Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

(19-01-2021, 16:10 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Katsetasime ka eelmine aasta ühe kanistri Aspenit, peale selle et saed käia ei tahtnud
...

Mul on ka üks Flexoili ja üks Handimanni kanister andnud sääraseid kõrvalnähte. Tühikäik madal, kiirendus halvem, heitgaasil kibe mekk man. Handimanni isegi ei tea, aga Flexil oli kõlblik kuni mitu kuud üle läinud enne, kui ma purgi avasin. Kuna mõlemad purgid kadusid Tõsisema Saagimise sisse kiirelt, siis ei hakanud isegi protsessima. Seda enam, et järgmisest kankust valades oli kõik jälle kena. Nüüd vaatan ostmisel kuupäevaWink Viimane kord Handimannis oli kaks esimest "homme" ja alles kolmas tuli tulevikukuupäevaga.

Ehk katseta mõne teisega veel - võis olla hapuksläinud kanister. Või kasuta tanklakütust edasi, kui vahet ei ole.

Lõhna meeldivus on individuaalne, ei aja siin üldse vastuWink

Vana Stihl (ja ka wäsinud Dolmar) tahtsid ülereguleerimist, kui Aspeni ja tanklabensu vahetasid. Uutel saagidel polnud vahet. Tanklakütust oli suti rohkem vaja.
Vasta

(19-01-2021, 16:30 PM)v6sa Kirjutas:  
(19-01-2021, 16:10 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Katsetasime ka eelmine aasta ühe kanistri Aspenit, peale selle et saed käia ei tahtnud
...

Mul on ka üks Flexoili ja üks Handimanni kanister andnud sääraseid kõrvalnähte. Tühikäik madal, kiirendus halvem, heitgaasil kibe mekk man. Handimanni isegi ei tea, aga Flexil oli kõlblik kuni mitu kuud üle läinud enne, kui ma purgi avasin. Kuna mõlemad purgid kadusid Tõsisema Saagimise sisse kiirelt, siis ei hakanud isegi protsessima. Seda enam, et järgmisest kankust valades oli kõik jälle kena. Nüüd vaatan ostmisel kuupäevaWink Viimane kord Handimannis oli kaks esimest "homme" ja alles kolmas tuli tulevikukuupäevaga.

Ehk katseta mõne teisega veel - võis olla hapuksläinud kanister. Või kasuta tanklakütust edasi, kui vahet ei ole.

Lõhna meeldivus on individuaalne, ei aja siin üldse vastuWink

Vana Stihl (ja ka wäsinud Dolmar) tahtsid ülereguleerimist, kui Aspeni ja tanklabensu vahetasid. Uutel saagidel polnud vahet. Tanklakütust oli suti rohkem vaja.
tahtsin just sama kirjutada, et aspen ka ei säili igavesti ja ostes/kasutades tuleb (tootmis)kuupäeva jälgida. 3-5 aastat on säilivus

Pähkliajude hirm
Vasta

Puruhamba mahaviilimisest. Seni olen puruhammast vajadusel viiliga järgi aidanud. Puruhamba käsitsi viilimine võtab omajagu aega ning rikub viile. Ühe lapikviiliga saab paar korda puruhambad üle käia, siis viska minema. Selle tõttu pole puruhammast kunagi liiga maha viitsinud viilida. Siinsamas foorumis on räägitud puruhammaste täiesti maha viilimisest. Otsustasingi, et proovin ettevaatlikult relaka lihvkettaga puruhambaid lasta. Täiesti maha ei lasknud ning viilimisega võrreldes läks töö muidugi kiiremini.

