka millele see rem. komplekt sobis. Tänase katsetamise käigus hakkasid igasugused anomaaliad pihta. Nõel sai ka lihvitud üle aga ikka pressis selle bensiini silindrisse. Pean ütlema seda,et sellel pildil olev bensiinipaagi rõhuklapp ei toimi enam praeguse küttega. Paaki tuleb hirmus surve sisse. Pildil see must punn:



Võtsin selle lahti ja lõikasin pisikese augu otse keskele kummiklapi sisse. Nüüd laseb survet mõlemat pidi läbi õrnalt. Midagi teha pole sest paaki tekib sihuke surve sisse,et surub nõela lahti. Saag ka puterdab ja otsi siis seda viga. Peale seda täiendust töötab saag kenasti. Nüüd on jäänud veel ketipidur mitme jäänuse pealt kokku teha. Kuna osad on olemas siis võiks nagu korda teha.

See saag on siis kokku pandud vanadest osadest. Kõige rohkem mässasin silindriga. Küünlavint oli maha keeratud. Treisin teraga uue hülsi,neetisin kohe treipingis krae. See ülemõõdus puks sai tihedalt sisse keeratud ja abinõuga neetisin sissepoole ka samasuguse krae nagu väljaspool. Muidu sunnik kerib uuesti lahti kui küünalt maha keerad. Mingit keermeliimi ajasin ka vahele igaks juhuks. Tea kas sellest ka abi oli aga  läbi ei sutsu kusagilt.


Hortulusest sai ka uus 20 tolline plaat ja kett ostetud.
Nüüd pole enam häda,kui mõni jäme puu ette jääb siis hoidku alt.









T.

[Xtreme]

Mul vedeleb üks sarnase välimusega partner, mille naabri tädi andis. Peale 'partner' ma muid tähiseid ei leidnud.
Ei ole seda kordagi uurinud, kindlalt puudus pealmine kate ja vb veel midagi.

[v6sa]

Kui jutt juba varustuse peale läks, küsiks pükste-jalatsite kombo kohta - kas on sellist varianti, et saepuru jalanõusse ei satuks ja mida keegi kasutab sellisel ajal, nagu hetkel on?
Et kunagi hiljem teemat lugema sattujad aru saaks siis - lund ja pori enam pole, lehti ka veel väga pole, on kuiv, kohati päris soe juba. Talveriie/jalats oleks selgelt liiast.

Poolsaapad või kirsad ja tunkede säär nende peal. Igasugused dressid saabaste sees on vaid saepuru ja vigastuste kogumiseks.

Ma pole ka raatsinud veel õigeid turvaasju osta, aga tavaline varbakaitsegi ei lase jalga lõhki saagida, nagu selgus...

[PlyVal64]

Ma pole ka raatsinud veel õigeid turvaasju osta, aga tavaline varbakaitsegi ei lase jalga lõhki saagida, nagu selgus...

Ma ka ei "raatsinud" aga nagu ikka, siis alati on ju esivanematel ja Sõpradel küsimus, mida kambakesti sünnipäevaks kinkida. Ma alati öelnud, et hea tööriist pole kunagi üleliia (nii mõnigi Fiskarsi asi niimoodi tulnud) aga miks ka mitte turvavarustus! Tegelikult esimese sellise "vidina" kinkis sünnaks naabrimees ksf!Margus61 aastaid tagasi - raadioga kõrvaklapid. Süda kõvaks ja soovid teele: esivanem kinkis Oregoni saekummarid. Edasi oli juba vaimselt lihtne: poodi muude turvaasjade järele. Need on siis ka kergelt "ealised vaimsed iseärasused"  

[Matuu]

Sai siis enda kätte selline saag, aru saan siis miski Taiga 214, Oskab keegi miskit rääkida sellise sae kohta midagi?  : Juppe veits puudu on, leht ja piibu juhe nagu vaatan, leht muidu kusagil ilmselt olemas.

[motamees]

Taiga oli venelaste "husgavarna". Osalt oli vist urali juppide peal ja bensu jõi rohkem, kui sisse kallata jõudis. No 3x vähemasti oli husgavarnast "parem" küttekulu. Igaljuhul oli ta oluliselt etem, kut Ural ja käima läks ka metsas.

[Matuu]

Miskit arvasin isegi et sinna poole saag, tollel juppe ei leidu või liigub? Mõte käis korra, et võibolla elu äratada ?

[ahtos]

Kas kellelgi vedeleb Hq 254xple keti kaant(piduri olemasolu pole vajalik).

[Marko]

 juppe ei leidu või liigub? 

Kui tegemiseks läheb ja konkreetsed soovid selged, kirjuta mulle privas, saad telefoninumbri!

[diselist]

Mis viga, et husqu 254 tõmbab täis ennast peale seisma jätmist?

[Talupoeg taluja]

Mis viga, et husqu 254 tõmbab täis ennast peale seisma jätmist?

Ega seal täis õlle-ja viinapudelid sae ligidal ei vedele?

Aga mis seal muud olla saab kui nõel laseb läbi natuke. Ja muidugist ennem kui midagi torgid vaata kas järsku paagis meeletu surve pole.

[diselist]

Mis viga, et husqu 254 tõmbab täis ennast peale seisma jätmist?

Ega seal täis õlle-ja viinapudelid sae ligidal ei vedele?

Aga mis seal muud olla saab kui nõel laseb läbi natuke. Ja muidugist ennem kui midagi torgid vaata kas järsku paagis meeletu surve pole.

Millest see surve sinna saab tekkida ja kui tekib , siis mis põhjusel?