Mul oli metsas üks jämedam saarenott vaja tükeldada. Esmamulje peale käiamist jäi, et kui saab teha kõige lihtsamat lõiget ülevalt alla, siis läbi lõikamise tegevus on vähemalt paar korda kiirem tõesti. Aga igasugune lõiketehnika lati ülapoole või otsa sissesurumisega unusta ära. Peksab tagasi nii jõhkralt, et kui saage näkku saada ei taha, siis pole mõtet teha. Kuna on segamets, siis päris palju tuleb ümbritsevat mäsa maha võtta. Mahakäiatud puruhambaga peab igat lõiget algusest lõpuni nägema, latt ei tohi otsa ega ülemise poolega kuhugi vastu minna. Sarapuupõõsastes aga pole võimalik nii puhtalt lõigata kuna põõsa sees lihtsalt ei näe kogu lõike ala. Teine asi on peenemad otsad, mis võivad lõike ajal "treima" hakata ning hooga vastu käenukke lennata. Kuradi valus on isegi paksude kinnastega! 

Seega kokkuvõttes ütleks, et võssa, langetusele ning laasimisele liiga maha käiatud puruhammas ei sobi. Minu meelest peab lõige toimuma ühtlaselt ilma liigse vibratsioonita ning piisavalt ohutult. Peab saama kasutada otsa sisse surumist vastu maad langetatud tüve järkamiseks. Las lõikab veidi aeglasemalt, aga lõige peab olema stabiilne, madal puruhammas muudab lõikamise vähemalt sama palju ebastabiilsemaks ja ohtlikumaks kui kiiremaks. Võibolla on mõtet kasutada puruhamba maha viilimist kusagil, kus on palju järkamist ja saab palki keerutada ...
Vasta

Iga aasta üritatakse siin Aspeni usku teisi keerata aga ei taha kuidagi välja tulla  Big Grin 
Mina segan korralikult tummise 98 segu ja viskan veel sigareti ka ette ,et sigareti filter selle mürgi sealt ära põlenud bensiini seest ära filtreeriks   Cool


Aga tõsiselt rääkides, oleks Aspeni hind kuskil 1.50€/L siis ma ostaks rõõmuga seda aga kuna kogused mis mina läbi põletan on ikka korralikud siis ei tasu see lihtsalt ära.
Ja seda ,et nüüd Aspeniga korralikult tervist kokku hoitakse, ma isegi ei hakka kommenteerima.
Vasta

(19-01-2021, 17:34 PM)Envir Kirjutas:  Puruhamba mahaviilimisest. Seni olen puruhammast vajadusel viiliga järgi aidanud. Puruhamba käsitsi viilimine võtab omajagu aega ning rikub viile. Ühe lapikviiliga saab paar korda puruhambad üle käia, siis viska minema. Selle tõttu pole puruhammast kunagi liiga maha viitsinud viilida. Siinsamas foorumis on räägitud puruhammaste täiesti maha viilimisest. Otsustasingi, et proovin ettevaatlikult relaka lihvkettaga puruhambaid lasta. Täiesti maha ei lasknud ning viilimisega võrreldes läks töö muidugi kiiremini.

Mul oli metsas üks jämedam saarenott vaja tükeldada. Esmamulje peale käiamist jäi, et kui saab teha kõige lihtsamat lõiget ülevalt alla, siis läbi lõikamise tegevus on vähemalt paar korda kiirem tõesti. Aga igasugune lõiketehnika lati ülapoole või otsa sissesurumisega unusta ära. Peksab tagasi nii jõhkralt, et kui saage näkku saada ei taha, siis pole mõtet teha. Kuna on segamets, siis päris palju tuleb ümbritsevat mäsa maha võtta. Mahakäiatud puruhambaga peab igat lõiget algusest lõpuni nägema, latt ei tohi otsa ega ülemise poolega kuhugi vastu minna. Sarapuupõõsastes aga pole võimalik nii puhtalt lõigata kuna põõsa sees lihtsalt ei näe kogu lõike ala. Teine asi on peenemad otsad, mis võivad lõike ajal "treima" hakata ning hooga vastu käenukke lennata. Kuradi valus on isegi paksude kinnastega! 

Seega kokkuvõttes ütleks, et võssa, langetusele ning laasimisele liiga maha käiatud puruhammas ei sobi. Minu meelest peab lõige toimuma ühtlaselt ilma liigse vibratsioonita ning piisavalt ohutult. Peab saama kasutada otsa sisse surumist vastu maad langetatud tüve järkamiseks. Las lõikab veidi aeglasemalt, aga lõige peab olema stabiilne, madal puruhammas muudab lõikamise vähemalt sama palju ebastabiilsemaks ja ohtlikumaks kui kiiremaks. Võibolla on mõtet kasutada puruhamba maha viilimist kusagil, kus on palju järkamist ja saab palki keerutada ...

No ilmselgelt teed sa midagi valesti kui ainult paar korda saad ühe viiliga puruhambaid viilida. Mina soovitan sul Stihli lapikviili proovida, see raisk sõi minu husqvarna eelhamba malli ära nigu niuhti Big Grin


Kesse idioot seda juttu sulle rääkis ,et puruhambad täiesti maha viilida? puruhambaid tuleb viilida malli järgi ja kui mõni vend võtab rohkem siis ta lihtsalt kompenseerib oma sitta teritust.
Vasta

(19-01-2021, 12:42 PM)Matvei Kirjutas:  
(19-01-2021, 10:03 AM)v6sa Kirjutas:  
(19-01-2021, 09:56 AM)Daff Kirjutas:  Leeklamp pole aegade algusest ehk juba vene ajast tahtnud käia kõrgemate kütustega. Sinna otsiti juba tol ajal ikka 76 sisse. 

...
Lihtsalt, bensiinid 95/98 tahavad kõrgemat surveastet kui elavhõbeda sammas suudab garanteerida.

Huvitav info leeklambi kohta. Kinnitab keegi seda?

98 tegelikult ei nõua kõrgemat surveastet mootoris, aga võimaldab seda. Nagu ka varasemat süüdet. 95 puhul peab ette vaatama. Vabas õhus peaks 98 lenduma paremini ja täielikumalt.

Lõkkeväidet peab kohe kontrollimaWink
Mul on maakodus priimus Šmel-2. Tööpõhimõte leeklambiga sarnane. Mõned korrad aastas ikka kasutan, näiteks väga hea seente kupatamisel või suure koguse supi keetmisel. Sisse olen valanud nii tavalist piiritusega 95-te kui ka Sirklist ostetud 98 Miles Plus-i Töötab tõrgeteta mõlemaga. Lõkke süütamise kohta bensiiniga ei oska midagi öelda, las see jääb Darwini auhinna kandidaatidele.


Nii, tööpäev läbi.Nüüd aega targutada.   See kui keegi peab lõkke süütamist kergestisüttivate vedelikega Darwinluseks siis see on rohkem lumehelbekeste valdkonda kuuluv teema. 
Tegin oma esimesed saemehe paberid 87. aasta talvel. Sain raamita sae tunnistuse kuigi olin raamita saagi näinud ainult pildil. Vot seal räägiti põgusalt ka kuidas lõket teha ja kuidas süüdata. Tänapäeval pannakse vist sellise õpetuse eest kinnimajja. Lektor, kes oli käinud rootsis neid raamita saagi õppimas ütles järgmise lause. "Ärge lõket 95 süüdake, see fekaal ei põle aohunnikus."  Kusjuures tol korral jagati 95 nagu elueliksiiri. Meie saime seda läbi ATK ja 30l kankudega metsaülem tõi. 

Ja mõned aastad hiljem kui lätimaal käisin autokoolis KAMAZ-i  lube tegemas siis õpetaja, vana juht, rääkis järgmist.
"Linnadevahelisel autojuhil  (polnud veel leiutatud sõna kaugsõiduautojuht) peab talvel olema kaasas kolm asja. Leeklamp, kanku A-76 bensiiniga ja pakk majapidamisküünlaid. 93 bensiin on seni hea kuni hätta pole sattunud. Kui aga kõik on s...i siis võite kindlad olla, et ka leeklampi käima ei saa. 76 peale  võid alati kindel olla, et sellega leeklambi tööle saad."