[Talupoeg taluja]

No olen märganud,et viimase aja kütus on selline,et kui avad bensiinipaagi korki,käib paras sutsakas. Surve sees ja  eriti veel siis kui saag tuline. Kui tõmmata bensiinivoolik näiteks karburaatori küljest ära siis voolab sealt täie auruga välja. Ma ei tea millest see kütus koosneb.... aga vanasti polnud seda märgata. Mäletan küll seika kui kunagi paarkümmend aastat tagasi vana Partneriga saagisin ja vahepeal punni ära keerasin siis bensiin kees paagis.... aga siis oli väljas 30 kraadi.
Üks põhjus võib olla selles,et järsku paagi tuulutus kinni.

[Xtreme]

Membraan või nõel. Ise pakuks membraani, arvatavasti kartuli krõpsuks muutunud.
Osta karburaatori remondikomplekt, sisaldab mõlemat nii membraani kui ka nõela.

[diselist]

Jah , karbussi küljest vooliku ära võttes tõesti oleks nagu pump paagis,surve sees.Aga bens on aspen .
Tegemist on jah pikalt seisnud saega,karbussi rem komplekti ostma,vaatab kas saab parem.

[ak75]

Küsin keti teritamise kohta - mis ma teritamise juures valesti olen teinud kui ülevalt alla vaadates pikali olevat puud jupitades saag kisub vasakule? Kui hoida kangekaelselt otse, laseb justkui keti alt tühjaks, käib tühja ja edasi ei liigu, veidi vasakule keerates lõikab mõnuga. Puru on jäme, seega hambad vast peaks teravad olema ja puruhammas ka parajalt maha viilitud. Aga üks pool on ilmselt viili vähe rohkem saanud. Milline ja kudas korrigeerida?

[Talupoeg taluja]

Küsin keti teritamise kohta - mis ma teritamise juures valesti olen teinud kui ülevalt alla vaadates pikali olevat puud jupitades saag kisub vasakule? Kui hoida kangekaelselt otse, laseb justkui keti alt tühjaks, käib tühja ja edasi ei liigu, veidi vasakule keerates lõikab mõnuga. Puru on jäme, seega hambad vast peaks teravad olema ja puruhammas ka parajalt maha viilitud. Aga üks pool on ilmselt viili vähe rohkem saanud. Milline ja kudas korrigeerida?

Jõudu!

No seal oleneb ka palju plaadist. Kas on vana või uus plaat. Aga kui plaat on kena ja ennem millalgi ikka otse sai saagida siis jätaks selle rahule esialgu.
Kui puruhambad ka võrdse kõrgusega siis ilmselt on tegu kas valesti viilimisega või mida iganes. Kõigepealt soovitaks vaadata kas mõlema poole hambad on viilitud nii,et viilimise nurk samasugune. Kui saagides plaadi alumise otsa vasakpool hakkab vasakule kakkuma siis ilmselt see pool võtab paremini. Võid teha katset,et ära selle poole hambaid terita vaid terita ainult teise poole omasid. Olen vahest saanud asja otse saagima nii,et ühe poole hambaid olen teritanud teravama nurga alla. See ka aitab. Või siis selle poole omasid mis paremini võtavad,rohkem järsema nurga alla. Kui nüüd juhtuvad kokku kõver ja vana plaat,valesti teritatud kett siis olen ise löönud käega,pannud komplekti naela  otsa ja kasutanud ainult siis kui vaja naeltega laudu saagida või hästi maadligi mõnda kändu madalamaks saada. Igal asjal oma otstarve.

[ak75]

Küsin keti teritamise kohta - mis ma teritamise juures valesti olen teinud kui ülevalt alla vaadates pikali olevat puud jupitades saag kisub vasakule? Kui hoida kangekaelselt otse, laseb justkui keti alt tühjaks, käib tühja ja edasi ei liigu, veidi vasakule keerates lõikab mõnuga. Puru on jäme, seega hambad vast peaks teravad olema ja puruhammas ka parajalt maha viilitud. Aga üks pool on ilmselt viili vähe rohkem saanud. Milline ja kudas korrigeerida?

Jõudu!

No seal oleneb ka palju plaadist. Kas on vana või uus plaat. Aga kui plaat on kena ja ennem millalgi ikka otse sai saagida siis jätaks selle rahule esialgu.
Kui puruhambad ka võrdse kõrgusega siis ilmselt on tegu kas valesti viilimisega või mida iganes. Kõigepealt soovitaks vaadata kas mõlema poole hambad on viilitud nii,et viilimise nurk samasugune. Kui saagides plaadi alumise otsa vasakpool hakkab vasakule kakkuma siis ilmselt see pool võtab paremini. Võid teha katset,et ära selle poole hambaid terita vaid terita ainult teise poole omasid. Olen vahest saanud asja otse saagima nii,et ühe poole hambaid olen teritanud teravama nurga alla. See ka aitab. Või siis selle poole omasid mis paremini võtavad,rohkem järsema nurga alla. Kui nüüd juhtuvad kokku kõver ja vana plaat,valesti teritatud kett siis olen ise löönud käega,pannud komplekti naela  otsa ja kasutanud ainult siis kui vaja naeltega laudu saagida või hästi maadligi mõnda kändu madalamaks saada. Igal asjal oma otstarve.

Jõudu tarvis, tänud!
Ma proovisin ühe poole puruhambaid rohkem maha viilida, üht poolt teritada jne. Sai paremaks, aga mitte heaks. Läks karbist uus kett. Latti teist varuks polnud. Toimetab nüüd jälle nagu peab.
Kui kett ise- ning latil soon kulunud, siis teoorias peaks keti viltu tõmbama ja ei pruugigi kett valesti teritatud olla, lihtsalt aeg täis asjal?
Suplerit mul hetkel käepärast pole, jääb hilisemaks kontrollimiseks see teooria.
(väiksest saest jutt).