95/98 puhul on see põlemiskiiruse jama. Need  põlevad aeglasemalt kui lahjemad bensiinid ja midagi oli veel tegemist rõhuga. Tahtsid korralikuks põlemiseks saada rõhku. Aegadel kui oma T-40 pidi vahel leeklambiga praadima, et käima saada siis oli hea võrdlusmoment olemas. 76 hakkas lamp väga kiiresti müristama ja põles kenasti ilma suitsuta aga saebensiiniga läks tükk aega. Enne kui pea hõõguma ei olnud aetud ajas musta tahma.

Aquila captas non muscas.
Vasta

See hammas toimetab lõikesügavuse piirajana ja kärpida on teda vaja,kui saepuru muutub liiga peeneks ja saagimine aeglaseks.
Vasta

Kui puruhammas liiga maas siis hakkab saag sunnik selja peale. Ei saa "haltuurat! teha ja sae peale toetuda  kui näiteks järkad.  Pead saage kogu aeg täie raskusega käes hoidma.
Siis hakkab veel rapsima ja pole kaugel hetk kui keti puru lööb.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(19-01-2021, 17:38 PM)Xtreme Kirjutas:  ...
kuna kogused mis mina läbi põletan on ikka korralikud siis ei tasu see lihtsalt ära.
...

Kuupmeeter või rohkem? Et hakkab väga mängima muude kulude juures...

Kuniks targemad õiget vurfi andma tulevad, siis ma olen leidnud üsna mugava viisi puruhammast järele aidata: igal terituskorral lasen puruhammast ka ühe lükke jagu. Minusugusele hobisaagijale sobib hästi, aga õige oleks muidugi hambapiiraja järgi teha.

Märkus selle kohta, et ahnelt lõikav kett ka kõvasti tagasi lüüa tahab, on omal kohal. Tehakse ju spetsiaalseid ohutuid kette, kus hammaste vahel veel piiravad uimed.
Vasta

(19-01-2021, 09:56 AM)Daff Kirjutas:  
(18-01-2021, 11:00 AM)v6sa Kirjutas:  
(18-01-2021, 10:16 AM)hulgus Kirjutas:  Huvitav tähelepanek "veneaegset" leeklampi kasutades. Aasta tagasi ostetud 98 bensiin süttib kui tikk sisse pista... Kanku pimedas ja jahedas, korgi all. Normaalset tööd ehk "reaktiivi" häält ei ole ja ei tule, tahmab ja köhib. Hädaga läks liiter kankupõhja jäänud 2t aspenit sisse, näitad kaugelt tikku, paari minutiga sinine leek ja töötab kuis peab.

Kui tohib paluda ka värske 98 loomkatset?

Leeklamp pole aegade algusest ehk juba vene ajast tahtnud käia kõrgemate kütustega. Sinna otsiti juba tol ajal ikka 76 sisse. 

Teine näide. Vala metsas lõkke süütamiseks 98 okstele ja pista tuli otsa. Läheb vaevu vaevu põlema ja põleb musta tossu saatel.
Lihtsalt, bensiinid 95/98 tahavad kõrgemat surveastet kui elavhõbeda sammas suudab garanteerida.
Kui nii viisakalt küsitakse, siis tuli tanklast läbi käia.
Süttis vähe kergemalt ja tahmas vähem. Leegiheitjana toimis kena 5min, aga reaktiivini jõudis. (survet jagus ja toru  oli vastu kivi). väljavalatud ollus oli... kole.

Loogika selles 76 v. 98 on olemas, erinevalt mootorist, kuhu kütus pihustatakse, toimib leeklamp (osalisel) aurustumisel. Aurustunud bensiin on mootorile lahja segu=detonatsioon. mida paremini aurustub, seda madalam oktaanarv.


Vasta

Mina laisa inimesena kasutan seda 3 viiliga teritajat, mis kohe puruhammast ka maha lükkab. Mis puudutab aspenit, siis mina jõudsin selleni siis, kui sai päev otsa järjest tükeldatud  pakkudeks. Mingi hetk tundsin, et heitgaaside ving hakkab lihtsalt vastu. Umbes sama, nagu mõne vana karbussiga ziguli või mosse järel sõita, no on ikka tunda küll lebra. Veidike võib ju kannatada, aga pikemat otsa ei tahaks sabas sõita. Ma arvan, et paljud lihtsalt ei teagi, et aspen on puhtam, kui tavaline bents ja mõtlevad, et see on lihtsalt tavabentsu valmis segu, mida hirmkalli hinnaga müüakse. Mina vähemalt küll mõtlesin nii varasemalt, kui sellest midagi eriti ei teadnud.
Vasta

(19-01-2021, 23:00 PM)hulgus Kirjutas:  Kui nii viisakalt küsitakse, siis tuli tanklast läbi käia.
Süttis vähe kergemalt ja tahmas vähem. Leegiheitjana toimis kena 5min, aga reaktiivini jõudis. (survet jagus ja toru  oli vastu kivi). väljavalatud ollus oli... kole.

Loogika selles 76 v. 98 on olemas, erinevalt mootorist, kuhu kütus pihustatakse, toimib leeklamp (osalisel) aurustumisel. Aurustunud bensiin on mootorile lahja segu=detonatsioon. mida paremini aurustub, seda madalam oktaanarv.

Pole kunagi olnud juhust 76-te või Aspenit proovida, aga 95/98 ei kõlba vedelkütusega matkapriimustesse. Aurustit peab iga kasutamise järel puhastama, täiesti umbe läheb. Proovitud kahe priimusega läbi aastakümne: Optimus Nova ja miski uuem Primus Multifuel kui mälu ei peta.
Autobenas on nii palju lisandeid, bensiinist kui nafta krakkimisproduktist on asi kaugel. Benseen, tolueen ja ksüleen pidavat ka koostisse kuuluma, kõik kenakesti mürgised.

Ehituspoodide puhastus- ja lakibena kõlbavad mõlemad, sõltuvalt aastaajast ja kvaliteedist. Viimati otsisin sobivat kütust Bulgaarias, Burgase suure ehituspoe aiatehnika müüjad polnud Aspeni sarnasest kütusest midagi kuulnud. Lõpuks ostsin sildi ja nina järgi "lakibensiini", aga ei raatsinud eriti välja käia ja võtsin odava... Nina aga ei petnud ja sain parajat solki misjärel iga paari korra järel priimust puhastasin.

Kunagi 10-12 a. tagasi oli igal pool Baltikumis ja Poolas müügil grillisüütevedelikku mis priimuses hästi põles ning ei ummistanud ka 10x kasutamise järel, ainult külma ilmaga süütamine oli paras kepp. Sihuke kergelt parafiini lõhnaga ja sildil oligi vist n-parafiin väikeses kirjas.
Vasta

Kuna kaasfoorumlaste harimine on ka tähtis ja paljud ju ei viitsi ise klikata ega uurida, siis:
Alkülaatbensiini toodetakse sünteetiliselt toornafta rafineerimisel saadud puhastest jääkgaasidest. Tulemuseks on väga puhas bensiin, mis koosneb ainult umbes 10 erinevast ainest ja ei sisalda selliseid ohtlikke koostisosasi nagu benseen, aromaatsed süsivesinikud, väävel ja olefiinid. Aspen alkülaatbensiinid on eelkõige välja töötatud terviseriskide ja keskkonnaohtude vähendamiseks koostöös professionaalsete lõppkasutajatega. See tähendab, et bensiini aurudest ja heitgaasidest tulenevad terviseriskid on Aspen toodete puhul viidud miinimumini.

Ohtlikud ained
  • Olefiinid – reageerivad kehas ja moodustavad aineid, mis võivad põhjustada vähktõbe. Väga aktiivne aine, soodustab heitgaaside suitsemist. Moodustab vaike, vähendab bensiini kasutusiga.

  • Benseen – põhjustab vähkkasvajaid nagu leukeemia ja on kõige kahjulikum aine bensiinis ja heitgaasides. Koguneb kontsentreerituna kõigis elusorganismides.

  • Aromaatsed süsivesinikud – võivad põhjustada kroonilisi närvikahjustusi. Soodustab heitgaaside suitsemist. Koguneb kontsentreerituna kõigis elusorganismides.

  • Väävel – koguneb happena, ohtlik veekogudele.

  • Vingugaas – väga agressiivne mürgine gaas, mis vähendab kopsufunktsiooni ja põhjustab köha, valu rinnus ja hingamisraskusi. Kahjustab metsa ja võib olla puude hävimise põhjuseks. Ohtlik ka põllukultuuridele.
Vasta

Hommikut!

No alati tasub vaadata ka ilma, kunas metsa minna. Sombuse,uduse ja tuulevaikse ilmaga.... suvel.... suure heina sees.... proovige järgi. Saate täiega hingata seda sodi sisse. Ma ikka  hommikul uksest väljudes vaatan, kas üldse lähengi. Kõige parem muidugi tuulise ilmaga ja siis peab jälgima, et tuul liiga vali pole, et ülevalt oksi alla ei loobi. Tormiga pole ikka ka mõtet ronida. Ja tasub ka võimalusel ennast ümber puu sättida, et ving ninna ei kargaks, vaid tuul eemale kannaks. See pole väga keeruline, et pisutki hoiduda heitgaaside sissehingamisest. Harjumuse asi.
Vasta

(20-01-2021, 00:58 AM)Kalts Kirjutas:  Pole kunagi olnud juhust 76-te või Aspenit proovida, aga 95/98 ei kõlba vedelkütusega matkapriimustesse. ...

Kas meist põhja- ja läände jäävate  riikide bensiinid ummistavad samamoodi? Või on väike erinevus?
Vasta

(20-01-2021, 09:33 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Ja tasub ka võimalusel ennast ümber puu sättida, et ving ninna ei kargaks, vaid tuul eemale kannaks. See pole väga keeruline, et pisutki hoiduda heitgaaside sissehingamisest. Harjumuse asi.
Just, just väga õigesti öeldud- puu lõhnab ju hästi!
Ja kui see ei aita, siis võib ju gaasid juhtida toruga veega täidetud pudelisse- vaiksem ja puhtam õhk!
Vasta

Puru(ehk tarkuse) hammastest.
Kuna metsas ei käi ja suuremalt jaolt vaja õues keskmise ja kolejämedate tüvedega jantida, siis iga paari kolme viiliga terituse järel, olen terituses lasknud  pingis hambad üle ühte mõõtu lasta ja puruhambad kümnendik mm  jagu rohkem kui vaja maha võtta. Hea on, ise peab ainult meeles pidama, et otsa ei kasuta. Kui ühtlaselt teritatud, siis on ok, tavalise viiliga "tunde järgi" ei  saa, rakisega nii ja naa.


Vasta

(20-01-2021, 09:36 AM)v6sa Kirjutas:  
(20-01-2021, 00:58 AM)Kalts Kirjutas:  Pole kunagi olnud juhust 76-te või Aspenit proovida, aga 95/98 ei kõlba vedelkütusega matkapriimustesse. ...

Kas meist põhja- ja läände jäävate  riikide bensiinid ummistavad samamoodi? Või on väike erinevus?

Pole proovinud, oleks endalgi huvitav teada.
Vasta

Äkki on kellegil pakkuda kokkujooksnud või mittetöötavat husqvarna 50,51 või 55 mootorsaage?

IZ-56 61a,IZ-ju2k 71a,Dnepr MT-9 74a
Vasta

Müügil vihane dolmar. https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=150424854
ning hpg ühekäe saag. https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=150424903
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne